18 Shilde, 10:58 572 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

«Aldymen el aǵalary, sender qatelespeńder...»

Qandaı halyqtyń bolsyn erekshe qasterli qasıetteri bolady eken. Qazaq halqy úshin, bul – ımandylyq, adamgershilik. Sonaý atamzamannan beri qarııalar jas óskinderge alǵysyn «Imandy, yrysty bol» dep bildirdi. Iaǵnı ımandy yrystan, baılyqtan joǵary qoıdy, osyny bala sanasyna sińirdi. Al shyryq buzǵandar bolsa «Ne degen ımansyzsyń» dep sókti. Ol dáýirlerde qarǵystyń eń aýyry edi bul. Halqymyzdyń túsiniginde ıman sóziniń aıasynda senim maǵynasymen qatar, barlyq asyl qasıetterdi (uıat, ar-namys, sabyrlyq, jomarttyq, shynshyldyq, adaldyq, meıirimdilik, kishipeıildilik, t.b.) qamtıtyn túsinikter kórinis tapqan. Burynǵy dýaly aýyz atalardyń sóılegen sózderinen, istegen amaldarynan ımandylyqtyń jeli esip turatyn.

Atalarymyzdyń aıtýynsha ıman adam júreginen oryn alyp, kókireginde saqtalýy tıis. Bulaı bolmasa jek­suryn ádetter jaýlap alyp, adamdy teris jolǵa jetelep áketýi múmkin. Árıne, qaýǵa túsken órtteı jaman qasıetterdi sanamalaı berýdiń ózi aýyr. Degenmen, olardan aınalyp kete almaıtynyń da anyq. Abaı qazaqqa tán nashar qasıetterdiń túrin on beske jetkizgen. Qazirgi ǵalymdarymyz otyzǵa jetkizetin kórinedi.

Iá, kúndelikti ómirde nebir keleńsiz áreketterdiń boı kórsetip otyrǵany ras. Ol jóninde aıtylyp ta, jazylyp ta, kórsetilip te júr. Máselen, joǵary laýazymdy adamdardyń qylmysqa boı berip, isti bolyp jatqandary bárimizge de belgili. Alaıaqtyqpen aınalysyp talaı adamnyń obalyna qalǵandar, atqa mingenine jeligip, zańdy belinen basyp, jelden ári ozbaq bolyp júrgender, tamyr-tanystyqpen maıly jilikke ıe bolyp, óz kúı-jaılaryn kúıtteýmen aınalysatyndar, tıisti isti naqty sheshýdiń ornyna sóz buıdaǵa salyp, jurtty áýreleıtinder, aqylynan aılasy ústem, qabiletinen qýlyǵy basym adamdar, óz sybaǵasyna quldyq uryp jeýge ázir turatyn qul minezdi baǵynyshtylardyń qatary sıreıtin emes. Nápsiqumarlyq, dúnıeqońyzdyq, qatygezdik pıǵyldar men jaǵympazdyq, naýqanshyldyq, kózboıaýshylyq ádetter bel alyp barady.

Sybaılas jemqorlyq, muqtaj adamdardy jeke máselelerin she­shý úshin para berýge májbúrleý, dármensiz jandarǵa qııanat jasaý tıylmaı keledi. Ultqa qara kúıedeı jaǵylǵan endi bir minez – ol óz qatemizdi túsinsek te ony bireýge artý nemese janyńnan jaý taýyp, sonymen kúresý. Sondaı-aq, «Arsyz bolmaı ataq joq aldamshy bolmaı baq qaıda?» dep hakim Abaı aıtqandaı, bastyq bolý úshin neni bolsa da satyp jiberýge daıar adamdardyń qarasy áli azaıar túri joq. «El paıdasy» degen túsinikti «Óz basymnyń paıdasy» degen túsinikke birjola almastyryp alǵan azamattar jetki­likti.

Árıne, bul tusta kóp másele árbir adamnyń jeke sana-seziminiń, ishki jan-dúnıesiniń, ar-uıatynyń tazalyǵyna, eń bastysy, ımandylyǵyna baılanysty ekendigi anyq. Uıat izgiliktiń uıasy, al izgilikke umtylý, jaýyzdyqtan beziný adamnyń jaratylys paıymynda bar qundylyq desek barlyq máseleniń mánisi tárbıege kelip tireleri anyq. Kezinde halqymyzdyń kórnekti ókilderiniń biri Júsipbek Aımaýytov «Tárbıe» degen maqalasynda «Rým halqyn ataqty, kúshti qylǵan kim? Tárbıe. Eskendirdi danyshpan hákim qylǵan kim? Arıstoteldiń tárbıesi. Nerondy zalym qylǵan kim? Fılosof Senekanyń qate tárbıesi. Nemis jurtynyń ultshyldyq, birlikshildigi neden? Tárbıeniń qýaty. Mine, tárbıeniń zor ǵylym ekendigine, adam balasyn buzatyn da, túzeıtin de tárbıe ekendigine dálel osy», dep jazýy tegin emes.

Rýhanı qundylyqtardy adam óziniń boıyna jas shaǵynan sińire bastaıdy. Osyndaıda balalyq shaq eske túsedi. Kún ısi sińip, jýsan ısi ańqyǵan qazaqy topyraqta óstik. Sondaǵy qarııalardyń, ustazdardyń joǵary bilimi bolmasa da, sol saýattan artyq danalyǵy men ómir tájirıbesi bolǵan. Sol danalyq bizdi aıalady. Máselen, óziniń talaıly taǵdyrynda aýyr turmystyń dámin bir kisideı tatyp, jaqsyny da, jamandy da biraz kórgen meniń ata-anam bizdiń boıymyzǵa kisiliktiń izgi qasıetterin sińirýge umtyldy. Keıin baıqaǵanymdaı, kún saıyn kózge onsha kórine bermeıtin qarapaıym adamdardyń is-áreketteri shyndap kelgende joǵary adamgershiliktiń úlgisi eken jáne de oǵan áldeneshe márte kózim jetti. Áli esimde, ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldarynyń ortasynda bizden temirjolmen arnaıy vagondarǵa artyp, basqa aımaqtarǵa presstelgen shópterdi jóneltý qajet boldy. Bul jumysqa biraz adam jegildi, al aqysyna sol shóp belgilendi (shart boıynsha berilýge tıis shóptiń mólsheri tıelgen vagonnyń sanyna qaraı baılanysty boldy). El bolǵasyn ártúrli adamdar bar. Bireýler vagonnyń bet jaǵyn ǵana qalqaıtyp, artyq shóp alý úshin qýlyqqa bardy. Bizdiń de osyndaı tirlikterge bastaıtyn áreketimizdi meniń ákem tyıyp tastap otyratyn, al ózi vagondardy keneresine deıin nyǵyzdap toltyratyn. Ákemniń sondaǵy «Bireýdi aldasań, obalyna qalasyń, budan ótken kúná joq. Adamdy aldaýǵa bolar, Allany aldaı almaısyń!» degen sózderi máńgi esimde qalypty. Osylaısha júrektiń túbinde uıalap qalǵan ákeniń qasıetti sózi qazir meni qıyndyqta jasytpaı, qýanyshta tasytpaı saqtap turǵan kúsh dep bilemin.

Saıyp kelgende, ar-ujdanmen ómir súrip, qoǵam ıgiligi úshin eńbek etýge ne jetsin. Atap aıtqanda, jaýapty oryndarda ımandy azamattar otyrsa, bılik tutqasyn qudaıǵa qaraǵan adamdar basqarsa, «óz qaltasyn» «el qaltasynyń» esebinen toltyryp, kún qurǵatpaı qaqpanǵa túsip jatqan jemqorlar, talaılar nápsisin tyıa almaǵan paraqorlyq kúrt azaıa túser edi degen oıǵa ketesiń. Osy oraıda, burynǵy Jezqazǵan oblysynyń Jezdi aýdanyn 16 jyl úzbeı basqara otyryp, aýdanyn sol kezdegi Keńes odaǵy kóleminde qatarynan úsh besjyldyq jeńimpazy atandyrǵan, zeınetkerlikke shyqqan sátinen ómiriniń sońyna deıin jasaǵan dúnıesi ne daryny, ne aryny asqan adamdar ǵana bara alatyn tirlik – shaǵyn ǵana Jezdi kentinde TMD elderinde teńdesi joq taý-ken jáne balqytý isi tarıhy murajaıyn uıymdastyrǵan Máken Tóregeldın jóninde shaǵyn bir estelikti aıta ketýdiń reti kelip tur.

Bul áńgimeni Qaraǵandy oblysyna qarasty Ulytaý aýdanynyń ákimi bolǵan, marqum Battal Muqyshuly aıtqan edi: «2003 jyldyń kóktem aıynda aǵamyzdyń 80 jasqa tolýyn aýdan halqy bolyp toılaýǵa daıyndaldyq. Sáýir aıynyń basynda Mákeńniń úıinde bolǵanymda, ol «Qazaqmys» korporaııasy basshylary Kım Vladımır Sergeevıchke jáne Iýn Rýslan Borısovıchke 80 jyldyq toıynyń shaqyrý bıletin jetkizip berýdi maǵan tapsyrdy. Kelesi kúni, Vladımır Kım issaparda eken, shaqyrý bıletterin Rýslan Borısovıchke tabystadym. Ol kisi maǵan: «Máken aǵa 80 jasqa kelse jaqsy syı jasaıyq. Korporaııa ol kisige «Djıp» avtokóligin nemese Jezqazǵan qalasynan jaqsy kottedj úı berse, qaısysyn qalaıdy eken, sen sony surap bilip ber» degesin bul habardy Mákeńe aıtyp edim, ol: «Sen Rýslan dosyńa sálem aıt, mende avtokólik te, úı de bar. Ashyq aspan astynda mýzeıdiń eksponattary jatyr, sonyń tóbesin jaýyp bersin», dep biraq túıdi. Rýslanǵa kelip aqsaqaldyń sálemin jetkizgende ol maǵan qarap: «Battal, mine biz osyndaı kisilerden úlgi alýymyz kerek. Aıtqan sharýasyn oryndaımyz» dedi.

Minekı, osydan keıin basshynyń mindeti – halqyna qyzmet etý ekendigin erekshe túısinesiń. Basshy adal, taza bolsa, qosshy da qulshyna eńbek etedi, taban aqy, mańdaı termen alynǵan tabysyn ústemeleýge beıil bolady. Iaǵnı, Úkimettiń basty mindeti – halyqqa adal ári minsiz qyzmet kórsetý. Prezıdent te muny jıi eskertip otyr. Sondyqtan da halyq óz taǵdyryn senip tapsyrǵan úkimettiń qatelesýge haqy joq. Endeshe, bılikte júrgender Alash qaıratkeri Ahmet Baıtursynovtyń: «Aldymen el aǵalary, sender qatelespeńder. Sender qatelesseńder sońdaryńnan ergen el qatelesedi» degen sózin esterinde udaıy ustaǵandary jón bolar edi. Sonymen qatar, «Ulyq bolsań, kishik bol» degen maqalda fılosofııalyq mán bar. Ókinishke qaraı, bul sózderdi azamattarymyz, qasıeti bar bolsa da, ómiriniń sońyna deıin ustaı almaıdy.

Sóz joq, adamnyń minez-qulqy, ómirge degen kózqarasy ósken ortasyna tikeleı baılanysty. Eshkim  jaman minezben, qaskóı kózqaraspen kelmeıdi. Sábı kezinde bári taza. Hákim Abaı bir sózinde «Adam balasyn zaman ósiredi, kimde kim jaman bolsa, onyń zamandastarynyń bári kináli» degen túıindi pikir bildirgen. Endeshe, qoǵamda kezdesip jatqan kesirli, kesapatty isterge bárimiz de kinálimiz. Sondyqtan aqyl-oıdy ósiretin, bilim men biliktilikti molaıtyp, janashyrlyq pen meıirimdilikti, ımandylyqty tereńdetetin isterge bárimiz bir kisideı atsalyssaq, jibergen qatelerimizdi azaıta túserimiz anyq. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» degendeı, bul jumystar birinshi kezekte otbasy tárbıesin durys jolǵa qoıýdan bastaý alǵany jón. Osy rette, ata-analardyń balalardy tárbıeleýdegi jaýapkershiligin arttyrýǵa, ónegeli qundylyqtardy jańǵyrtýǵa, otbasy men nekeniń jaǵymdy úlgisin taratýǵa, otbasy mártebesin joǵarlatýǵa baǵyttalǵan «Mereıli otbasy» ulttyq konkýrsynyń jyl ótken saıyn qarqyn alyp kele jatqany kóńilge demeý ári úlken senim uıalatady.

Tú­riktiń oıshyly Máýlána Rýmıdiń: «Ádildik degenimiz ne? Gúlge sý quıý. Jaýyzdyq degenimiz ne? Tikenge sý quıý» degenindeı, ımandy, tárbıeli, bilimdi, izetti, adamgershilik qasıetteri mol urpaq ósirý jolynda aıanbaı ter tóge bilýimiz qajet. Sondyqtan otbasyn aıtpaǵanda, balabaqshadan bastap mektep, ýnıversıtet, kitaphana sııaqty oqý-tárbıe oryndary jas urpaqqa ulttyq rýhanı tárbıeni sińirýdiń, oǵan qatysty tálimdik jumystar júrgizýdiń altyn uıasyna aınalýy tıis. Imandy ul, ıbaly qyz tárbıeleý jolynda dinı oryndardyń alar orny erekshe. Biraq, ókinishke oraı, bul múmkindikter óz deńgeıinde paıdalanylmaı keledi. Qalaı desek te, 70 jyl dinsiz qoǵamda ómir súrgen bizder Islam dinine degen qasań qaǵıdalar men qatqyl sharalardyń shyrmaýynan áli de shyǵa almaı kelemiz.

Birden aıtý kerek, dinı ekstremızmmen kúres din ustanýshylarmen kúres retinde qabyldanbaýy qajet. Sondaı-aq, qazirgi eldiń 70 paıyzynan astamyn musylmandar qaýymy quraıtyn, jastardyń jappaı dinge bet buryp jatqany jaǵdaıynda qoǵamnan dindi alshaq ustaýdy orynsyz dep bilemin. Kerisinshe, órkenıetti elderde din negizinen qoǵamnyń basty ustanymynyń biri retinde qalyptasqan. Dástúrli qazaq qoǵamynda da din aıryqsha oryn alǵan. Máselen, qazaq pedagogıkasynyń negizgi irgetasyn qalaǵan Ybyraı Altynsarınniń «Kel, balalar, oqylyq!» degen óleńi talaı qazaq balasynyń kókiregin oıatyp, ǵylym-bilimge úndegeni aıan. Osy óleń jolynyń basy «Bir Allaǵa syıynyp» dep bastalyp, «Kel, balalar oqylyq!» dep jalǵasyn tabýynyń ózi aqıqatty ańǵartyp turǵandaı. Aǵartýshy pedagog 1883 jyly «Musylmanshyldyqtyń tutqasy» atty oqýlyq jazyp, qazaq balalaryn ımandylyqqa baýlyp, olardyń musylman dininiń qaǵıdalaryn ıgerýine aıtarlyqtaı úles qosty. Islamdyq dástúrli aǵartý mektebin qalyptastyrýǵa sonymen qatar ultymyzdan shyqqan oıshyldar, iri din bilgirleri – Abaı Qunanbaıuly, Máshhúr Júsip Kópeıuly, Shákárim Qudaıberdiuly óshpes rýhanı mura qaldyryp ketti.

Shúkir, búginde osy atalar murasyn jańǵyrtý jaǵdaıyndamyz. Elbasy - Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan – 2050» strategııasy qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda «Biz eldiń dástúrleri men mádenı normalaryna sáıkes keletin dinı sana qalyptastyrýymyz kerek» dep atap ótti. Sondaı-aq, Elbasynyń «Biz tegimiz – túrik, dinimiz – Islam ekenin umytpaýymyz kerek. Ol úshin qasıetti kitap – Quran Kárimdi nasıhattaýdy esten shyǵarmaýymyz kerek. Dinimizdi, tilimizdi saqtaý – ulttyǵymyzdy, memlekettigimizdi saqtaıdy» degeni taǵy bar. Sol sııaqty Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń salt-dástúrimizge, tabıǵı bolmysymyzǵa, dinı jolymyzǵa saı keletin dinı mekteptiń rólin qaıta jańǵyrtý týraly jańa bastamasy da qazaq musylmandyǵynyń bolashaǵy úshin jasalǵan ıgi qadam ekeni daýsyz. Bul baǵyttaǵy atqarylyp jatqan jumystar jaıly Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Serikbaı qajy Orazdyń «Uly dala tósindegi Islam» atty kitabynda egjeı-tegjeıli aıtylady.

Rasynda da, kórip-bilip otyrǵanymyzdaı, Qazaqstan musylmandarynyń qarashańyraǵy sanalatyn Dinı basqarma búginde damýdyń jańa satysyna aıaq basyp, zaman aǵymyna saı jumys jasap keledi. Elorda tórine aýysqan sońǵy tórt jyl ishinde aýqymdy jobalar iske asyp, Islam dinin oqytyp-úıretetin mamandar daıarlaý jumystary jolǵa qoıyldy, Dinı basqarmanyń 2020 jylǵa deıingi bilim berýdi damytý Tujyrymdamasy qabyldandy, QMDB-ǵa qarasty medreselerdegi 32 dinı pánderdiń tıptik oqý baǵdarlamalary jasaldy, jańa Tujyrymdamaǵa sáıkes Saryaǵash, Shymkent, Almaty, Aqtóbe qalalarynda medreseler kolledj statýsyna kóterildi, eldegi meshitter sany táýel­siz­diktiń alǵashqy jyldaryndaǵy 63 meshitten 3000-ǵa deıin jýyqtady, toǵyz medrese - kolledjde 1717 stýdent bilim alýda, sondaı-aq oblys, qala, aýdan ortalyq meshitteri janynan ashylǵan turaqty dinı saýat ashý kýrstary jumys isteıdi.

Bir sózben aıtqanda, osynsha áleýetke ıe Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy jastardy ımandylyqqa tárbıeleý baǵytynda tıisti oqý-tárbıe berý oryndarymen yntymaqtasyp, naqty jumystar atqaryp jatsa utarymyz anyq. Jáne de myna jaıtty este ustaǵan jón. Qasıetti Qurannyń 719 jerinde ǵylym-bilim týraly aıtylady. Iaǵnı, Islam dini jaı qarapaıym din ǵana emes, úlken órkenıet, ǵylym men bilimge negizdelgen din. Sondyqtan biz ımandylyq negizindegi ádiletke umtylatyn, ádilet murattaryn ustanýǵa múddeli qoǵamdyq ómirge qol jetkizsek armanymyzdyń oryndalǵany deı berińiz. Uly oıshyl, ǵalym jáne aqyn Júsip Balasaǵunnyń: «Jastary ımandy eldiń – bolashaǵy zor» dep eskertýi tegin emes.

Kenjebolat Joldybaı,

saıasattanýshy

Sońǵy jańalyqtar