18 Shilde 2019, 11:23 1195 0 Oqshantaı Dınara MYŃJASARQYZY

«TÚRKISTAN» toıy  Ystyqkólde atap ótildi

Qalam men qaǵazdy serik etken tilshi qashan da boldym, toldym deýden aýlaq bolǵany lázim. Jýrnalıst – únemi izdeniste júretin maman ıesi. Osy turǵyda búginde tilshiniń kez kelgen taqyrypta bilimin arttyryp, tájirıbesin jetildirýge múmkindik kóp. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Jýrnalıstıka fakýlteti  «Medıasfera» gýmanıtarlyq zertteýlerdiń ǵylymı ortalyǵy uıymdastyryp keletin Halyqaralyq  jýrnalıstıka jáne kommýnıkaııa jazǵy mektebi osy sózimizge dálel.

Ystyqkólde 12-14 shilde aralyǵynda jetinshi márte ótken shara «Jahandyq kommýnıkaııa jáne ulttyq medıa: azamattarǵa arnalǵan tıimdi qoljetimdilik» degen taqyryp aıasynda órbidi. Atap óterligi, bıylǵy jazǵy mektep ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń 85 jyldyǵy men «TÚRKISTAN» halyqaralyq gazetiniń 25 jyldyq mereıtoıyna arnaldy. Elimizdiń aqparat quraldary úshin birden-bir maman daıarlaıtyn qara shańyraq pen oqyrman qaýymǵa 25 jyl boıy tushymdy saraptamalyq maqalalar jarııalap kele jatqan «TÚRKISTAN» halyqaralyq gazetiniń osynaý shara aıasynda maqsat-múddesiniń bir jerden shyǵýy da kópshilikti qýantty. Sebebi munda jınalǵan jas tilshiler de, bilikti oqytýshylar men ǵalymdar da únemi teorııa men tájirıbeniń ushtasýyn qup kóredi. Bul alańnyń osy jaǵynan bereri mol ekenine taǵy bir kóz jetkizdik. Jazǵy mektep baǵdarlamasyndaǵy semınarlar men sheberlik synyptary, praktıkalyq dáristerdiń «jýrnalıst bolamyn» degen árbir jas tilshige bereri kóp.

VII  Halyqaralyq jýrnalıstıka jáne kommýnıkaııa jazǵy mektebine Ortalyq Azııa memleketteri, atap aıtqanda, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Qaraqalpaqstan elderinen bir top ókilder qatysty. Búgingideı ınternet pen aqparat ǵasyry sanalǵan ýaqytta bul memleketterde qandaı ózgerister oryn alýda?

Jan-jaqtan aqparat úzdiksiz  aǵylǵan zamanda dástúrli, ulttyq jýrnalıstıkany qalaı saqtap qalýǵa bolady? Biz bul máselelerge kórshiles jatqan elden kelgen mamandardyń pikiri arqyly qanyqtyq.

Jazǵy mektepti uıymdastyrý jumysynyń basy-qasynda júrgen ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Jýrnalıstıka fakýlteti Baspasóz jáne elektrondy BAQ kafedrasynyń meńgerýshisi, professor Gúlmıra Sultanbaeva sharanyń shymyldyǵyn ashý barysynda jazǵy mektepke qatysýshy dáriskerler men jas tilshilerge sáttilik tilep, mol maǵlumat alatynyna senim bildirdi. Basqosýǵa moderatorlyq etken Tashkent qalasyndaǵy Álemdik ekonomıka jáne dıplomatııa ýnıversıteti áleýmettik-saıası ǵylymdar kafedrasynyń professory Fatıma Mýmınova jahandyq kommýnıkaııa jaıynda az-kem áńgimeleı kele, bul turǵyda búgingi jýrnalıstıkanyń múmkindigine toqtaldy.

«Jazǵy mektep – tájirıbe almasatyn taptyrmas alań. Túbi bir túrkitildes elderdiń aqparat, medıa salasynda birlesip sheshetin máselesi jeterlik. Sebebi, bizdiń tilimiz, dinimiz, dilimizdiń negizi bir. Keıbir jaǵdaıda ustanymymyz da ortaq. Salt-dástúr, ádet-ǵurpymyz da uqsas. Sondyqtan jýrnalıstıka salasynda da, jýrnalıst mamandaryn daıyndaý tetiginde de bir-birimizden úırenetinimiz kóp», – dedi F.Mýmınova.

