18 Shilde 2019, 10:45 864 0 Bilgenge marjan Ahmet ÓMIRZAQ

TÝRIZMDI TABYS KÓZI DEP TANYSAQ

Qazaq eli bul salanyń áleýetin paıdalanýdy kúsheıtkeni jón

«Atyń barda jer tany, jelip júrip». El aralap, ózge aımaqtardy kórip-bilýdi artyqshylyq sanaǵan qazaq solaı degen. Bul sóz búgin de mańyzyn joıǵan joq, kerisinshe, zamannyń eń kókeıkesti máselesine aınalyp otyr.

Keıingi júz jyldyqta týrızm ındýstrııasy atty ekonomıkalyq termın qalyptasyp, ornyǵyp qana qoıǵan joq, álemge eń tanymal uǵymǵa aınaldy. Óıtkeni týrızm álemdik ekonomıkada jetekshi oryn alatyn alyp ındýstrııanyń biri. Máselen, Dúnıejúzilik týrızm uıymynyń keltirgen derekterine qarasaq, týrızm – álem boıynsha jalpy ulttyq ónimniń 10 paıyzyn, halyqaralyq ınvestıııanyń 11 paıyzdan asa bóligin ıelendi eken. Bul – dúnıejúzilik ón­di­riste árbir 9-jumys orny týrızmge tıesili degen sóz.

Jalpy týrızm degende, esimizge velosıpedpen, jaıaý taý-tasty aralap júretin týrıster túsetini ras. Biraq Dúnıejúzilik týrızm uıymy kez kelgen adamnyń ózi turatyn jerden 88 jarym shaqyrym qashyq mekenge baryp, tolyq bir táýlik aıaldaǵanyn ǵana týrıst dep tanıdy.

Týrızmniń jıyrmaǵa jýyq túri bar. Sonyń ishinde keń taraǵany – demalys týrızmi.

Jyl saıyn jaz kelgende jurt eńbek demalysyna shyǵyp, ózi turatyn eldiń ishindegi nemese sheteldegi demalys oryndaryna baryp demalǵandy unatady. Árıne, ol úshin eń bastysy qarajatyń bolýy kerek. Biraq, tapqan tabysyn óz ıgiligine jumsaýdan aıamaıtyndar úshin shetelge shyǵyp demalý qıyn sharýa emes. Degenmen jurttyń báriniń áleýmettik, qarjylyq jaǵdaıy birdeı emesin eskersek, qazaqstandyqtardyń jazǵy demalysyn qalaı ótkizetini qyzyqtyrary sózsiz.

Jasyratyn nesi bar, elimizde demalýǵa qolaıly, kórikti jerler az emes. Tek sony naǵyz demalys ornyna aınaldyryp, týrızmdi damytý áli kúnge sheshilmeı kele jatqan másele. Býrabaı, Baıanaýyl, Ulytaý bókteri, Sharyn shatqaly, Altaı, Alataý aımaǵy, búkil túrki jurtynyń rýhanı astanasy sanalatyn Túrkistan, Kaspıı jaǵasyndaǵy Kendirli demalys aımaǵy, Aqsý-Jabaǵyly qoryǵy sııaqty jerlerdi aıta berseń taýsylmaıdy. Tipti mynaý turǵan Qapshaǵaı men Alakóldiń ózin naǵyz demalys ornyna aınaldyra almaı otyrmyz.

Týrızm máselesimen elimiz táýelsiz memleketke aınalǵan soń uzamaı aınalysa bastaldy. 1993 jyly Qazaqstan Dúnıejúzilik týrızm uıymyna múshe bolyp, týrızmdi damytýǵa arnalǵan ulttyq baǵdarlama qabyldaǵan bolatyn. Sodan beri bul salada jasalǵan jobalar men qabyldanǵan baǵdarlamalar az emes, týrızmdi damytýǵa qarjy da bólinip jatyr. Biraq ilgerilep ketkenimiz shamaly. Jyl saıyn demalys maýsymy bastalǵanda elimizdiń BAQ-tarynda eldiń týrızmge qatysty máseleleri sóz bolyp, jıi synalyp jatady. Biraq nátıje bar ma?

Ras elimizge alys-jaqyn shetelden týrıster keledi. Biraq elge kelgen týrısterdiń sanynan, elden syrtqa shyqqan týrısterdiń sany ylǵı da kóp. Máselen, ótken jylǵy týroperatorlardyń málimetterine zer salsaq, elimizdiń demalýshylarynyń 60 paıyzy Túrkııany, 30 paıyzy Mysyrdy, 10 paıyzy Qytaı, t.b. memleketterge barǵan eken. Onyń sebebi qyzmet kórsetýdiń sapalylyǵy men baǵanyń arzandyǵynda bolsa kerek. Máselen, ótken jyly Túrkııaǵa joldama alý quny ortasha eseppen 1000-1100, Mysyrǵa 700-800,  Qytaıǵa barý quny 600-700 AQSh dollary kóleminde bolǵan. Sondaı-aq sońǵy jyldary qazaqstandyqtardyń bala-shaǵasymen birge demalýǵa Reseı, Grýzııa elderine barýy  3-4 paıyzǵa ósken eken.

Sonymen birge qazaqstandyqtardyń jıi baratyn jeri Qyrǵyzstandaǵy Ystyqkól demalys aımaǵy. Negizinen, bizdiń eldiń demalýshylaryna tolatyn bul mekende demalys quny qyzmetine qaraı ártúrli desek te, onshalyq qymbat kórinbeıdi. Ystyqkól mańynda Qazaqstanǵa qarasty tórt pansıonat bar. Olar – Korýmdý selosyndaǵy «Olımp» sporttyq saýyqtyrý ortalyǵy (burynǵy «Qazaqstan avtomobılısi»), Sholpan-atadaǵy «Qazaqstan», Bózteridegi «Samal» jáne QazUÝ-dyń saýyqtyrý lageri. Qazir bulardyń bári óz deńgeılerinde jumys istep tur. Biraq osylarǵa jetip demalý úshin, jerlesterimizdiń basym kópshiligi avtobýstarmen keledi.

Mysaly oǵan Almatydan barý úshin týra jarty táýlik ýaqyt ketedi. Jambyl oblysyndaǵy «Qordaı» shekara baqylaý bóliminen ótý de ońaı emes. Jazdyń ystyǵynda shekarada bir saǵattaı ýaqyt irkilý degen qııamet-qaıymnyń ózi. Biraq eki eldiń de shekarashylary tarapynan dórekilik baıqalyp jatqan joq, kerisinshe, demalýǵa bara jatqandardy tezirek ótkizip jiberýge tyrysady.

Ystyqkólge baryp demalǵysy keletinderdi ol jerdegi baǵa da qyzyqtyrary sózsiz. Máselen, «QazUÝ» pansıonatynda demalý úshin bir kúnge maýsymyna qaraı nebary 4200- 6200 aralyǵynda teńge tóleıdi eken. Árıne, jatyn oryndary men tamaqtaný qalypty deńgeıde. Al komfort izdegender baǵasy budan joǵary demalys oryndaryn tańdaýyna bolady. Shynyna kelgende, Ystyqkólge barýshylardyń kóptigi ondaǵy qyzmet kórsetýdiń arzandyǵyna baılanysty ekeni sózsiz. Elimizde de, shetelde de demalyp kórgen qazaqstandyqtardyń aıtýynsha, bizdiń elde demalys oryndarynyń baǵasy qymbat jáne qyzmet kórsetý nasharlaý kórinedi. Al bul týrızmdi damytýǵa basty kedergiler dep esepteledi.

Keıingi kezde eldegi týrızmdi damytýdyń túrli joldary qarastyrylyp, jatyr. Túrli usynystar bar, olardyń arasynda Túrkistan oblysynda «Kóne Túrkistan», «Kóne Otyrar» týrıstik ortalyqtaryn, Almaty oblysynda «Alakól» demalys aımaǵyn, Aqtóbe oblysynda «Yrǵyz kerýen saraıy» demalys bazasyn, Qyzylorda da «Baıqońyr», Qambash kólin týrıstik ortalyǵyn, «Ǵarysh aılaǵy» saýda oıyn-saýyq keshenin, «Qorqyt ata» týrıstik ortalyǵyn qurý týraly jobalardy jandandyrý máselesi jıi kóterilip júr. Bulardyń keıbiri qurylǵanymen, áli barlyq jaǵdaı jasalyp, týrısterdi tarta alatyndaı deńgeıge jete qoıǵan joq. Biraq aldaǵy ýaqytta olardyń Qazaqstan týrızmin damytýǵa úlken úles qosatyny anyq.

Týrızmdi damytýdyń elaralyq jobalary da bolady. Mysaly osydan eki jyl buryn Qazaqstan men Ózbekstan týrızm salasynda birlesken baǵdarlamaǵa qol qoıdy. Bul boıynsha Ózbekstannyń Buqara, Samarqand, Tashkent qalalary Qazaqstannyń Shymkent jáne Túrkistan qalasy birtutas týrıstik marshrýt retinde belgilengen.

Keıingi jyldary Ózbekstanǵa baryp-keletin qazaqstandyqtar men Qazaqstanǵa keletin ózbekstandyqtardyń sany ósip, kórshi el  týrısteriniń basym kópshiligi Býrabaıǵa, Balqash pen Alakól kólderine, «Shymbulaq» shańǵy kýrort bazasyn demalyp, Nur-Sultan men Almaty qalalaryn tamashalasa, qazaqstandyq týrıster Tashkent, Samarqand, Buhara men Hıýa qalalaryna saıahattap, kóne qalalardy óz kózimen kórip, tarıhyn, mádenıetin bilip qaıtady.

Árıne, mádenıeti, tarıhy uqsas kórshiles elderdiń týrıstik salada áriptes bolǵany, salany birigip damytýǵa kúsh salýy quptarlyq is. Biraq týrıstik marshrýttardy jalǵastyrý kezinde týrızm ortalyqtarynyń bir-birinen qashyqta ornalasaýy jol qarajatynyń ósýine áserin tıgizip, qıyndyqtar týǵyzýy múmkin. Máselen, Ózbekstanǵa shetelden kelgen týrıst Buqaradan bastap aralap, bizdiń Túrkistanǵa kelip toqtap qalmaıdy ǵoı. Ol elimizge kelgen soń Almaty men Nur-Sultandy kórgisi kelse nemese Alakólge baryp demalǵysy kelse, oǵan jetý máselesi qalaı bolady? Túrkistannan Almaty nemese Nur- Sultanǵa ushaqpen jetý qunynyń qymbat ekeni belgili. Bul ekonomıkalyq jaǵdaıy ortasha Ortalyq Azııadan týrısterdiń Qazaqstanǵa kelýin tejeıtin jaǵdaı. Sondyqtan kórshiles elderdiń týrısterin elimizge tartý úshin kólik máselesin ońtaılandyrýdy oılaýymyz kerek.

Týrızm – eldiń ekonomıkalyq deńgeıiniń ósýine ǵana emes, elimizdiń mádenıetin, tarıhyn kúlli álemge tanytýǵa úlken áseri bar ındýstrııa. Sondyqtan álemniń barlyq eli týrızmdi damytýǵa múddeli.  Mysaly Túrkııada qonaqúı-týrıstik keshenin damytýǵa ketetin shyǵynynyń 40 paıyzyn memleket jaýyp beredi eken. Izraılde qonaqúı salasynda quıylatyn ınvestıııalardyń 30 paıyzy memlekettiń moınynda. Ispanııada týrızmniń baǵasyn arzandatý, týrısterdi tartý úshin kýrorttyq aımaqtarda qonaqúılerdi jańartýǵa, týrıster turatyn jerlerdegi tutyný baǵasyn tómendetýge memleket kómektesedi. Meksıkada Akapýlko, Kankýn sııaqty kýrortty aımaqtary memleketke salyq tóleýden azat etilgen. Munda kórip otyrǵanymyzdaı, týrızmniń damýy úshin eń aldymen memleket tarapynan úlken qoldaý bolýy tıis. Óıtkeni týrızm belgili bir aımaqtardaǵy ınfraqurylymdardy damytyp, onda kóptep jumys oryndarynyń ashylýyna, shaǵyn jáne orta bıznesti kóterýge múmkindik beredi. Sonymen birge jaqsy jolǵa qoıylǵan týrızm – eshqashan resýrsy sarqylmaıtyn jáne memleketke keler turaqty qarjy kózine aınaldy.

Týrızmdi damytý degende bizdiń elde syrttan kelgenderge arnap túrli mádenı sharalar ótkizýdi oılaıtyny bar. Osyǵan baılanysty Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ótken jyly kúzde Twitter áleýmettik jelisindegi paraqshasynda: «Týrızmdi ekonomıkanyń tabysy mol salasyna aınaldyrý úshin keshendi jáne mazmundy jumys júrgizý qajet. Shetel tájirıbesinen úlgi alýǵa bolady. Kórme-prezentaııa, forýmdar men býkletter máseleni sheshpeıdi», – dep pikir qaldyrǵan edi. Bul elimizde týrızmge baılanysty zań qabyldanyp, bolashaqta osy salany damytýǵa jasalatyn úlken baǵdarlamalardy jasar aldynda oń áserin tıgizeri sózsiz. Sebebi Prezıdent Toqaevtyń ózi bas bolyp, atalǵan salaǵa jiti nazar aýdarsa, Qazaqstannyń týrıstik resýrsy óz deńgeıinde damýy haq.

Búginde elimizge jylyna 6,5 mln adam ishki týrızm qyzmetin paıdalansa, shetelge shyǵatyndar 9 mılıonnan artyq. Onyń sebebi bizde týrızmniń jalpy ishki ónimdegi úlesi 1,6 paıyz bolsa, ishki týrızmniń úlesi 1 paıyzǵa da jetpeıdi eken. Bul bizdegi ishki týrızmniń qymbattyǵyna baılanysty bolsa kerek. Óıtkeni elimiz azamattaryna, keı jaǵdaıda, ishten góri syrtta demalý áldeqaıda arzanǵa túsetin kórinedi.

Mamandardyń aıtýynsha, Qazaqstanǵa keletin týrıster sany Ázerbaıjan, Grýzııa, Ózbekstan elderine keletinderge qaraǵanda az eken. Onyń ústine bizde kórsetiletin qyzmet halyqaralyq standarttar júıesine saı emes kórinedi. Jalpy elimizde týrızmdi damytýǵa qarjy bólinbeı júrgen joq. Tek salanyń damýyna qyzyǵýshylyq az, jaýapty adamdar esep berýden aspaıdy. Osyndaı sebepterden týrızmge bólingen qarjyǵa monıtorıng jasaýǵa múmkindik joq. «Munaımen máńgi ómir súrý qıyn, sol úshin arnaıy týrızm mınıstrligin ashý kerek» dep zar qaǵady mamandar. Biraq ol arman ázirshe oryndalar emes.

Týrızmnen túsetin tabysty esepteı biletinder osy salany óz deńgeıinde damyta almaǵanymyzdyń kesirinen memleket jylyna ishki týrızmniń ózinen 20 mıllıard dollar qarjy joǵaltyp otyr deıdi.

Úkimet Elbasy tapsyrmasy boıynsha, týrızmdi damytýdyń 2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasyn jáne «QR-nyń keıbir zańnamalyq aktilerine týrıstik qyzmet máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasyn ázirleýmen belsendi aınalysyp, usynystar jınap, sheteldik sarapshylardyń qorytyndylaryn da alǵan.

Qazaqstan týrıstik qaýymdastyqtar birlestiginiń prezıdenti Roza Asanbaeva baǵdarlamanyń qarjylyq quny – 8 mlrd AQSh dollaryna teń, onyń túpkilikti maqsaty – syrtqy týrıstik aǵyndy 6,6 mln adamnan 9 mln-ǵa deıin, ishki týrısterdiń sanyn 4,6 mln-nan 8 mln adamǵa deıin ósirý ekenin aıtady. «Jospar boıynsha týrızm salasynda qyzmet isteıtinder sany qazirgi 400 myńnan 650 myń adamǵa deıin jetýi kerek», – deıdi ol.

Bul máseleniń kórshilerimizdegi ahýalyna kóz jibersek, Ózbekstandaǵy týrıstik qaýymdastyqtyń atqarýshy dırektory Gúlchehra Israılovanyń aıtýynsha, «Ózbekstanda týrızm salasyn damytýmen aınalysatyndarǵa jylyna 2 paıyzdyq ústemaqymen nesıe berilip, 2022 jylǵa deıin salyqtan bosatylady» eken.

Qazaq jerin álemge tanytý úshin qolda bardyń qadirine jetsek, nebir nazar aýdarlarlyq nárseler bizdiń elimizde de az emes-aý. Máselen, osydan az ǵana ýaqyt buryn Túrkistan oblysynyń Qazyǵurt óńirinen tabylǵan dınozavrdyń súıekteri. Memleket qadaǵalaýǵa almaǵasyn olardy bireýler úıdiń irgetasyna qalasa, bireýler bolmashy tıyn-tebenge satqan... Osy sııaqty nárseler jınalyp júıelense, ol tabylǵan jerler qoryqqa bolyp, demalys aımaǵyna aınalsa, týrısterden basqa kim keler edi?..

Túrkııany týrızmniń arqasynda álem tanydy. Olar týrızmniń barlyq resýrsyn paıdalana biledi. Mysaly, «Sultan Súleımen» atty 150 serııaly tarıhı serıaldan turatyn kınoepopeıany kórgender álemniń túkpir-túkpirinen túrik eline aǵylsa, túrkııalyq BAQ-tarda shyqqan «Sultan Súleımenniń ýázirleriniń zıraty tabyldy» degen aqparattan keıin elge aǵylýshylardyń sany burynǵydan da kóbeıgen. Bul tarıhqa qyzyǵýshylardyń kóp ekenin bildiredi. Biz de osyǵan nazar aýdarýymyz kerek. Óıtkeni Almaty men Nur-Sultan qansha ásem qala degenimizben, tarıhqa qyzyǵýshy týrıster (bul olardyń 50 paıyzyn quraıdy) úshin Túrkistan men Saraıshyq, Qorqyt ata qyzyqtyraq.

Uzyn sózdiń qysqasy – týrızm degenimiz memlekettiń qazynasyna mol qarjy quıatyn berekeli sala. Tutas memleketter osy salanyń arqasynda jan baǵyp otyr. Bizdiń basqa baılyǵymyz jetkilikti desek te, týrızmdi damytý Qazaqstan úshin qazir de, bolashaqta da paıdaly ekeni daý týdyrmaıdy. Sol úshin ózgelerge qaraı otyryp, ózimizdiń týrızmniń deńgeıin kótermesek, birinshiden, elge keletin qarjydan aırylamyz, ekinshiden, otandastarymyz syrtta demalýdy toqtatpaı, memlekettiń qarjysy ózge elderdiń qorjynyna túse beretin bolady. Mundaı ekijaqty utylysty boldyrmaý – búgingi basty máseleniń biri.

Ahmet ÓMIRZAQ

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar