26 Shilde, 11:35 502 0 Óner "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Sulýlyqty súıgende ǵana sulý dúnıe týady

Sulýlyq qarapaıymdylyqtan turady, náziktikti súıedi. Al ony uǵyný, túısiný úshin de náziktikten, qarapaıymdylyqtan jaratylyp, sulýlyqty ólerdeı súıý kerek. Zerger Berikti kórgen saıyn osy oılar sanamdy shyrmap, tuńǵıyǵyna tartyp ala beretin. Onyń altyn qolynan shyqqan dúnıelerdi tamashalaǵan jan erekshe kúıge bólenip, sol sulý dúnıeniń káýsaryna malynǵandaı bolatyny bar...

Berik Álibaı qarapaıym aýyldyń týmasy. Áýlıeata óńirindegi asqar-asqar taýlary, syldyraı aqqan ózenderi bar, kók maısa-quraǵy jaıqalǵan Merki aýdanynda dúnıege kelgen. Kez kelgen tabıǵı talant týǵan topyraǵynan darıdy. Jáne izdenispen, talpynyspen órisin keńeıtedi, kózin ashady. Onyń ata-babalary temir soqqan usta bolǵan eken. Al atasynyń inisi Álimbaı aýylǵa, árisi aımaqqa belgili zerger bolatyn. Bala Beriktiń de kúnuzaqqa aınalshyqtaı beretini qarama-qarsy úıde turatyn sol atasymen týys shaldyń kishkene sheberhanasy. Ishinde kóne de bolsa zergerge qajet qural-saımannyń bári bar. Berik kózin tyrnap ashqannan qas qaraıǵansha sonda. Aýyldyń ózge balalary asyq atyp, dop qýyp, topyraqqa kómilip júrgende Berik zerger atasynyń kórigin basyp turady, sharyǵyn aınaldyrady. Sonyń ózi ónerge qushtar balanyń júregin zor qýanyshqa bóleıtin, oǵan úlken mártebe bolatyn.

Birde úıine alystan at sabyltyp, tórkindetip, ákesiniń qaryndasy Gúlsim kelgen. Apasyn qalaı qýantsa eken?! Nebári 5-6 jastaǵy bala zerger jýan alıýmen symdy tóske ary-beri soǵyp, qyzdyryp, áp-ádemi bileziktiń nobaıyn jasap shyǵardy. Álimbaı shaldan kórgenderin barynsha paıdalanyp, bilezikti árleı tústi. Gúlsim dán rıza. Beriktiń de keýdesin erekshe qýanysh, ózin zergerdeı sezingen maqtanysh kernegen. «Úlkeıgende zerger bolamyn!» dep aldyna maqsat qoıyp ta úlgerdi sol kezde...

Bala Berik týǵan aýyly Qyzylsaıdaǵy úsh jyldyq mektepti támamdap, aýyldan 7-8 shaqyrymdaı qashyqtyqtaǵy Qostoǵan mektep-ınternatynda jatyp oqydy. Berik endi ınternattyń bala sýretshisi atanǵan. Qabyrǵa gazetteri, is-sharalardaǵy jalyndy sózder jazylǵan plakattar, aıshyqty sýretter, bári Beriktiń qolynan shyǵatyn, qalamynan týatyn. Qos tanaýy pysyldap, qylqalamnyń qyzyǵyna batyp otyrǵanda Berik endi sýretshi bolsam ǵoı dep armandaıtyn boldy. Bala qııal sanany san saqqa jeteleıdi. Balań qııalyn sol sezimmen terbete beretin. Keýdedegi uly arman bárinen zańǵar, bárinen bıik!

Salǵan sýretterin konvertke orap, sol kezdegi «Aq jelken», «Baldyrǵan», «Qazaq­stan pıoneri» sekildi jýrnal-gazetterge de jiberdi. Týyndylary basylym betterinde jaryq kórmese de redakııa basshylyǵy tarapynan úzilissiz hat kelip turatyn. Biraq, hattardyń mazmuny «Be­rik, sýretterińmen tanystyq. Jaqsy salynǵan. Aldaǵy ýaqyttarda basylym betine shyǵaratyn bolamyz. Alaıda, ónerińdi taǵy da shyńdaı tús. Talabyńa nur jaýsyn!» degen sekildi bolyp keledi. Dese de, ár hat kelgen saıyn qýanǵan Beriktiń tóbesi kókke eki-aq eli jetpeı qalatyn. Sol kezderi bir balalar basylymynyń basshylyǵy Almatydaǵy ónerge baýlıtyn oqý oryndarynyń birine barýǵa keńes bergen edi...

Aspanmen tiresken Alataý, taý etegin jaǵalaı ósken jasyl shyrshalar, záýlim-záýlim ǵımarattar, úlken qalaǵa bilim qýyp kelgen jastar... Bala armanyn arqalap Almatyǵa kelgen Berik Kórkemsýret ýchılıesi komıssııasynyń qujat tapsyrý ýaqytynan keshigip qalǵan eken.

«Ol kezde aýylda qaı bir sýret sabaǵy bolady deısiz?! Mektepte beıneleý ónerine salǵyrt qaraıtyn. Qaı muǵalimniń qoly bos, sol muǵalim sabaq ótkize beretin. Al qalanyń jóni bólek. Men qujat tapsyrý ýaqytyna úlgergenimmen emtıhannan súrinerim sózsiz edi. Sosyn oqý ornynyń daıyndyq kýrsynda bir jyl oqyp, bilmegenimdi úırenip, sýret óne­ri­niń kóptegen qyr-syryna kóz jetkizdim. Birde oqý ornynyń oqytýshysy marqum Dúısen Seıdýalıev meniń talantymdy baıqap, qasyma kelip «Bala, zerger bolǵyń kele me?» – dedi. Qulaǵym eleń ete qaldy. Bala kezimdegi Álimbaı atamnyń sheberhanasy esime túsip, Dúısen aǵaıdyń sońynan ere berdim», – dep eske alady sol kezdi zerger.

Aqyry tynymsyz izdenis pen qajyrly talpynysynyń arqasynda talapker Berik emtıhannan súrinbeı ótip, metaldy kórkemdep óńdeý bóliminiń stýdenti atanady. Endi basqa orta, áke-shesheden, týǵan jerden jyraq, úlken qalada... Sabaq ta orys tilinde ótedi. Osaldyq tanytýǵa áste bolmaıdy. Qasyndaǵy qatarlastarynyń talanttary da myqty. Óńsheń «sen tur, men ataıyndar». Onyń bári aýyl balasyn shyńdaı berdi, qaıratyn janı tústi. 1989 jyly oqý ornyn abyroımen támamdaǵan jas maman aýylǵa qaıtýǵa qamdanady. Alaıda, Beriktiń talantyn, qolynan is keletinin biletin oqytýshylary ony jastar qalasy – Almatyda qalýǵa úgitteıdi. Qazaqstan Dızaınerler odaǵynan shaqyrtý qaǵazyn alyp berýge yqpal etip, sonda qyzmetke turǵyzady.

Jas mamanda qaıdan baspana bolsyn? Baspanaǵa kezekke turyp qoıdy. Ustazy Beıbit aǵaıdyń úıiniń janynan birlesip sheberhananyń irgetasyn qalaýǵa kirisip ketti. Sóıtip, ustalyqpen aınalysa bastaǵan.

Birde Qazaqstan Dızaınerler odaǵynan habar jetti. Talantty jas mamanǵa sheberhana bólinipti. Bul sheberhana kóp qabatty úıde bolǵandyqtan munda ustalyq ónermen aınalysý qıyn. Sondyqtan Berik osy kezden bastap taza zergerlik ónerge moıyn burdy. Bul 1989 jyldyń jeltoqsany bolatyn. Ónerdiń qaı joly bolmasyn ońaı emes. Tek tabandy izdenisti, taýsylmas tózimdi qajet etedi. Mańdaı terińdi sarqyp, kúsh-jigerińdi barynsha jumsap qalý qajet. Berik endi oqyǵan-toqyǵanyn tájirıbemen ushtastyrdy. Kóne tarıhqa úńildi, kitaptar paraqtady. Asyl tastardy túrli joldarmen paıdalanýdyń qyr-syryn jetik meńgerýge kóshti. Eńbek pen izdenis nátıjesin berdi. Ol metalǵa altyn jalatýdyń hımııalyq jolyn tapty. Bul – ózge zergerler úshin úlken jańalyqqa aınaldy.

Shákirt tárbıeledi. Zamana tezinen úzilýge shaq qalǵan ulttyq ónerdiń jandanýyna bar kúsh-jigerin jumsady. Ult murasyn odan ári baıyta tústi, óshkendi qaıta jańǵyrtyp, joǵalǵanymyzdy izdedi. Berik óz bıigin baǵyndyryp ta úlgerdi. Ol Qazaqstan Respýblıkasynyń mádenıet qaıratkeri, eńbek sińirgen qaıratkeri. Kóz jaýyn alatyn kórkem de zerli dúnıeleri kezinde Nur-Sultan qalasynyń tap ortalyǵynda turǵan Prezıdenttik mádenıet ortalyǵynyń mýzeıinde turdy. Odan bólek Qazaqstan Respýblıkasy altyn jáne asyl metaldar mýzeı qorlarynda, jeke kollekııalarda, jáne Túrkııa, Malaızııa, Katar, Franııa, Armenııa memleketterinde saqtaýly. Kóptegen respýblıkalyq, búkilodaqtyq, halyqaralyq kórmelerge qatysqan.

Berik Álibaı búginde Nur-Sultan qalasynda turady. Ulttyq mýzeı ishindegi ǵylymı restavraııa bóliminiń bastyǵy bolyp qyzmet etedi. Mýzeıge kelip túsken jádigerlerdi qalpyna keltiredi. Sol jerden kórme ashyp, óziniń jáne ulttyq ónerdi damytyp júrgen zamandastarynyń týyndylaryn qoıyp qoıǵan. Baýyrlarynyń, balalarynyń arasynda ata jolyn qýýshylary bar. Úlken qyzy dızaıner mamandyǵyn támamdasa, kishi uly Almatydaǵy Oral Tańsyqbaev atyndaǵy kórkem-sýret kolledjin aıaqtaǵan.

«Áke kórgen oq jonar» dep dana halqymyz beker aıtpasa kerek-ti. Zergerler áýletiniń kóshi atadan balaǵa mıras bolyp, ýaqytqa, zamanǵa, halyqqa qyzmet etip keledi. Ult bolmysyn joǵaltpaı, izin aıqyndap barady.

Ashat RAIQUL

 

Sońǵy jańalyqtar