18 Shilde, 13:03 579 0 Ádebıet Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Qazaǵym, qaıtalanbaıtyn ǵajabym»

Jazýshy-dramatýrg Ádilbek Taýasarov jaıly syr-suhbat

Qazaq mádenıeti men ádebıetiniń, ásirese, qazaq dramatýrgııasynyń tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan sol bir azamatty saǵyna eske alatyndar barshylyq. Talantty, daryndylyǵymen qosa jaratylysynan aqjarylqap kóńil-kúıdiń adamy myna jaryq dúnıeden elýden endi ǵana asqan shaǵynda máńgilikke kete bardy. Sodan beri de talaı jyldardyń júzi bolypty. Jaqsy aralastyǵymyz bolmasa da aragidik qalanyń ońtústik bóligine qaraı aǵylyp jatatyn avtobýstarda jıi kórip, bas ızesip qana amandasatynbyz. Ol da meıirimdi bir jyly júzben jarqyldap qalatyn-dy.

 Myń toǵyz júz alpys segizinshi jylǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýltetiniń túlekteri – kórnekti syn­shy, memleket qaıratkeri Saǵat Áshimbaev, Saılaýbek Jumabekov, jazýshy Smaǵul Elýbaev, aqyn ári aýdarmashy Bek­dildá Aldamjarov, jazýshy Aldan Smaıyl, Áshirbek Kópishev, ádebıet zert­teýshisi Alma Qyraýbaeva, belgili aqyn ári dramatýrg Nurlan aǵa Orazalınder syndy qazaqtyń zııaly tobynyń ishinde ol kisiniń de aty-jóni erekshe atalar edi...

Búginde jemqorlyqpen jappaı kúres júrip jatqan kezde, jeń ushynan jal­ǵasyp, tamyr-tanystyqtyń órship turǵan kezinde bir ǵana «Mahabbat ara­ly­men-aq» sol zamannyń zaryn qaǵazǵa túsi­rip qana qoımaı, kópshilik kóńilinen shy­ǵatyn sahnalyq dúnıe qaldyrǵan dra­ma­týrgtiń ǵumyr jasy qysqa bol­ǵanymen, ómirsheń shyǵarmashylyǵy eskire qoıǵan joq. «Mahabbat araly» degen ataýǵa qarap, kó­rer­men jastyq shaqtyń jeligi, albyrt sezimi jaıly spektakl dep oılap qalýy múm­kin. Jo-joq, bul psıhologııalyq drama. Spektaklde úsh-aq akter oınaıdy, úsheýi de bas keıipker. Ormanshy, ataqty dári­ger-de­pý­tat jáne onyń jas toqaly. Oqıǵa olardyń or­manǵa saıahattap kelýinen bastalady. Taýdan aqqan móldir bulaq, salqyn taza aýa, kórkem tabıǵat. Alaıda omyrtqasy aýyrǵan dáriger júre almaı qalady. Orman ishinde jalǵyzdan jalǵyz qalǵan ju­baı­larǵa ormanshy kómekke keledi. Árıne, tegin emes. Aqyr sońynda ábden qaltasy qaǵylǵan dáriger orman­shy­ǵa dári-dármek úshin toqalyn aıyr­bas­taýǵa kelisedi. Al ormanshy – opasyz emes. Kezinde ólim aýzynda jatqan áıelin aman alyp qalý úshin qyrýar aqsha talap etken arsyz dárigerden ósh alý, dárigerdiń sol kezdegi ashkózdigin keshire almaýynan týǵan ósh alý, kek qaıtarý ǵana edi. Baılyq pen joqshylyq, mahabbat pen satqyndyq, adaldyq pen aramdyq... osylaı jemqor­lyq­tyń qaýipti qylmys ekenin sahnalaıdy.

OL – qazaqtyń daryndy drama­týrg-aqyny Ádilbek Taýasarov shy­ǵar­mashylyǵynyń jelisi ári jemisi bolatyn.

Ádettegi úrdisimizdi jal­ǵas­tyryp, aqyn jarymen suhbat­tasýdy jón sanadyq.

– Naǵıgúl Nurhanqyzy, aǵamen tanystyq qalaı bastalyp edi?

