18 Shilde 2019, 13:13 784 0 Áleýmet Dınara MYŃJASARQYZY

29,3 mln sharshy metr úı salyndy

Elimizde 2017-2031 jyldar aralyǵyn qamtıtyn «Nurly jer» biryńǵaı turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy aıasynda 15 jylda 1,5 mln qazaqstandyq otbasy jańa páterdiń kiltine ıe bolady dep josparlanǵan.

«Nurly jer» baǵdarlamasynyń basty ereksheligi – halyqty tur­ǵyn úımen qamtý jumystarynyń tıimdiligin jan-jaqty arttyrǵan. Sonyń biri – ekinshi deńgeıli bankterdi sýbsıdııa­laý arqyly ıpotekalyq nesıeleýdi qoldaý. Ekinshi deńgeıli bankter buǵan deıin eń kóbi jyldyq 17% ústememen nesıelendirse, aldaǵy 7 jylda munyń 7%-yn memleket tólemek. Sonda ıpoteka alýshy 10%-dyq syıaqy mólsherin ǵana tóleıtin bolady.

«Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda Turǵyn úı qurylys jınaq banki arqyly beriletin turǵyn úılerdiń sharshy metri 140 myń teńgege arzandatyldy. Bul óńirler úshin. Al Astana men Almaty qalalarynda bul baǵa 180 myń teńgeni quraıdy. Qazirgi tańda naryqtaǵy páterdiń bir sharshy metri 260-280 myń teńgege baǵalanyp otyr.

«Qazir biz qazaqstandyqtar qarajat jınap úırendi dep tolyq senimmen aıta alamyz. Turǵyn úı qurylys jınaq júıesi qatysýshylarynyń ekonomıkalyq turǵydan belsendi halyq arasyndaǵy úlesi 13,1% quraıdy. 2015 jyly bul kórsetkish 7,1% edi. Bizge qarajatyn josparlap, aqshasyn sanaı alatyn, maqsatyna jete biletin azamattar keledi. Qarajat jınaý qabiletine tabystyń yqpal etpeıtinin aıta ketý kerek. Mysaly, bizdiń salymshylardyń 40% jalaqysy 150 myń teńgeden tómen. Kóp jaǵdaıda olar maqsatyna 5-6 jylda jetedi», – deıdi Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń ókili Jansultan Mataev. Sondaı-aq, ol 2019 jyly Astanada atalǵan memlekettik baǵdarlama aıasynda taǵy 1 825 páter satý josparlanyp otyrǵanyn aıtty. Bul elimizdegi baspana alýǵa múmkindigi bar 4,6 mln adam úshin zor múmkindik.

Baǵdarlama birneshe baǵytty qamtıdy, jınaq aqshasy boıynsha kredıttik baspana alý, úı satyp alýǵa qaýqarsyz halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin – úıdi jalǵa berý baǵyty jáne Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý baǵyty boıynsha jer ýchaskesin satyp alý.

Baǵdarlamanyń «Nesıelik baspana salý» baǵyty boıynsha jańa úılerdi turǵyzý isterin jergilikti ákimdikter uıymdastyrady. Baǵdarlama aıasynda salynǵan páterlerdiń kem degende 50%-y jergilikti ákimdikte turǵyn úı kezeginde turǵan azamattar arasynda taratylady. Al qalǵan páterler kezekte turmaǵan Turǵyn úı qurlys jınaq banki salymshylary arasynda úlestiriledi. Alaıda, «Nurly jer» baǵdarlamasy arqyly baspanaǵa ıe bolý úshin ákimdikte kezekte turǵan azamattar da bankten shot ashyp, sol shotqa aqsha jınaýy kerek. Sonymen qatar, baıqaýǵa qatysýshy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty nemese oralman statýsyna ıe bolýy tıis. Qatysýshynyń nemese árdaıym onymen birge turatyn otbasy múshesiniń Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda jeke baspanasy bolmaýy shart. Tólem qabileti de eskeriledi.

«Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha salynyp jatqan nysandar týraly tolyq aqparatty baspana.kz saıtynan bilýge bolady. Bul – turǵyn úıdi úlestirý kezindegi ádildikti saqtap qalý jáne paıdalanýshylarǵa yńǵaıly qyzmet kórsetý úshin jasalǵan portal. Saıtta qoljetimdi baspananyń ıesi atanǵysy keletin klıent úıde otyryp-aq birneshe qadamdy oryndaı alady. Mysaly, ózi alǵysy keletin páter ornalasqan qalany tańdaý; qandaı nysandardyń qurylys jumystary júrip jatqanyn jáne klıentterden túsetin ótinish qashanǵa deıin qabyldanatynyn anyqtaý; unaǵan páterdi tańdaý; páter satyp alýshylar pýlyna qatysý úshin ótinish jazý.