Shyn máninde, jahandaný hám aqparat ǵasyrynda kún saıyn jańalyq kóp. Jáne bul keıbir elge der kezinde jetpeýi de múmkin. Jańa tehnologııa damyǵan tusta jańany da ekshep paıdalanǵan durys deıdi mamandar. Máselen, ınternetsiz bir kúnin elestete almaıtyn qazirgi qoǵamda adamı qundylyqtar báseńdep, jaǵymsyz oqıǵalardyń aldyńǵy orynǵa shyǵyp ketkeni belgili. Alaıda, ár nárseni shekten asyrmaı, mejeli deńgeıde paıdalaný mańyzdy. Basqosýǵa jınalǵan dáriskerlerdiń pikiri osy tusta bir jerden shyqqany qýantty.

Gazet ujymy bólisken tájirıbe

Jazǵy mektep sharasynyń alǵashqy kúni sheberlik synybyn bastap ketken redakııa ujymy túrli taqyrypty qaýzady. Aıtalyq, «TÚRKISTAN» halyqaralyq gazetiniń bas redaktory Qýat Áýesbaı «Baspasózdegi menedjment» tóńireginde oı bólisip, jalpy gazet shyǵarý isindegi máseleler haqynda, 25 jyldyq mereıtoıyn atap ótip jatqan gazetimiz jaıly egjeı-tegjeıli maǵlumat berdi. Jalpy, Túrkistan ataýy kúlli túrki jurtyna qadirli, ortaq uǵym ekeni belgili. Sol sebepti bolsa kerek, kórshiles memleketterden kelgen áriptesterimiz «TÚRKISTAN» gazeti jaıly kóbirek bilgisi kelip, basylym jetekshisine jan-jaqty suraq qoıdy.

Al «Azamattyq jýrnalıstıka jáne blogerlik: Qazaqstandyq BAQ-taǵy kó­rinisi» degen taqyrypta dáris oqyǵan bas redaktordyń orynbasary Beıbit Toqtarbaı: «Azamattyq jýrnalıstıka – mindetti túrde atqarýshy bılikke qarsy jumys isteıdi degen ústirt kózqaras. Bul – bar bolǵany siz ben bizdiń qoǵamdaǵy máselege ún qosýymyz, ony BAQ-taǵy ártúrli arnalar arqyly qoǵam talqysyna salý. Ári aýdıtorııanyń jańa medıany ıgerip, dástúrli jýrnalıstıkanyń tolyǵa túsýine qosylǵan úlesi dep paıymdaýǵa bolady. Álbette kez-kelgen azamattan kelgen materıal jýrnalıstıka talabyna tolyq jaýap berýge mindetti emes. Ári bylaı bolýy múmkin de bolmaıdy. Sondyqtan dástúrli jýrnalıstıka azamattar usynǵan ónimnen ózine qajetin alady jáne qoǵamǵa usynady» dedi.

Sondaı-aq, sharanyń ekinshi kúni sóz alǵan osy joldardyń avtory «Áleýmettik máseleni kóterýde baspasózdiń róli» jaıynda áńgimeleı kele «Áleýmettik máseleler baspasózde ashyq ári jan-jaqty jazylyp keledi. Máselen, biraz buryn Nur-Sultan qalasyndaǵy bir otbasynyń bes birdeı balasynan aırylýy kóptegen qordalanyp qalǵan máseleniń betin ashty. Baspana túıtkili, járdemaqy máselesi basqa-basqa qazaq baspasózinde dúrkin-dúrkin kóterildi. Kópbalaly analar narazylyq sharalaryna shyǵyp, tóbe kórsetti. Munyń ózi nátıje. Tipti, kóp uzamaı memleket tarapynan kópbalaly otbasylarǵa kómek kórsetiletini de belgili boldy» dedi.

«Baspasózde durys málimet berýdiń mańyzy jáne pikir aıtý etıkasy» taqyrybynda sheberlik synybyn ótkizgen gazet jýrnalısi Ahmet Ómirzaq jalǵan aqparat taratýdyń zalaly men jaýapkershiligi jaıynda áńgimelep berdi. «Álemde kim­niń qolynda aqparat bolsa, kúsh pen ádilet sonyń jaǵynda ekeni belgili. Bul jaǵynan alǵanda biz sekildi Ortalyq Azııa elderi aqparat alý máselesinde áli kúnge ózgelerge táýeldi ekeni ras. Bul oraıda álemde bolyp jatqan oqıǵalar týraly aqparat alyp, ony jarııalaýda birneshe alpaýyt aqparat agenttikteriniń taratqan habarlaryn salystyra qarap, olardyń shynaıylyǵyn tekserýdiń mańyzy zor. Qazirgi kezde jýrnalısterimizdiń aǵylshyn, orys, arab, túrik tilderin qatar meńgerýi bul máseleni sheshýge paıdasyn tıgizip jatyr dep oılaımyn. Sebebi SNN, VVS, ál-Jazıra, ITAR-TASS habarlarymen der kezinde tanysyp, bolǵan oqıǵaǵa degen olardyń arasyndaǵy kózqaras aıyrmashylyǵyn bilip otyrý mańyzdy» dedi tilshimiz.

Budan keıin dóńgelek ústelge jınalǵan jýrnalıster, oqytýshy ǵalymdar óz elderindegi tájirıbeni alǵa tartyp, mysal keltirdi. Máselen, Tashkent qalasyndaǵy Mırzo Ulyqbek atyndaǵy Ózbekstan ulttyq ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýlteti «Aýdıovızýaldy jáne ınternet jýrnalıstıka» kafedrasynyń doenti Iahýthan Mamatova Ózbekstanda azamattyq jýrnalıstıkanyń damýynda ilgerileýshilik bar ekenin jáne bul elge jańa prezıdent kelgen sońǵy jyldary demokratııalyq qundylyqtardyń kórinis taýyp jatqanyna erekshe toqtaldy. Bir aıta keterligi, ózbek elinde birinshi kezekke gender máselesi shyqqan. «Buryn-sońdy áıeldiń bılikke aralasýyna shekteý qoıǵan bul memlekette birshama oń qadamdar jasalýda. Qazir memlekettik mekemelerde, bılik tarmaqtarynda áıelderge oryn berilip keledi. Zaty áıel bolsa da, er azamatqa bergisiz aıymdar jetkilikti. Olar bilim, densaýlyq salasy, basqa da qoǵamnyń kez kelgen salasynda jemisti eńbek etýde. Sondyqtan olarǵa da múmkindik berý durys dep esepteımin», – deıdi Iahýthan hanym.

Jazǵy mekteptiń úshinshi kúni Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Qyrǵyz eliniń ókilderi óz elderindegi jýrnalıstıkanyń ózekti jaıttaryn baıandady. Úsh kúnge jalǵasqan jıyn sońynda «TÚRKISTAN» halyqaralyq gazetiniń bas redaktory Qýat Áýesbaı túrki tildes elderdiń medıa mamandarynyń kelesi basqosýyn Ózbekstandaǵy Qazaqstan jyly aıasynda Tashkent qalasynda ótkizýdi usyndy. Bul usynys jınalǵandar tarapynan qoldaý tapty.

Jazǵy mektep uıymdastyrýshysy, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-niń professory Gúlmıra Sultanbaeva dáriske qatysqandarǵa arnaıy sertıfıkatty Ystyqkóldiń jaǵasynda saltanatty túrde tabys etti.

Jazǵy mektepke qatysýshylar sharadan soń qyrǵyz eliniń injý-marjany sanalatyn Ystyqkólge shomylyp, bir jasap qaldy. Kók aspanmen álde alystan munartqan kók taýlarmen álde baýyryn tolqynǵa jalatqan buıra kókshil bulttarmen astasyp jatqan aıdynnyń sýy erekshe tuzdy, móp-móldir. Jaǵalaýy sýsyǵan sary altyndaı qum.

Pikir

Iahýthon Mamatova, Tashkent qalasyndaǵy Mırzo Ulyqbek atyndaǵy Ózbekstan ulttyq ýnıversıteti jýrnalıstıka fakýlteti «Aýdıovızýaldy jáne ınternet jýrnalıstıka» kafedrasynyń doenti:

Sharany Tashkent qalasynda ótkizsek degen jospar bar

–  Ystyqkól jaǵasynda ótken halyqaralyq jýrnalıstıka jáne kommýnıkaııa jazǵy mektebi Ortalyq Azııada búgingi tańda medıasferanyń qandaı deńgeıde damyp otyrǵany jaıly mol maǵlumat berdi. Ortalyq Azııanyń adamzat órkenıetiniń altyn besigi ekenin eskersek, onyń ári qaraı damýy ózara túsinistikten, toleranttylyqtan úlgi alýy tıis. Bul túrkitildes elderdiń qanynda bar qasıet. Aımaqtyń turaqty saıası damýy,  mádenıetaralyq kommýnıkaııanyń órkendeýi, mádenıettiń tutastyǵy, halyqtyń mádenıeti men dástúri jýrnalısterdiń áleýmettik-saıası belsendiligine tikeleı baılanysty. Biz medıasferany qolǵa alǵan ókil retinde búkil álemge bir-birimen, tabıǵatpen ózara tyǵyz baılanysta ómir súrýge bolatynyn kórsetýimiz kerek. Mundaı sharanyń bereri – ár memleket jýrnalısteri tájirıbesimen bólisýi. Osy sharaǵa Qazaqstan tarapy muryndyq boldy. Bolashaqta bul basqosýdy Ortalyq Azııanyń basqa da memleketteri alyp ketse degen usynys bar. Biz Jazǵy mektep qatysýshylarymen tyǵyz qarym-qatynas ornatqanymyzǵa eki jyldan asty. Osy sharanyń aıasynda Tashkent qalasynda úlken basqosý ótkizsek degen jospar bar. «TÚRKISTAN» halyqaralyq gazeti týraly maǵlumat biz úshin óte qyzyqty boldy. Basylymnyń 25 jyldyq meretoıy qutty bolsyn!

 

Jyrǵal Saqybaeva, Júsip Balasaǵun atyndaǵy Qyrǵyz ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetiniń aǵa oqytýshysy:

Shákirtterge neni úıretý kerektigin bildim

– Úsh kúnnen beri Jazǵy mektepte biraz tájirıbe almastyq. Ózim oqytýshy retinde shákirtterge ne úıretý kerektigine basymdyq berdim. Sharaǵa Ortalyq Azııa elderinen kóptegen ǵalym keldi. Qyrǵyzstan tarapynan kelgen biz de bar bilgenimizben bólistik. Shara barysynda Qyrǵyzstanda sóz bostandyǵy 98 orynda ekenin tilge tıek etildi. Shynynda, bul jaǵynan bizde ilgerileýshilik bar. Halyq óz pikirin bılikke taısalmaı aıta alady. Máseleniń sheshilýin talap etedi. Qysqasy, bılik halyqpen sanasady. Árıne, medıa salasynda damymaı turǵan tetik kóp. Ol keıingi býynnyń qolyndaǵy sharýa. Biz óz tarapymyzdan qoldaý bildirsek, bilgenimizdi úıretsek, Ortalyq Azııa elderi medıa, aqparat, kommýnıkaııa salasynda damı túspek.

 

Malıka Jumamuratova, Berdah atyndaǵy Qaraqalpaq memlekettik ýnıversıtetiniń professory:

Jazǵy mektep arqyly kóp tájirıbe almastym

– VII jýrnalıstıka jáne kommýnıkaııa jazǵy mektebine jyl saıyn turaqty qatysyp kelemin. Bıylǵy basqosýdan da kóp nárse túıdim. Memleketterdiń ózara dostyǵynyń artýyna, oqytýshylardyń baılanys ornatýyna múmkindik beredi. Jahandaný dáýirinde halyqtyń ózara aýyzbirlikte birkelki ilim alýyna jaǵdaı jasaıdy. Bizdiń túlekter de halyqaralyq sahnada top jaryp júr. Ózim Grýzııada ótken sharada Datajýrnalıstıka týraly bilimimdi jetildirip, shákirtterimniń boıyna sińirip kelemin. Jastarǵa jańa medıa saýattylyqty úıretý bizdiń mindetimiz. Olarǵa bilim beretin oqytýshylar da osy talapqa saı bolýy kerek. Sondyqtan óz basym mundaı halyqaralyq sharalardan qalmaýǵa tyrysamyn.

 

Almaty-Ystyqkól-Almaty

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar