3 Tamyz, 14:04 372 0 Qaýipsizdik Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Saıranda» saıran salǵandar...

Almaty qalasynyń ońtústiginde birde sýly, birde «shýly»   «Saıran» kólshigi aǵyp jatyr. Ary-beri ótken saıyn kóz toq­­tata qarap, jaz aılarynda jaǵasyndaǵy ýlaǵan-shýlaǵan sho­mylýshylardy bir sholyp ótpeıtin jan joq shyǵar.

«Ólmegen qulǵa boldy jaz» demekshi, sol jazdyń da eki aıy aqqan sýdaı jyljyp, qalaı ótip ketkenin de bilmeı qaldyq. Múmkindigi barlar, qaltasy qalyńdar shetel asyp, ne bolmasa ózimizdiń Kókshe jerinde, sulý Kóksheniń ásem tabıǵatynan nár alyp, jaratylystyń ǵajaıyp qubylysyna tamsana, taza aýasyn tereń jutyp qaıtqandar da barshylyq. Al... «sanany turmys bıleıtin» zamanda endi bireýlerimiz qala mańyndaǵy, qala berse asqar Alataýdy jaǵalap, demalystaryn kóńildi ótkizýge tyrysýda. Ózimiz de sol eki aı jazda qaladan «shyǵa» almaı qalǵandardyń qatarynanbyz. Árıne, qarjynyń emes, ýaqyttyń tapshylyǵynan. Osyndaıda bizdiń halyqtyń on eki aıda bir-aq ret beriletin zańdy eńbek demalysynyń ózinde qora-qopsy jóndep, úılerinde kúrdeli jóndeý jumystarymen aınalysatyn ádeti eske túsedi. Al basqa ult ókilderi qaqaǵan qysqa, endi ǵana kókteri kóktep, búr jara bastaǵan shaq – kóktemge de qaramaı, jantalaspaı-aq osyndaı tirlikterin atqaryp alady da, ala jazdaı ala dorbalaryna azyq-túlikterin salyp, taý-tasty aralap, ne bolmasa mysyǵyn ne kúshigin ertip shetel asady. Osyndaı uqyptylyǵyn úırene almaı kelemiz.

Iá, aıtpaǵymyz bul da emes edi. Kezekti demalys kúnderiniń birin, dál aıtqanda, shilińgir shildeniń sońǵy jeksenbisin osyndaı bir qyzyǵýshylyq jeńip, «Saıran» kólshiginiń jaǵasynda kúnge qaqtalyp eki-úsh saǵat «baqylaý kamerasyna» aınalǵanymyz bar.

Eki jaǵalaýda da yǵy-jyǵy halyq. Kóbi balalar. Máz. Bir-birine sý shashyp, qala berse topyraq shashyp áýre. Sol qylyqtaryna kóńilderi toq. Toq degennen shyǵady, aralarynda, árıne, eresekter de bar. Óıtkeni balalardy jalǵyz jiberýge bolmaıdy, «qaraýyl» kerek. Al sol «qaraýyldaryńyz» biri qıyr­shyq qumǵa, buıyrǵandary tal kóleńkesine dastarqan jaıyp jiberip, qyzý áńgimege kirisken. Kúnniń sonshalyqty ystyqtyǵyna qaramaı, sap-sary bolyp pisken palaýynyń maıy ezýinen aǵyp otyrǵan ana bir kisige qarap, «oıpyr-aı, demalýdyń, sýǵa shomylýdyń ornyna, qaıda barsaq ta, qaı jerde otyrsaq ta astan alshaqtaı almaıtyn «ózi toısa da, kózi toımaıtyn» qylyǵymyzdy-aı, dep bir qoıdyq ishimizden. Osylaı oıǵa shomyp ketken ekenbiz, shyryldaǵan áıeldiń daýsy selt etkizdi.

Balasyn alystan baqylap, syra iship otyrǵan jap-jas qazaq kelinshek qasyna kelip qalǵan qyzyl jaǵalylardy kórmeı qalsa kerek... Sý jaǵasynda ishimdik ishýge bolmaıtynyn esinen shyǵarsa kerek, áldene dep daýlasyp jatty. Bizben birge eleńdeı qulaq túrgen taǵy bir top sómkelerine birdeńelerin tyqqylap jatty. Sol topqa qaraı júrdik. Jaqyndaý kelip oryndyqqa jaıǵasqanda baıqadym, álgiler ájeptáýir qyzý. Masań. Tártip saqshylary álgi kelinshekti oıbaılatyp aparyp kólikterine tyqty. Beseýdiń ekeýi birge ketti de, úsheýi jaǵalaýdy jaǵalaı biz jaqqa aıańdady. «Jaǵajaıda iship otyrǵan jalǵyz ol emes eken. Jigitter, kelinshekti alyp kettińder, balalaryn ne isteısińder?» dep edim, «Alyp ketpeı eskertý jasaıyq dep edik, ózi aýzyna kelgenin aıtyp balaǵattady» , – dedi bireýi bizge tesile qarap. Sóıtkenshe bolǵan joq, bizdiń daýsymyzdy estı sala álgi toptaǵy tórt erkek tórt jaqqa qasha jóneldi. Eki qazaq kelinshek oryndarynan tura almaı, otyryp qaldy. «Men de organda qyzmet isteımin, sen kimsiń, qujatyńdy kórset, bastyǵyńa zvondaımyn» ,– dedi álgi áıeldiń biri orys tilinde. Nesin aıtasyz, álgilermen eki saǵat taıtalasqan saqshylar ábden sharshady ǵoı deımin, áldekimnen kómek kútkendeı jan-jaqtaryna qarap esteri shyqty.

Keıbir otaǵalaryn jaman ádetten tııa almaı, tezge sala almaı júrgende analyq asyl qasıetterimizdi ay sýmen jýyp-shaıyp júrgen mynandaı qazaq áıeline ne dersiń? Ertip kelgen nemereleri sýmen, al ózderi ay sýmen jýynǵan jerde ne tálim-tárbıe bolar eken? Balany betimen jiberip, ay sýǵa sylqııa toıǵan ata-ana, balasyna birdeńe bolyp qalsa, kimnen kórip, kimge aryzdanbaq...

 

Bilegi talǵansha besik terbetip, bir áýletti ǵana emes, bútkil aýylǵa sulýlyqtyń, kórkem minezdiń bııazy úlgisindeı bolǵan keshegi ıbalylyq qaıda qaldy?! Jeksenbi kúngi janymyzdy aýyrtyp, sanamyzdy jegideı jegen jáıt osy boldy, aǵaıyn, saırandaýdyń da jóni bar, sanaǵa keleıik!

 

Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar