3 Tamyz, 11:39 996 0 Ishki saıasat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaqtan shyqqan tuńǵysh dıplomat áıel – Baljan Bóltirikova

Birikken Ulttar Uıymynyń  minberinde el atynan tuńǵysh sóz sóı­le­gen, talaı ákki saıasatkerler men dıplomattardyń aldyn orap, óziniń qaısar da baıypty minezimen mámilegerlik saıasatta da, oqý isi men áleýmettik damý salasynda da eren eńbek etken qazaq qyzy bar. Ol týraly AQSh-tyń bilikti saıasatkeri Kıssındjırdiń ózi «Erkek dıplomattardy qalaı da aldaýǵa  bolady, biraq áıel dıplomattardan qýlyǵyńdy asyrý múmkin emes. Dıplomatııa bilektini búgetin óner», – degen. Bul qashan da el arasynda júrip, qarapaıymdylyǵymen, janashyrlyǵymen ári batyl qadamdarymen esimi jańǵyrǵan, qazaqtan shyqqan tuńǵysh dıplomat áıel Baljan Bóltirikova edi.

1921 jyly Jambyl oblysy Qordaı aýdany Qasyq aý­ma­ǵynda dúnıege kelgen Baljan Ból­ti­rik­ova 1941 jyly Almatydaǵy mu­ǵa­limder ıns­tıtýtyn, 1943 jyly Qazaq pedago­gı­kalyq ınstıtýtyn támamdaǵan. Kóp­ba­laly otbasynda dúnıege kelgen Baljan Bóltirikqyzy ózi de kóp balaly ana bolyp, perzentterine barynsha tálim-tárbıe bere bildi. Anasy týraly estelikterinde qyzy Baǵlan anasynyń ýnıversıtet qabyrǵasynda úzdik oqyp, stalındik stıpendııa ıegeri atanǵanyn, keıin sol jyldary Frýnze aýdany eńbek­shi­le­riniń depýtattar keńesine saılanyp, ata-anasynyń sol tusta tanys­qanyn aıtady. «Ákemmen de osy kezde tanysqan. Olardy tanystyrǵan ákemniń dosy, kompozıtor Baıqadamov bolatyn. Jarty ǵasyrdan astam otasty. Bir-birine syılastyqty osy kisilerden úırenýge bolady. Anamnyń is-saparlary kezinde ákem joqtyǵyn bildirmeýshi edi. Aıtpaq­shy, anama sol jyldary Lepsige joldama berildi», – deıdi estelikterinde perzenti. Lepsige joldama alǵan Baljan Bólti­rikova oqý meńgerýshisi bolyp keıinnen №12 mekteptiń dırektory bolyp ta­ǵaıyndalady. Nebári 21 jasynda dırektor bolǵan Baljan mundaı júgi aýyr iste erlik tanyta bildi. Sol qıyn jyldary mekteptiń jóndeý jumys­taryna da at salysyp, ári otbasyn da asyrap, jan baǵýda, sondaı-aq is-tájirıbe jınaq­taý­da da qarap qalmady. Balǵyn Qojabekova «Anam osyndaı jemisti eń­begi úshin kózge ilinip, aldaǵy qyz­met­terine qajet bolar tájirıbeni osy jerde jınaqtady», – deıdi estelikterinde.

1949-1955 jyldary Baljan Bólti­rik­ova­nyń saıasatta jasaǵan alǵashqy qadam­dary tanylǵan ári júgi de aýyr kezeńder edi. Osy jyldar aralyǵynda B.Bólti­rik­ova Qazaq KSR-niń bastaýysh jáne orta mektep kásipodaq qyzmet­ker­leri ortalyq komıtetiniń tóraıymy bolyp taǵaıyn­dalady. Al 1956-66 jyldary Qazaq KSR-niń áleýmettik qorǵaý mınıstri bolady. Bar-joǵy 34 jasynda mınıstr laýazymyna taǵaıyndalǵan Baljan Bóltirikova ózine artylǵan jaýapkershilikti sezinip, barynsha sheshimdi jumys jasaıdy. Bul el eńsesin endi tiktep jatqan soǵystan keıingi aýyr ke­zeń­der edi. Onyń ústine áleýmettik qorǵaý mınıstri bolǵannan keıin qarapaıym halyqpen kóp jumys jasap, olardyń bar qajetine jarap, qolǵabys etý lázim boldy. Mınıstrdiń al­dyna soǵystan keıin jarymjan bol­ǵan, densaýlyǵy eńbek etýge jaramaıtyn, aıaq-qolsyz qalǵan jandar kelip jıi kómek suraıdy eken. Bul týraly qyzy Balǵyn óz estelikterinde «Jumysynda aıaq-qoly joq jandar jıi otyratyn. Anam olardyń barlyǵyn qabyldaıtyn. Jaı ǵana ótinishin tyńdap qoımaı, máse­lesin túbegeıli sheship berýge tyrysatyn», – deıdi.

Baljan Bóltirikqyzynyń áleýmettik qorǵaý mınıstri bolǵan jyldary atqar­ǵan eńbegi shash etekten. Sonyń dáleli búgingi kúnge deıin jumys istep turǵan Almatydaǵy protezdi-ortopedııalyq zaýyt. Qarttar úıi, búgingi «Ardager» ǵıma­raty boı kóterdi. Qanshama laýazymdy qyzmette júrse de eshýaqytta dúnıe-múlikke qyzyqpaǵan mınıstr otbasymen 1964 jyly kópqabatty úılerdiń birinen páter alady. Qyzy Baǵlan anasynyń sol ýaqytqa deıin úı de, kólik te suramaǵanyn, al qymbat dúkenderden túsetin taýar­lar­dyń tizimi bekitilgen soń Dinmuhammed Ahmetuly qarap shyǵyp: «Baljan Bólti­rikqyzy taǵy da ózine eshteńe almapty»  deıdi eken», – degen estelikterdi jıi esine alyp otyratyn kórinedi.

Baljan Bóltirikovanyń syrtqy ister salasynda atqarǵan qyzmeti óte jemisti boldy. 1966-1971 jyldary Qazaq KSR-niń Mınıstrler keńesiniń tóraǵasynyń oryn­basary boldy. Dál sol jyly KSRO Joǵary Keńesiniń Ulttar palatasynyń depýtaty bolyp, Odaq kólemindegi syrt­qy saıası máselelerge qatysa bastady. Keıinnen syrtqy ister mınıstri laýazymyna taǵaıyndaldy. Baljan Ból­tirik­ova BUU Bas assambleıasynyń XXI jáne XXV sessııalaryna Keńes odaǵynan resmı delegaııany bastap barǵan qazaqtan shyq­qan tuńǵysh áıel syrtqy ister mınıstri. BUU minberinde tuńǵysh ret sóz sóılegen qazaq qyzy. Ásirese onyń AQSh-tyń BUU janyndaǵy Adam quqyq­ta­ry jónindegi odaq quryp, óz saıasatyn júzege asyrmaq bolǵan tustaǵy bul ıdeıanyń Keńester Odaǵynyń múddesine qaıshy kelgendigi sol tusta Odaq delegaııasy bul ıdeıany boldyrmaý úshin áreket etkende Baljan Bóltirikovanyń tanytqan erligi áli kúnge deıin qazaq dıplomatııasynyń sol tus­tan-aq jemisti damyp kele jatqanynyń kórinisi ispetti boldy. Óziniń taban­dy­lyǵy men tapqyrlyǵynyń arqasynda bul ıdeıa júzege aspaı, Keńes Odaǵynyń esebi túgendeledi. KSRO syrtqy ister mınıstri bolǵan Gromyko Baljan Bólti­­rik­o­va týraly Nıý-Iorkten qaıtqan saparynda óziniń ystyq lebizin bildirip, onyń kásibı qyzmette óz isiniń mamany ekenin alǵa tartqan eken.