Halyqtyń úı satyp alýǵa shamasy joq áleýmettik álsiz toptary úshin, úıdi tómen baǵada jalǵa alý nysany qarastyrylǵan. Jalǵa alý quny sharshy metrine – 100 teńge. Bul baǵyt boıynsha salynatyn baspanany alý úshin ákimdikterde kezekke turý qajet.

Jeke turǵyn úı qurylysyn damytý baǵyty jer satyp alý úshin ákimdikterde jer ýchaskesine kezekte turǵan adamdarǵa arnalǵan. Óz kúshimen jeke úı salýǵa nıetti adamdarǵa ınjenerlik jelileri tartylǵan daıyn jer ýchaskeleri beriledi. Al ákimdikter tarapynan pılottyq joba aıasynda salynǵan daıyn jeke úılerdi alýǵa nıetti kezekte turǵan adamdar ákimdikterge júginip, osy úıdi óz qarajaty esebinen nemese Turǵyn úı qurylys jınaq banktiń kredıti arqyly satyp alýy múmkin. Osyndaı úıler oblys ortalyqtarynda jáne bolashaǵy bar perspektıvti kishi jáne monoqalalarda salynady. Jer ýchaskeleri men úılerdi josparlaý, jaıǵastyrý, bólý máseleleri ákimdikterdiń quzyretine kiredi.

2017 jyly 11,1 mln sharshy metr nemese 100,8 myń turǵyn úı, 2018 jyly – 12,5 mln sharshy metr nemese 113 myń páter, 2019 jyldyń 6 aıynda – 5,7 mln sharshy metr nemese 48 925 turǵyn úı salyndy. Memlekettik baǵdarlamany iske asyrý jyldary barlyǵy 262,7 myń turǵyn úı salyndy.

«Bıylǵy jyldyń 6 aı ishinde turǵyn úı qurylysyna 605,7 mlrd teńge ınvestıııa tartyldy, bul 2018 jylǵy deńgeıden 15,5%-ǵa joǵary. Aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin barlyǵy 118 myń turǵyn úı salýdy josparlap otyrmyz, onyń ishinde 48 925 turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Turǵyn úı qurylys jınaq banki salymshylarynyń sany 1,3 mln.adamǵa jetti», – dedi QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Roman Sklıar Qazaqstan Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynda sóılegen sózinde.

Mınıstrdiń málimetinshe, jarty jyldyń qorytyndysy boıynsha 5,7 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul 2018 jyldyń sáıkes kezeńine qaraǵanda 98,1% quraıdy.Turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý boıynsha kóshbasshy Túrkistan, Qyzylorda, Almaty jáne Qostanaı oblystary boldy.

Turǵyn úıdi ýaqtyly iske qosý úshin qurylys alańdaryna tıisti ınjenerlik kommýnıkaııany júrgizýge 81,7 mlrd teńge qarastyryldy.

«Nur Otan» partııasynyń XVIII sezinde berilgen Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha kóp balaly otbasylar úshin turǵyn úı salý jáne satyp alý qarastyrylǵan. 7 jyl ishinde 40 myń otbasy turǵyn úımen qamtamasyz etiledi. Bıylǵy jyldyń mamyr aıynan bastap 1610 kópbalaly otbasyna turǵyn úı berildi. Onyń ishinde Mańǵystaý (9 páter), Aqtóbe (22 páter) oblystary men Nur-Sultan qalasynyń (24 páter) ákimdikterimen barlyǵy 55 páter berildi», – dedi Roman Sklıar.

«Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda jumys isteıtin jastarǵa jalǵa beriletin turǵyn úı salýǵa jáne satyp alýǵa qarjylandyrý ulǵaıtyldy. 3 jyl ishinde 3 myń jalǵa beriletin páter beriledi. Nur-Sultan, Almaty qalalarynda 1050 páter jáne Shymkentte 900 páter berý kózdelgen. Jyl saıyn 3 jyl ishinde kóp balaly, tolyq emes otbasylar men múgedek balalary bar otbasylar úshin jylyna 2%-ben 6 myń jeńildikti qaryz beriletin bolady», – dep atap ótti QR IIDM basshysy.

Mınıstr 2019 jyldyń sońyna deıin «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy jańa redakııada qabyldanatynyn atap ótti. Oǵan turǵyn úılerdi jylýmen, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý, kommýnaldyq sektordy jańǵyrtý jáne úılerdi jóndeý máseleleri engiziletin bolady.

 

Toǵjan Tólegen

 

Sońǵy jańalyqtar