– Men de shyǵystyń qyzymyn. Se­meı­diń Aqsýatynan. Aǵańmen poıyzda tanys­tym. Ol ýnıversıtetten keıin qazaq teledıdarynda qyzmet etip júrgen kezi, demalysqa ketip barady eken. Mektepte, to­ǵyzynshy synyptyń oqýshysymyn. Bala­lyǵymyz boıdan ketpegen erke qa­lyp­pen onsha mán de bergen joqpyn. Ashyq-jarqyn, suraqtaryna jaýap berip, ańqyldap otyrmyn. Armanshyl jastyq taǵy bar, mektep bitirip joǵary oqý ornyna tússek, stýdent atansaq degen boıy­myzdaǵy jelik, ýnıversıtetti bitirip, anaý-mynaý emes, qazaq teledıdarynda qyzmet atqara bastaǵan bozbalaǵa qy­zy­ǵa, qyzǵana qaraǵan bolýym da múmkin. Son­dyqtan da bolar, suraq-jaýaptar da tógilip jatsa kerek. Alǵashqy kórgenim osy. Sol kezde kózi túsip, ǵashyq bolyp qalsa kerek. Óıtkeni sol sapardan keıin «Jol ústinde» degen áńgime jazypty. Keıin qalaǵa kelip, Qazaq ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetine oqýǵa tústim. Birde qurbym ekeýmiz jarysa kelip avto­býsqa otyrdyq. Sóıtsem, esik jabylyp qaldy da, ol syrtta qalyp qoıdy. Qol sóm­kem de sonda qaldy. Endi ne isteımin. Jol bıletin tekseretin kondýktor áıel men jaqqa qaraı jyljydy. Qatty sastym. Jolaýshylardyń deni orystar, art jaqta jalǵyz qazaq jigit tur eken. Jaılap soǵan jaqyndadym da, jaǵdaıymdy aıtyp 5 tıyn, jol aqysyn suradym. Ol betime qarap kúldi de: «Bereıin, biraq ákelip beretin bol» – dedi. «Iá, ıá, ákelip beremin, meken-jaıyńyzdy aıtsańyz»–dedim sasqalaqtap. Sóıtsem, ol kisi qazaq teledıdarynda qyzmet etedi eken. Bir kúni esime tústi de habarlastym. Telefondy basqa bireý kóterdi de, ol kisiniń jumys babymen shyǵyp ketkenin aıtty. Biraq kelip tastap ketseńiz, men berermin dedi. Fılologtardyń da gazet-jýrnal­dar­ǵa, ásirese teledıdarǵa degen qumarlyǵy ba­sym boldy ma, balalyq qyzyǵýshylyq jeńip, aıtqan meken-jaıǵa bardym. Barsam baıaǵy poıyzda tanysqan Ádilbegim aldymnan shyqsyn, osylaı ekinshi ret qaıta tanystyq qoı. Sol tanystyq uly súıispenshilikke, mahabbat degen ádemi álemge súıredi. Osylaı syrbaz da sal­maqty, salıqaly azamatpen taǵdyr qos­tym. Alǵashynda asa salıqaly-salmaqty, bilim­di jigittiń qarapaıym aýyldyń qyzyna keremet ǵashyq bolyp qalǵanyna sengim de kelmedi. Jıi kezdesip turdyq. Alataý, qalanyń kórikti jerlerimen birge júrip tanystyq. Birde óziniń ne bolmasa meniń ózine degen sezimimdi baıqaıyn dedi me, dekanattan on kúnge ruqsat surap berip, meni elge jiberdi. Basynda túsinbeı qaldym. «Ne úshin, aýyldy áli saǵyna da qoıǵan joqpyn, barmaımyn»,– dedim. «Ba­ryp kel, jaılaýǵa barasyń, kóktem kezi aq mol, óziń jaqsy kóretin aıran-sútińe toıyp, oılanyp kel»,– boldy áńgimesi.

Kelgen soń «Men seni de, ózimdi de synaıyn dep edim, biraq seni qaıdam men sensiz tura almaıdy ekem, birge bolaıyq, páter izdeımin» dedi. Shynymdy aıtsam, aýylda bolǵan on kún men úshin de on jyl­daı ótpeı qoıǵan edi... Sol jyldyń, ekinshi kýrs bastalar kúzdiń, qazan aıy­nyń ádemi bir keshinde otaý tigip, shańy­raq kóterdik. Aramyzdyń ájeptáýir aıyr­ma­shylyǵyna qaramastan, ol da menimen bala bolyp ketken sekildi. Qazir oılap otyrsam, toǵyz jas úlkendigi túk te emes eken ǵoı. Men on jetide, ol jıyrma alty jasta ǵana eken. Biraq jaratylysynan sal­maq­ty, baısaldy bolǵan­dyq­tan ba, álde qyz­met istep júrgendikten be, ájeptáýir eseıgendigi bilinip turatyn-dy. Otaý qurdyq, aldaǵy ómirimiz, turmy­sy­myz ne bolady, sábıli bolamyz-aý, qalaı kún kóremiz degen oı tipti sanamyzǵa kir­meıtin. Kúndizgi, keshki asymyzdy da qymbat meıramhanadan iship, senbi-jeksenbini kútpeı, qol bosaı qalsa taý-tasty aralap, sý jaǵalap serýendeýge ádettenip aldyq. Ómiriniń qysqa bolaryn sezdi me, keremet súıdik, adal syılastyq. Uldar ómirge kelip jatty. Balajan boldy. Biraq mynandaı úlken qalada, qatarynan ómir­ge kelip jatqan tórt uldyń bolashaǵyna alań­dady ma, asa erkelete qoımady. Jaq­sy kórip tursa da, salqynqandylyq tany­typ, áke men bala arasyndaǵy syı­las­tyqty kózge kórin­beı­tin jibek jip se­kildi ustady. Ózi taza, adal bol­ǵan­dyqtan, balalaryna da artyq-aýyz sóz aıtyp, tálim-tárbıeniń sheńberinen shy­ǵyp ketpeýine osyndaı bir tálimdik úrdisti qatty ustandy. Biraq olardy balasynbaı, pikirimen, kózqarastarymen sana­syp otyratyn. Ásirese, kózqýa­ny­shy­na aı­nalǵan Jul­dyzy ómirge kelgendegi qýan­ǵany áli kóz aldymda. Shyr etip jaryqqa shyq­qa­nyna deıin taǵy da ul bolar ma dep júrdik. Ol kezde qazirgideı aldyn-ala kórsetetin medı­ı­nalyq tek­se­rýlerdiń joq kezi ǵoı. Jul­dyzben úıge shyqqandaǵy esi ketkeni son­sha, qyzyn jýyndyrsam da, kıindirsem de esikten syǵalap, ózi de, uldardy da kirgizbeı, «Qyz bala ǵoı» dep máz bolǵany kúni búginge deıin júregimdi jylytady. Maǵan degen sheksiz mahabbaty, ǵashyq­tyǵy – shyr etip jaryq dúnıege kelgen qy­zyna aýyp, kúndiz-túni sony qy­zyq­tady. Sóıt­ken balalarynyń aldy endi ǵana eseıip, erjete bastaǵan shaǵynda ómirmen qosh­ta­syp kete barǵany máńgilik ókinishke aınaldy ǵoı...

– Ekeýińizdiń qol ustasyp júrgen shaqtaryńyz, mahabbat-syılastyqtaryńyz talaılarǵa úlgi bolǵanyn bilemiz. Biz de qyzyǵatynbyz.

– Onyń ras, bizdi biletinder áli kúnge deıin jyr etip aıtyp otyrady. Bir-bi­rimizdi kóre almasaq tura almaıtyn, kóz ja­zyp qalatyndaı asyqtyq. Asúıde júr­g­en sátterimniń ózinde aınalshyqtap qasymnan ketpeıtin. Qyzmettik jolsaparlarda uzaq júre almaıtyn. Tirligin tezirek bitirip, úıge asyǵatyn. Sol eki-úsh kúnniń ózinde ózi kelgennen keıin jazǵan hattary kelip jatatyn-dy. Ne bolmasa qyrýar tirliginen bosaı qalsa, otyra qalyp kúndelik jazady eken. Onyń osyndaı súıispenshiligine jas kezimde baqyt­tan basym aınalyp júrsem de, ýaqyt ótken saıyn, jyldar ótken saıyn ishim birtúrli qulazyp, saǵynyshyn qabyldaı otyryp, kóńilime áldebir sypsyńdaǵan jaman oılar kirip ketetin. Biraq ol kezde dál qazirgideı ornyn sıpap qalamyn-aý degen pıǵyl emes, ekeýmizdiń aramyzdaǵy sezimniń sonshalyqty taza, áýletimiz ósken saıyn, urpaǵymyz ómirge kelgen saıyn báseńsimeı, kúsheıe túskenine áıel retinde qýansam da, Ana retinde balalarǵa kóbirek kóńil bólip, solardyń sharýasymen aınalysyp ketken kezdegi onyń kózindegi, janaryndaǵy saǵynyshy ýaqyt ótken saıyn sanamda jańǵyryp, jańara túskendeı. Tatý-tátti, sháı despeı tirlik keshken ýaqyttyń árbir sátinde kóz aldymnan, kóńilimnen kóshken emes eken. Ómiriniń ótip bara jatqanyn ishteı sezip júrgeni balalaryna jazǵan myna haty­nan-aq oqyp, júregim qan jylady.

«Janym, balam! Mynaý qysqa ǵu­my­rymda endi aldymda qansha ýaqyt tatar dámim qaldy, bilmeımin. Bar armanym, sender er jetkenshe demeý bolyp, jan­da­ryńda júrý ǵana. Arman kóp edi. Jazýshy bolsam, elge janazyq bolatyndaı shyǵar­ma­lar jazsam degem. Qý tirlik oǵan ýaqyt bermedi. Endi-endi eńse kóterem be degende mynaý óliara, ótpeli kezeń tap boldy. Rýhanı álem kúıredi, kúızeliske ushyrady. Jaqyn arada ońalar deýge úmit joq.

Óıtkeni keıingi kezde jıi qysylatyn júregimnen qorqamyn. Ári jumyspen, ári shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa kúsh joq. Sondyqtan jaryq dúnıede mynaý qatygez zamanmen betpe-bet jalǵyz qalasyńdar ma dep qınalamyn.

Bastaryńa aýyrtpalyq túskende jan­daryńnan tabylmaǵan meni qarǵaısyńdar ma dep qınalamyn. «Ólim barda qaza bar». Ylaıym senderdiń juldyzdaryńnyń joǵary bolýyn tileımin. Eshqashan bastaryńa aýyrtpalyq túspesin, qulyn­da­rym...» (13.08.96 j)

Osyndaı hat qaldyrǵan, ákelik ósıe­tin qaldyrǵan áýlet ósip-ónip jatyr, árı­ne, «Tiri adam tirligin jasaıdy» degendi aıtqan halyqtyń danyshpandyǵyna bas ıesiń, moıyndaısyń. Bas qosyp, jubaılyq ǵumyrymda betimnen qaqpaı, jary ǵana emes, balalarynyń anasy ǵana emes, óziniń senimdi serigi, dosy sanaǵan juptasqan tirligime óte rızamyn. Oqýym­dy da bitirip, qyzmetke aralasýyma da múm­kindik jasaǵan. Onyń arasynda qo­ǵam­dyq jumystarǵa da bilek sybana ki­risip júrgenim, árıne, aǵalaryńnyń mine­ziniń jaılylyǵy ǵana emes, áıel dep qana emes, qoǵamnyń bir múshesi dep qabyldaýy asqan aqyldylyqtyń, parasattylyqtyń belgisi. Ózimiz de kópbalaly otbasy bol­ǵandyqtan, qalamyzdaǵy qandastarymyz kóp shoǵyrlanǵan Áýezov aýdanynda Kóp­ba­l­aly otbasy qoǵamyn basqara júrip, qalalyq máslıhattyń depýtattyǵyna saı­landym. Sol jyldary qalamyzdaǵy, ási­rese, syrttan kelgen otan­das­ta­ry­myzdyń qalaǵa turaqtap qalýyna, tipti páter alýyna de kóp kómegim tıdi. Sonda kelimdi-ketimdi qonaqtarym men úıdegi shıetteı balalarymyzdyń sharýasyn da tap-tuınaqtaı etip, syrttaǵy tirlikterge aralasqanyma, ishteı qýanyp ta júrdi. «Úıdegi tirligiń de az emes, otyr» dese ne der edim, árıne, tyńdar edim ǵoı. Degenmen, ot basy, oshaq qasynda otyryp qal­maı, qyzmet isteýime jaǵdaı jasaýy, meniń boıymdaǵy qabilet-qarymymdy da baǵalaǵany bolar. Qala ómirindegi talaı qoǵamdyq ózgeristerde meniń de qoltań­bam­nyń qalǵany, búgin qalyptasqan ortamyzǵa da belgili.

Ortamyz da rýhanı orta, qazaqtyń ádebıeti men mádenıetiniń talantty bir toby – Ádilbektiń dostary boldy. Bir-biri dese ishken asyn jerge qoıatyn, dúnıege kelip jatatyn shyǵarmalaryna degen sheksiz qurmetteri de erekshe boldy. Áli kúnge deıin shańyraǵymyzdaǵy kez-kel­gen toı-dýman olarsyz ótken emes. Basymyz qosylǵan kezdegi áńgime arqaýy da Ádilbek, onyń shyǵarmalary bolyp keledi.

– Shyǵarmalary demekshi, Ádilbek Ánýarbekuly kóptegen ánderge mátin jazdy. Jaryqqa shyqqan kitaptary, kórkem dúnıeleri bar. Al qazaq dramatýrgııasynda da tanymal. Sizdińshe, osy úsh janrdyń qaısysyna kóbirek eńbegi sińdi dep oılaısyz?

– Óte jaqsy suraq eken. Qazaq ádebıetiniń Ádilbekke deıingi, ári keıingi tolqyndary sekildi, ol da alǵash poezııa álemine qyzyǵýshylyǵynan, qazaq aqyn­da­rynyń shyǵarmalarynan alǵan áse­ri­nen jýrnalıstıka degen sóz ónerin nası­hat­taıtyn, sózdiń narqyn-parqyn tú­sinetin ádemi álemge kelgen bolýy kerek. «Áý demeıtin qazaq joq» demekshi, áde­bıetke jaqyndyq, sóz ónerine qy­zy­ǵý­shylyq kez kelgen pendeńizdiń arman-maq­saty. Ol da óleńmen erte aýyra bas­ta­ǵandardyń qatarynan. Alǵashqy óleń­deri mektep qabyrǵasynda jazylǵan. Árıne, jastyq, mahabbat taqyrybyna. Jıyrmadaǵy bozbalanyń alyp-ushqan júregi sál nársege ǵashyq bolyp, bolmashydan sekem alyp.. sonyń bári jyr joldaryna aınalatyny, aqıqat.

...Kelemin ay ter aınalyp jasynǵa,

Bilmeıdi meni áli dosym da, qasym da.

Keıinge burylmas – taýsylar

bul jolym,

Tolqynnyń qoınynda ne shyńnyń basynda, – dep aıaqtalatyn bir óleńin 1967 jyly, jıyrma jasynda jazypty. Jap-jas armanshyl aqynnyń júreginen shyqqan shýmaq.

«...Qazaǵym, meniń qazaǵym–

Baqytym menen azabym.

Jumaǵym menen tozaǵym,

Qaıtalanbaıtyn ǵajabym, – deıdi taǵy birde. Qazaqtyń tanymal ánshile­ri­niń oryndaýynda da áli kúnge eskire qoı­maǵan ánderi barshylyq. Al menińsh, óleń jazýy – ádebıetke keler baspaldaq qana der edim. Onyń qalamynan týǵan kórkem dúnıelerin oqyǵan, áli kúnge deıin elimizdiń teatr repertýarynan túspeı kele jatqan dramalyq shyǵarmalarynyń jóni bir bólek. Kóp jyldary teledıdar salasynda ótti ǵoı, teledrama salasynda da qoltańbasy qaldy, qazaq teledı­da­ryn­daǵy «Qymyzhananyń» alǵashqy avto­ry­nyń biri boldy. Toqsanynshy jyldardyń basynda Mádenıet mınıstrliginiń repertýar bóliminde bas redaktor, Sh.Aımanov atyndaǵy Qazaq kınofabrıkasynyń de­rekti kınofılmder sharýashylyq birlestiginde bas redaktor, al ómiriniń sońǵy jyldarynda mınıstrlikte repertýar­lyq-redakııalyq alqanyń bas redaktory qyzmetterin atqardy.