1999-2002 jyldary QR syrtqy ister mınıstri bolǵan Erlan Ydyrysov birneshe respýblıkalyq basylymdarǵa Baljan Bóltirikqyzynyń syrtqy saıasatta atqar­ǵan eńbegi týraly maqalalar jazǵan. «Baljan esimdi dıplomat» atty maqala­synda E.Ydyrysov B.Bóltirikovanyń qyzmet jolyndaǵy jarqyn da mańyzdy sátteri 1966 jáne  1970 jyldary KSRO-nyń BUU Bas assambleıasynyń HHI jáne XXV sessııalaryna qatysýyn alǵa tartady. «BUU Bas assambleıasynyń sessııasynda B.Bólti­rik­ova áleýmettik jáne gýma­nıtarlyq máselelerdi sheshýmen aınalysatyn keńester odaǵy delegaııasyn úshinshi komıtetin basqardy. Adamdarmen qarym-qatynas jasaı alý qabileti, talqylanatyn máselelerdi jan-jaqty bilýi qazaq­stan­dyq dıplomatqa kelissózderdi sátti júrgizip, mańyzdy halyqaralyq másele­lerdi sheshý barysynda KSRO ustany­my­nyń qoldaý tabýyna qol jetkizdi», – dep jazady E.Ydyrysov. Sol jyly B.Bólti­rik­ova keńes delegaııasynyń múshesi jáne jetekshisi retinde túrli halyq­ara­lyq forýmdarǵa qatysyp, Japonııa, AQSh, Koreıa, Shveıarııa, Chehoslovakııa, Sırııa, eılon t.b kóptegen elderge sapar jasaıdy. Baljan Bóltirikqyzynyń ju­my­sy joǵary baǵalanyp, KSRO Joǵary Keńesiniń jarlyǵymen 1966 jyldyń 31 jeltoqsanynda syrtqy saıasat salasyn­daǵy jemisti qyzmeti úshin Eńbek Qyzyl Tý ordenimen marapattalady. Erlan Ydyrysov óz estelikterinde Baljan Ból­tirik­qyzy ómiriniń sońyna deıin qurmetti eńbek demalysynda bolsa da belsendi ómirlik ustanymy bolǵanyn, jas qazaq­stan­dyqtarǵa óz is-tájirıbesin bólisip, el men álemdegi qoǵamdyq-saıası úrdis­terdi nazardan qalt jibermeı baqy­la­ǵanyn jazady.

1971 jyly aǵartý mınıstri laýazymyna taǵaıyndalǵan Baljan Bóltirikova bul iste de óziniń tabandy sheshimderimen kózge túsedi. Bastaýysh synyptarda qazaq mektepterin saqtap qalý týraly usy­nysyn Qazaqstan Joǵary Keńesi Prezıdýmynda qorǵap, saqtap qalady. Eldiń bilim salasynda eleýli eńbek atqaryp, jemisti jumys júrgizedi.

Ómir ótkelderi túrli burylystardan turady. Bilikti maman, ár salada jarqyn tanyla bilgen, ómirde áriptesteri aıt­paq­shy «baısaldy» minezinen tanbaǵan Baljan Bóltirikova ómiriniń sońyna deıin el múddesi úshin aıanbaı qyzmet etip ketti. 1998 jyly ómirden ozdy. Sanaly ǵumy­rynda atqarǵan qyzmetteri úshin úsh orden, jeti medalmen marapattaldy. Bú­ginde Baljan Bóltiriqyzynyń izin jal­ǵap otyrǵan urpaqtary bar. Eki qyz, eki uly da syrtqy saıasat mıssııasynda, til mamany, professor bolyp ata-anala­rynyń dara jolyn jalǵaýda.

Osylaısha qazaqtan shyqqan tuńǵysh dıplomat názik jandy bolyp, alaıda erlikke tatıtyn qyzmet atqarǵan Baljan Bóltirikovanyń esimi tarıh sahnasynda máńgilikke jańǵyrdy.

 

Oljas BERKINBAEV,

jýrnalıst

Sońǵy jańalyqtar