3 Tamyz, 12:57 894 0 Týrızm Dınara MYŃJASARQYZY

Kólsaı men Qaıyńdykóldiń keremeti

Elimizdiń kez kelgen óńirinde týrızmdi damytýǵa suranyp turǵan kórikti jerler kóp. Alaıda, shalǵaıda jatqan keıbir mekenge jetýdiń ózi bir muń. «Qolda bar altynnyń qadiri joq» demekshi, bul baılyqty ózimiz emes, alys jáne jaqyn shetelden kelip tamashalap júrgender áldeqaıda túsinetin sııaqty. Oǵan biz Kólsaı kólderi men Qaıyńdykólge barǵan saparymyzda taǵy bir márte kóz jetkizdik.

Almaty qalasynan 35 shaqty jýrnalıst jolǵa shyǵyp, 4 saǵatta Saty aýylyna jetip aldyq. Kólsaıǵa aparar jol taqtaıdaı tegis. 2007 jyly Qazaqstan úkimetiniń qaýlysymen «Kólsaı kólderi»  memlekettik ulttyq tabıǵı parki memlekettik mekemesi qurylǵaly beri edáýir kóńil bólingen. Eń bastysy, otandyq týrızmdi damytýǵa degen nıet túzý ekenine qýandyq. Bizdi kútip alǵan Kegen aýdany ákiminiń orynbasary Qaırat Omarhalyq, Alǵabas aýylynyń ákimi Syrym Esenhanuly, Saty aýyly ákimdiginiń bas mamany Málik Ydyrysov sapardyń sońyna deıin janymyzda júrip, qolǵa alǵan sharýalarynyń jaı-japsarymen de tanystyrdy. Biz alǵashqy kúni Kólsaı kólderin tamashalaýǵa asyqtyq. Tabıǵat Ananyń bizge bergen baılyǵyna qalaısha súısinbeısiń?! Kólge uzaq qarap, oıǵa da shomdyq. Boıdaǵy jaman energııanyń bá­rin ózine tartyp alǵandaı. Kóz demalady. Kóz súısinedi. Kádimgi peızaj sýretke qa­rap turǵandaı áserde bolasyń. Naǵyz eko­týrızmdi damytatyn aımaq. Bul ásem­dikti nege erterek kórmedik destik. «Jumaq meken alysta emes, janymyzda eken ǵoı» dedi bir áriptes. Mundaǵy halyq ta za­man kóshine ilesken. Qonaqúı tıptes úıler salyp, demalýshylardy kútip alýdy kásip kózine aınaldyrǵan. Sebebi, munda sońǵy jyldary elimizden ǵana emes, álemniń tórt qıyrynan aǵylatyn týrıster kóp.

Ekinshi kúni Qaıyńdykólge jol tarttyq. Qaıyńdyǵa aparar jol túıeniń órkeshindeı ıir-ıir. Taý eteginen joǵary qaraı órlegen kólik kúshenip keledi. Kádimgi ekstremaldy jaǵdaıdy súıetinderge arnalǵan jol. Buryn-sońdy jóndeý kórmegen tastaq jol. Sol sebepten de demalýshylardyń deni Kólsaıdy tamashalap, Qaıyńdykólge barýǵa júregi daýalamaıdy eken. Shyn máninde, tumsa tabıǵattyń naǵyz sulýlyǵy Qaıyńdykólde me dersiń! Móp-móldir sý, saf aýa, aspanmen talasa boı túzegen qaraǵaılar, ıisi muryn jaratyn arsha, jıekte jaǵalaı jaıqalǵan búldirgen, túrli emdik shópter bir-birimen úndesip turǵandaı. Qarsy aldymyzdan jaıaý shyqqan týrıster jan-jaǵyna qarap, tamsanyp keledi. Aǵylshyn, qytaı tilinde shúıirkelesken olar bizge jol siltep jatyr. «Bular biz bilmegen, biz kórmegen sulýlyqqa kóz toıdyryp júr ǵoı...» dep qyzǵanyp qoıamyz taǵy. Bir ókinishtisi, Kólsaı men Qaıyńdykólde telefon jelisi ustamaıdy, ınternet tartpaıdy. Jyldamdyqty arttyrý úshin qosymsha jabdyq kerek eken. Ol – qosymsha aqsha. Jergilikti belsendi azamattardyń aıtýynsha, ony joǵarydaǵy kompanııalar «turǵyn sany az, ózin aqtamaıdy» dep salǵysy kelmeıtin kórinedi. Ákimdiktegiler kompanııalarǵa hat jazyp ta, aıtyp ta jatyr. Biraq qozǵalys joq. Nege? Bul týrıster esebinen-aq aqtalmaı ma?! Otandyq týrızmdi damytamyz deımiz, biraq sheteldik týrıst Kólsaı­dyń basynda turyp, tikeleı efırge shy­ǵaıyn, sýret sala qoıaıyn dese ınternet joq. Eger álgi kompanııalar osy máselege shyndap kirisse, sol mezette álemge taraǵan aqparat elimizge aıtarlyqtaı jarnama bolmaı ma? Ony kórgen basqa bir týrıst keler jyly osy ólkege kelýdi josparlaıdy. Nátıjesinde týrızmniń tamyryna qan júgirip, ilgeri jyljıtyn edi.

Kegen aýdany ákiminiń orynbasary Qaırat Omarhalyq: «Kólsaı kólderine aparatyn jol – respýblıkalyq mańyzy bar jol. Kóldiń túbine deıin asfalt jol salyndy. Byltyrdan beri «Jalańash-Saty-Kólsaı kóli» avtokólik jolynyń 43-78 shaqyrym aralyǵynda 35 shaqyrym jolǵa kúrdeli jóndeý jumysy júrgizildi. Buıyrsa, jyl aıaǵyna deıin bitip te qalady. Al Qaıyńdykólge kelsek, bul aýmaq respýblıkalyq, oblystyq mańyzy bar jolǵa kirmeıdi eken. Byltyr Kegen aýdany qurylǵannan keıin joldy aýdannyń menshigine aldyq. Búginde jobalyq smetasy ázirlenýde. Almaty oblystyq jol basqarmasyna 3,5 mln teńgege suranys jasaldy. Qarjy bólinse, keler jyly Qaıyńdyǵa aparatyn jol salyna bastaıdy», – degen jaǵymdy jańalyqpen bólis­ti. Sondaı-aq, Qaırat Baıqaıypulynyń aıtýynsha, aýdan boıynsha týrızmge qatysty birneshe joba qolǵa alynǵan. Sebebi, 2019 jyldyń 6 aıynda aýdanǵa 3560 týrıst kelip, 7 mln teńge aqyly týrıstik qyzmetten qarjy túsken.  «Bıyl kúzde «Park Canyon» JShS Sharyn ózeniniń boıynan jobalyq quny 1 mlrd 500 mln teńgege saı zamanaýı oıyn-saýyq parkin salýdy bastamaq. Bul 50 jańa jumys ornyn ashýǵa sep bolady. Odan bólek byltyr «J.S. TRAVEL» JShS Kólsaıda 10 qonaq úı salý josparlady. Oǵan 250 mln teńge kózdeldi. 10 úı bir mezgilde 100 adamdy qabyldaıdy. Búginge deıin 3 úıdiń qurylysy bitti», – dedi Kegen aýdany ákiminiń orynbasary.

 

Týǵan jerge tý tikken

Elbasy N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar:  rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Qazaq «Týǵan jerge týyńdy tik» dep beker aıtpaǵan. Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, ósken aýylyńa, qalań men óńirińe, ıaǵnı týǵan jerińe degen súıispenshilikten bastalady. ...Týǵan jer – árkimniń shyr etip jerge túsken, baýyrynda eńbektep, qaz basqan qasıetti mekeni, talaı jannyń ómir-baqı turatyn ólkesi. Ony qaıda júrse de júreginiń túbinde áldılep ótpeıtin jan balasy bolmaıdy Týǵan jerge, onyń mádenıeti men salt-dástúrlerine aıryqsha ińkárlikpen atsalysý – shynaıy patrıotızmniń mańyzdy kórinisteriniń biri…» degen joldar bar. Mine, sol aıtqandaı, týǵan jeri­niń damýyna kómek jasaǵan jandardyń qatarynda Erbol Ýálıhanuly da bar. Ol Almaty qalasynda tursa da, týǵan jerinen qol úzgen emes. Búginde 24 qanatty qazaq úı tigip, onda jan-jaqtan kelgen týrısterdi kútý kásibin órge domalatqan jeke kásipker bul isti 2017 jyly qolǵa alypty.

 

Erbol Nurbaev, jeke kásipker:

Sheteldik týrısterdiń Kólsaı men Qaıyńdykólge qyzyǵýshylyǵy erekshe

 

– Bir sát qolymyz bosaı qalsa, aýylǵa tartyp turamyz ǵoı. Týǵan jerge degen saǵynysh esh basylǵan emes. 2007 jyly osy úı qonys tepken jer telimin satyp aldym. On jyldan keıin, ıaǵnı 2017 jyly osy kásipti bastadyq. Elimizden, ásirese shetelden kelgen qonaqtardy kúte bastadyq. Demalýshylarǵa bar jaǵdaı jasalǵan. Internet te ustaıdy. Alǵashqy jyly adam kóp kelmedi. 2 aı ǵana jumys istedik. Shyǵyndy ǵana japtyq. Bıyl shilde aıynan bastap týrıster kóp kele bastady. Maýsym qyrkúıek aıynyń sońynda bitedi.

– Jergilikti ákimdik tarapynan qandaı qoldaý bar?

– Kegen aýdanynyń ákimdigi málimet jaǵynan, moraldyq turǵydan kómek beredi. Qazir nesıe usynyp, ony qalaı alýdyń jolyn aıtýda. Odan bólek salyq, SES jaǵynan kómek berýde. Sebebi, endi ǵana aıaqtan turyp kelemiz. Alaıda, shúkir, óz qarjymmen kóterilip kelemin. Kim biledi, bolashaqta qarjylaı kómekti paıdalanyp ta qalatyn shyǵarmyn. Aldaǵy kúz, kóktemde jeńil quralmaly úı salsam degen oıym bar.

– Sheteldik saıahatshylardyń suranysy qandaı?

–  Olardy qatty qyzyqtyratyny – Kólsaı men Qaıyńdykól. Ásirese, Eýropadan kelýshiler kóp. Polıak ultynyń ókilderi jıi atbasyn burady. Bıyl adam kóp keldi. Oǵan joldyń salynýy – birden-bir sebep. Biz shetelde qalaı demalamyz nemese demalǵymyz keledi, sheteldik týrısterge de sondaı jaǵdaı jasaýǵa tyrysamyz.

– Sheteldikter qazaqtyń salt-dástúrimen de tanysý kerek. Myna qazaq úıdiń janyna altybaqan jetispeı turǵan joq pa?! Kádimgi etnoaýyl bolsa keremet emes pe?!

– Altybaqan qoıý oıymyzda bar. Oǵan órimdi tabý qıyn. Qaraǵaıdy da kesýge bolmaıdy degendeı. Bolashaqta biraz josparymyz bar. Jubaıym aǵylshyn tiline jetik. Jergilikti halyq sheteldikterdi kórse bizge jol silteıdi. Biz olarǵa Kólsaı men Qaıyńdykól týraly mol málimet beremiz. Tipti, Qytaı, Franııa, Eýropa, Úndistan memleketterinen bólek, Ońtústik Amerıkanyń Domınıka, Kosta Rıka, Perý elinen týrıster keldi. 5 synyp oqıtyn ulym Ánýar Ýálıhan bizge atbasyn burǵan sheteldikterdiń bárimen shahmat oınap, túgel jeńdi. Olar da qazaqtyń balalaryna tań qalyp, bas ızesip jatady.

P.S. Dúnıejúzilik týrıstik uıymnyń (IýNVTO) málimetteri boıynsha, týrızm álemdik ekonomıkanyń joǵary tabysty jáne yrǵaqty damýshy salalarynyń biri bolyp tabylady. Osylaısha, týrızm salasy álemdik IJÓ-niń 9 paıyzyn, álemdik eksporttyń 6 paıyzyn qalyptastyrady jáne árbir 11-shi jańa jumys orny týrıstik salada ashylady. Elimizde týrızmnen 2016 jyly 1 paıyzdan 2025 jylǵa qaraı 8 paıyzǵa deıin JIÓ-niń úlesin arttyrý týraly mańyzdy maqsat qoıyldy. Ol úshin QR Týrıstik qyzmetin damytýdyń 2023 jylǵa deıingi baǵdarlamasy sátti júzege asqany abzal. 

Qazaqtyń jazıraly dalasy men keń peıiline qyzyqpaǵan syrt kóz joq. Kezinde Altaıdan Atyraýǵa deıin­gi ulan-ǵaıyr aýmaqty alyp jatqan atyrabymyz jaıly etnograf-ǵalym Grıgorıı Potanın «Maǵan búkil qazaq dalasy án salyp turǵandaı bolyp kórinedi» dep beker aıtpasa kerek. Al polıak ádebıetiniń kórnekti ókili G.Zelınskıı Ianýshkevıchtiń yqpalymen ataqty «Qazaq», «Dala» poemalaryn jazǵan eken. Saıahatshy, polıak jazýshysy A.Ianýshkevıchtiń «Kúndelikter men hattar» dep atalatyn kitabynda onyń qazaq je­rin búkil jan-tánimen kórip bilýge tyrysqany aıqyn ańǵarylady. Demek, «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda aıtylǵandaı, «Bizdiń babalarymyz ǵasyrlar boıy ushqan qustyń qanaty talyp, júgirgen ańnyń tuıaǵy tozatyn ulan-ǵaıyr aýmaqty ǵana qorǵaǵan joq. Olar ulttyń bolashaǵyn, keler urpaǵyn, bizdi qorǵady. San taraptan suqtanǵan jat jurtqa Atamekenniń qarys qadamyn da bermeı, urpaǵyna mıras etti.

 

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

 

Sońǵy jańalyqtar