4 Shilde, 12:53 237 0 Nur Otan Dınara MYŃJASARQYZY

«Nurly jolǵa» qosymsha qarajat qarastyryldy

Premer-mınıstr Asqar Mamın osydan biraz ýaqyt buryn birqatar bıýdjettik baǵdarlamanyń ákimshileri qazynanyń qarajatyn tolyǵymen ıgermeı otyrǵanyn aıtyp, osy baǵytta jumysty kúsheıtý qajet jáne qarjyny ýaqytynda ıgerýdi qamtamasyz etý kerektigin aıtqan.

Ol «Nurly jol», «Nurly jer», Indýstrıaldy-ınnovaııalyq damý jáne basqa da memlekettik baǵdarlamalardyń ýaqtyly oryndalýyn qadaǵalaýǵa tapsyrma berip, «osy baǵdarlamalardyń iske asyrylýy – ekonomıkanyń damýyna serpin beredi. Ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdar ekonomıka ósiminiń qarqynyn arttyrýǵa barlyq kúsh-jigerdi jumsaýy kerek» degen. Sebebi, joldardyń sapasy halyqtyń turmys deńgeıine, ekonomıkanyń damýyna ǵana áser etip qoımaı, sondaı-aq, eldiń áleýmettik-saıası jaı-kúıinde de mańyzdy ról atqarady. Kólik joldary keńeıgen saıyn memlekettiń órkendeýiniń, halyqtyń ál-aýqatynyń jańa kókjıekteri, zor múmkindikteri ashyla túsedi. Kóliksiz ónerkásip kásiporyndary qalypty jumys isteı almasy, jabdyqtaý men jetkizilimder júzege aspasy, óńiraralyq saýda alǵa baspasy anyq. Al jaqsy joldarsyz kóliktiń de adymy ashylmaıdy. Jańa ekonomıkalyq aýdandar men ken oryndaryn ıgerýde de avtokólik joldarynyń mańyzy úlken. Onsyz memlekettiń qorǵanys qabileti de qamtamasyz etilmeıdi. Osylaısha, avtojoldardyń ahýaly belgili bir shamada memlekettiń órkenıe

Mamandardyń aıtýynsha, avtojoldardyń damý qarqyny eldiń ekonomıkalyq ósý serpinine sáıkes bolýǵa tıis. 2019 jylǵy avtomobıl joldarynyń sapasy boıynsha memleketter reıtınginde (Quality of roads) Qazaqstan 138 eldiń ishinde 115-orynǵa ornalasty. Bıylǵy jyly da birneshe jyl qatarynan Birikken Arab Ámirlikteri kóshbasshy atandy. «Ondyqqa» sondaı-aq, Sıngapýr, Shveıarııa, Gonkong, Nıderlandy, Japonııa, Franııa, Portýgalııa, Avstrııa jáne AQSh kirdi. Bulardyń basym kópshiligi jer aýmaǵy shaǵyn memleketter. Al Qazaqstandaǵy joldardyń sapasyn sarapshylar Mońǵolııa, Ýganda, Efıopııadaǵydan da tómen baǵalady. Postkeńestik keńistiktegi memleketter de reıtıngtiń sońǵy jaǵyna jaıǵasty. Máselen, Reseı 114-orynda tur. Tek Armenııa ǵana joǵaryraq, 85-orynǵa turaqtady. Mamandardyń baılamynsha, álemdegi eń nashar joldar Gaıtı, Kongo jáne Maýrıtanııada eken. Aıta ketý kerek, Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým jyl saıyn álemdegi ekonomıkanyń jaı-kúıi týraly tól baıandamasy aıasynda tórtkúl dúnıedegi táýelsiz elder joldarynyń sapasy týraly derekter jınaıdy. Ol jahandyq básekege qabilettilikke (Global Competitiveness Report) yqpal etetin kórsetkishterdiń biri sanalady. Bul rette sarapshylar bir eldiń búkil aýmaǵyndaǵy jol jabynǵysynyń sapasyna ortaq baǵa beredi. Áıtse de, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Roman Sklıardyń dereginshe, «Básekege qabilettilik jahandyq ındeksinde» avtomobıl joldary jaǵdaıynyń reıtıngi statıstıkalyq kórsetkishteri boıynsha Qazaqstan 59-orynda. Sonymen birge, ol «arnaıy saýalnama tásiline sáıkes, halyqtyń jergilikti joldardyń jaǵdaıyna qanaǵattaný deńgeıi boıynsha Qazaqstan nebary 106-orynda turǵanyn» rastady. Qazaqstanda avtokólik joldarynyń jalpy uzyndyǵy shamamen 146 myń shaqyrymnan asady. Áıtkenmen, sonyń 96 myń shaqyrymy ǵana ortaq paıdalanýǵa berilgen avtokólik joldarynyń jelisi sanalady. Onyń úlken bóligi jóndeý men qalpyna keltirýdi qajet etedi.

Respýblıka joldarynyń úlken bóligi keńes kezinde, ótken ǵasyrdyń 60-80 jyldarynda sol zamandaǵy normatıvtik talaptarǵa sáıkes jobalanyp, salynǵan. «Alaıda Keńes Odaǵynda avtomobıldiń ár birligine túsetin júkteme 6 tonnadan aspaıtyn deńgeıde bekitiletin. Qazirgi ýaqytta bul kórsetkish 8-10 tonnaǵa deıin ósti. 2005 jyldan beri eli-mizdegi jol qurylysy men rekonstrýkııa 13 tonnaǵa deıingi júkteme esebimen júrgizilýde. Qazaqstan arqyly ótetin barlyq halyqaralyq dálizde jol sapasy I-II tehnıkalyq sanattan tómen emes», – deıdi ekonomıst ǵalym Mıra Kóshimova.

Táýelsizdik jyldary Qazaqstan 12,5 myń shaqyrym avtojoldy jańadan tósedi jáne rekonstrýkııalady. Júzege asyrylýy tamamdalýǵa taıaǵan «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda da biraz jumys atqaryldy. Búginde Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi eldegi joldardy jaqsartý boıynsha el Prezıdenti qoıǵan mindetti iske asyrýǵa kirisýde.

«Bizdiń vedomstvo saılaýaldy baǵdarlamany iske asyrýda eki baǵyt boıynsha jaýapty bolyp belgilendi: bular – «Qoljetimdi baspana» jáne «Birinshi klasty ınfraqurylym». 2019 jyldyń sońyna deıin biz 2020-2025 jyl­darǵa arnalǵan úsh negizgi memleket­tik baǵdarlamany, atap aıtqanda, «Nurly jol», «Nurly jer» jáne Indýs­trııalyq-ınnovaııalyq damý baǵdarlamalaryn ázirlep, qabyldaýǵa tıispiz. Qazir barlyq úsh baǵdarlama daıyn jáne kelisý satysyna shyqty», – deıdi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri R.Sklıar. Onyń málimetinshe, jańa «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda shamamen 7 myń shaqyrym joldy qaıta jańartý josparlanýda. Postkeńestik keńistiktegi memleketter de reıtıngtiń sońǵy jaǵyna jaıǵasty. Máselen, Reseı 114-orynda tur. Tek Armenııa ǵana joǵaryraq, 85-orynǵa turaqtady. Mamandardyń baılamynsha, álemdegi eń nashar joldar Gaıtı, Kongo jáne Maýrıtanııada eken. Budan bólek 11 myń shaqyrym respýblıkalyq mańyzy bar avto-joldardy jóndeý qarastyrylǵan.

– Jergilikti mańyzy bar 35 myń shaqyrym avtojolǵa barlyq jumys túrleri, ıaǵnı jóndeý, qurylys jáne rekonstrýkııa júrgiziletin bolady. Nátıjesinde, 2025 jylǵa qaraı jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń úlesi 100%-ǵa deıin, al dál osyndaı jaǵdaıdaǵy jergilikti mańyzy bar joldardyń úlesi 95%-ǵa deıin jetedi, – deıdi mınıstr R.Sklıar. Mınıstrliktiń dereginshe, jergilikti jelilerdegi joldarǵa respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetten teń negizde 150 mıllıard teńgeden astam qarjy tartyldy. Bıyl qosymsha qarajattyń bólinýi esebinen qarjylandyrý kólemi 200 mıllıard teńgege deıin ulǵaıtylýda. Nátıjesinde, 2025 jyldyń aıaǵyna qaraı 35 myń shaqyrymǵa jýyq jol jóndelýge tıis. Joldardy jóndeý boıynsha jobalar tizbesi jasalǵan. Mundaǵy negizgi kúsh aýyldyq eldimekenderdi damytýǵa baǵyttalyp otyr. Bıylǵy jyly jol-qurylys jumystaryna 100 myńnan astam adam jumyldyrylýda. Sonyń ishinde jergilikti jelilerde 20 myńǵa jýyq adam «eki qolǵa bir kúrek» tapty. Alda qosymsha 5 myń jumys orny qurylady dep josparlanǵan. Úkimettiń bıylǵy naýryzdaǵy bir otyrysy «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrýdyń aldyn ala qorytyndylaryna arnalǵan bolatyn. Sonda habarlanǵandaı, 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» aıasynda keń aýqymdy avtojol jobalaryn iske asyrý jalǵasýda. Membaǵdarlamany iske asyrý bastalǵaly beri onyń aıasynda 2 400 shaqyrym respýblıkalyq mańyzy bar jol tóselgen jáne qaıta jańǵyrtylǵan. Bıyl 4 400 shaqyrymdaı jol qaıta jańǵyrtylady. Sonyń ishinde Qaraǵandydan Almatyǵa deıingi jáne Aqtóbeden Reseı shekarasyna deıingi (Astrahanǵa qaraı) jol telimderinde qurylys jumystary bastalýda. Mınıstrdiń sendirýinshe, jyl sońynda rekonstrýkııalanǵan 654 shaqyrym avtojolda qozǵalysty ashý josparlanyp otyr: uzyndyǵy 441 shaqyrymdyq «Nur-Sultan–Pavlodar», 85 shaqyrymǵa sozylyp jatatyn «Beıneý–Aqjigit», 80 shaqyrymdyq «ýchınsk–Zerendi», 73 shaqyrymdyq qashyqtyqty baılanystyratyn «Jetibaı–Jańaózen», 20 shaqyrymdyq tóteleı joldy ashatyn «Taskesken–Baqty» jobalary boıynsha jumystar tolyǵymen aıaqtalatyn bolady. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan Prezıdenti qyzmetine resmı kirisý rásimindegi sóılegen sózinde osy salany damytý máselesine jeke toqtaldy. – Mańyzdy, halyqty mazalaıtyn máselelerdiń biri – joldardyń sapasy. Sol sebepti, avtojoldardyń jaǵdaıyn jaqsartý – bizdiń negizgi maqsattarymyzdyń biri, – dedi Q.Toqaev.

Toǵjan TÓLEGEN

Sońǵy jańalyqtar