3 Tamyz, 15:58 419 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qalaǵańnan qalǵan qaljyńdar

«Shápkiń» salaqulash, faktiń joq

«Túrkistan» gazetiniń kezekti nómiri jaryqqa shyqqannan keıin kóńili qońyltaqsyǵan Qalaǵań ujymdy uıpa-tuıpa etip uryssa kerek. Oıda joq ıfr, dálelderdi keltirip.

— Ol mánisi bylaı ǵoı, Qalaǵa, siz aıtqan faktiler qolymyzǵa túspedi emes pe?— dep aqtalypty aıypty jýrnalıst aıtarǵa basqa sóz tappaı.

— Báse, maqalanyń tóbesinde salaqulash «shápki» bar, ishinde qurtaqandaı fakti joq. Degenmen, jaýapsyzdyq jýrnalıstke jaraspaıdy,— degen eken qaıran Qalaǵań.

 

Sál qýǵanǵa osynshalyq qasha ma?..

Qazaqstannyń ádebıeti men óneri qaı­ratkerleri delegaııasynyń quramynda Qalaǵań da Iakýt-Saha eline barady bir­de.

Ushy-qıyry joq keńistik, jetkizbeıtin shaqyrymdar, taýsylmaıtyn týndra... Qurmetti qazaq baýyrlar, biz tym jyraqta jatyrmyz ǵoı. Joldan sharshaǵan bolarsyzdar? — dep janashyrlyq tanytypty qarsy alýshylardyń biri. – Aı, týysqan-aı, shyn shyǵandap ketken ekensińder, endi shaldyń hálin surap qaıtesiń? Tozǵan better anaý, oıylǵan k... my­naý,— dep ázildeıdi aldymen qaljyńy júretin Qalaǵań.

– Oǵan qazaqtar kináli eken ǵoı,— dep sózben tistep apty sahanyń sózsheńi. — Baıaǵyda atalarymyzdy qorqytyp qýmasańyzdar qatarlaryńyzda biz de saıran sap júrer edik.

— Óı, jolbarysym, sál qýǵanǵa osylaı uzap qasha bere me?— dep kúlse kerek Qalaǵań.

 

Bir kılá almaǵa eki kılá aqsha

Birde Qalaǵań bazardyń baǵasyn kó­rip qaıtýǵa bet alǵan kórinedi. Al redakııanyń qyzmetkerleri bas redaktordyń kókbazardan kemi aıta júrer bir áńgime ákelerin de jaqsy biledi. Qaıta oralǵanynda qarsy jolyqqan jýrnalıster:

–Qalaǵa, kókbazardan ne kórdińiz? — dep suraıdy taban astynda bastyqty tosyldyrmaq bolyp.

– I-i, bazaryńnan bir kılá almaǵa eki  kılá aqsha suraǵan kempirlerdi kórdim,— degen eken sóz tapqyr Qalaǵań.

 

Taıǵanaq muzǵa mindim de

Minezi alaquıyndaý bir jigit kezdeısoqta Qalaǵańa jolyǵyp qap, dalada turǵan kúıi oryndalmaıtyn oılary men sheshimi qıyn máseleler jaıynda uzaq aıtyp, zeriktirse kerek.

— Jolbarysym, osy tuıyqtan shyǵar joldy endi óziń bir silteshi,— deıdi árqashan sypaıy    Qalaǵań   álginiń ýysynan kástóminiń etegin áreń bosatyp. — Áıtpese, aqsaq shaldyń sózińnen uqqany aqyrzamannyń kep qalǵany.

– Tóý, sizder ylǵı skeptıksizder, — deı­di alaquıyn jigit áli de óz aǵattyǵyn ańǵarmaı.

— Kólpal meenat tapsam sheshilmeıtin ne sharýa bar deısiz?

– Áni, tákappar meenatqa qol jaıý — taıǵanaq muzǵa miný ǵoı, — dep kúledi Qal­aǵań.

— Al muz erise, kótenshekke qıyn bolady da.

 

«Medosmotrmen» qabyldanǵan qyzdar

Naýryz toıyna jaıylǵan dastarhanǵa Sheraǵań (Sherhan Murtaza) syıly qo­naq edi. Bir sózdiń kezeginde Sheraǵań:

– Qaleke, «Túrkistannyń» qyz-kelinder­in ylǵı tańdap alǵansyz ba? — dep ázil tastady.

— Bári de birinen biri asqan sulý eken.

– Endi she, Sháke? — dep myrs etti Qalaǵań.

— Bulardyń bári «medosmotrdan» ótken eken.  Baıǵus «medosmotrsyz» úılengen bizdiń kempir ǵoı mojantompaı. Sondyqtan aýyra beredi.

Júzin terezege aýdarǵan Qalaǵańnyń kózderinde sál muń bar sııaqty edi sonda...

 

«Erotoman dep eseptep júrer... »

Qazaqtyń bir qora aqyn-jazýshylarymen birge Qalaǵań el aralaı shyqsa kerek. Taýsylmaıtyn otyrystan, sózi pátýasyz naqurystardan jalyqqan Qalaǵań yǵyty kelgende el jigitterine bir qarmaq taptyryp, sol mańdaǵy ózendi jaǵalap ketipti. Birshamadan keıin eski dos Ábekeń (Ábdijámil Nurpeıisov) sońynan qýa kelgen kórinedi.

– Ustaǵan bir shabaǵyń kórinbeıdi, Qaleke. Bos áýre ǵoı   seniki,   —   dep   qaljyńdapty Ábekeń kele sala.

— Báse, teńizdegi biz emes, qum balasy balyq jaıyn qaıdan bilsin dep edim-aý. Sonda ne istep otyrsyń?!

– Ne isteıin?.. — dep ań-tań bopty  Qalaǵań ádeıi bilmegensip. — Ásheıin, sýǵa jaýynqurtyn shomyldyryp otyrmyn.

– Áı,  áýeli qarmaqqa qalaı qurt ilýdi bilmeı­tin shyǵarsyń. Káne, sýdan shyǵaryp kórsetshi ózin.

– Qoı, oıbaı, kórsetýge bolmaıdy,— depti ártis Qalaǵańnyń kózderine ótirik qorqynysh   uıalap.   Meniń jaýynqurtym  tuttaı  jalańash! Muny bilse, mılıııa bizdi erotoman dep abaqtyǵa jabady.

Daıyndaǵan

Jańabek Shaǵataı

«Túrkistan» №19

9 mamyr, 2002 jyl.

Sońǵy jańalyqtar