Al dramatýrgııadaǵy tuńǵyshy – «Asa qur­metti Iks» spektaklin respýblıkalyq Jastar teatrynda qazaqtyń daryndy sýretker-rejısseri Raıymbek Seıtimetov sahnalady. Kórermen jaqsy qabyldady. Iaǵnı shyǵarmanyń baǵy jandy. Odan keıingi shoqtyǵy bıik shyǵarmasynyń biri, respýblıkalyq baıqaýǵa qatysyp, ekinshi júldeli oryn alǵan pesasy – «Juldyzym meniń» sol kezdegi jastar teatrynyń rejısseri Nurqanat Jaqyp­baı­dyń sahnalaýynda qoıyldy. «Armanshyl qyz», «Sen bolmasań qaıter em», «13-úı», «Zaýal», «Qojanasyrdyń bir kúni» syndy týyndylary teatr kórermenderin áli kúnge saǵyndyratyn shyǵarmalar dep oılaımyn. Sondyqtan da, óleńdi óziniń «ermegi» syndy, al ádebıet pen ónerde qaldyrǵan dúnıeleri shyn jazýshylyq, qalamgerlik satyda jazylǵan shyǵar­ma­lar dep esepteımin. Meniń bul oıymmen kózi qaraqty kórermen men oqyrman kelisedi. Jazýshy­nyń jary ǵana emes, qarapaıym oqyrmany re­tinde aýyz toltyryp aıta alatyn pi­kirim. Óıtkeni ol ómirdi, ónerdi ólip-óship súıdi. Halqyn – qazaǵyn jaqsy kórdi. Jylylyqqa, mahabbat nuryna tolǵan júregi barsha adamdy, barlyq tanys-tamyrlaryn baǵalady, qurmet tutty. Júregi qanshalyqty taza bolsa, sonshalyqty keń edi. Sondyqtan da ol ádebıetke kezdeısoq kelgen, ótkinshi óner ókili ǵana emes, artynda qalǵandarǵa ólmeıtin, óshpeıtin sóz qaldyrǵan qalam­ger. «Alda kóktem bar» dep jazǵan áńgimesi sekildi talaı kóktemderde jazatyny búgin­giden de kóp edi. Amal joq, jaz­ǵa­nynan jazary mol edi, taza jazýǵa otyr­ǵanda, bálkim, ádebıet qorjynyna salary da qomaqty bolar edi, oǵan sózsiz senemin. Kúndeligindegi: «... Seni kórmegeli tórt kún boldy. Tórt kúnim tórt jylǵa sozyl­ǵan­daı...» degenin oqyǵan saıyn, myna dúnıege syımaı ketemin...

Bar edi-aý seniń qasıet asyl demińde,

Bilmeı-aq qoıdym saǵynbaýdyń emin de.

Aq gúlim meniń, adam men adam bir-birin,

Alysta júrip uǵa ma deımin teginde.

Serigim sensiń, tózimdim sensiń, aıaýlym,

Túspeı-aq qoısyn janyńa seniń

qaıaý-muń..., – deıdi bir betinde.

Jazýshy-dramatýrgtiń jary janaryna kelip qalǵan jasty ádemi suq saýsaǵymen súrtip tastady da, «Men sondaı azamatqa jar bolǵam» degendeı, eńsesin tiktep, terezeden munarly Alataýǵa kóz tastady. Qalyń qazaq oqyrmandary saǵynyp, jıi eske alatyn jazýshy-dramatýrg Ádilbek Taýasarovtyń jary Naǵıgúl hanymnyń aýrýhana tósegindegi kóńil-kúıin odan ary túsirgimiz kelmegen biz de únsiz qoshtastyq. Búgin qosylyp, erteń ajyrasyp jatatyn, sonyń zardabyn aradaǵy sábı tartyp jatqan myna tirlikte,bálkim, osy kisilerdiń súıispenshiligi, mahabbattary úlgi-ónege bolsa degen maqsatpen qaǵazǵa túsirýge asyqtyq...

 

Syr-suhbatty jazyp alǵan

Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar