11 Shilde, 10:52 488 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Parasat bıiginde...

«Ustaz – jaratylysynan ózine aıtylǵannyń bárin jete túsingen, kórgen, ańǵarǵan, estigen dúnıelerin jadynda túgel saqtaǵan, alǵyr da ańǵarympaz aqyl ıesi. Ustaz – meılinshe sheshen, óner-bilimge qushtar, asa qanaǵatshyl, jany asqaq, ar-namysyn ardaqtaıtyn, jaqyndaryna da, jat adamdarǵa da ádil, jurttyń bárine jaqsylyq kórsetip, izgilikti nasıhattaıtyn erjúrek ıesi bolýy tıis». Bul kesek oıdyń avtory – uly ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabı.

Bizdiń keıipkerimiz danyshpan ál-Farabı qoıǵan qatań talaptyń údesinen shyǵa bilgen ulaǵatty jan – Abdrahımova Gúlnár  Bázilqyzy. Ǵumyrynyń 48 jylyn ǵylymı-pedagogıkaǵa arnaǵan onyń ómir joly – ónegeli jol... Úlgili jol...

Gúlnár Bázilqyzy – 1949 jyly 14 shildede Jambyl oblysy Qordaı aýdany Qyzylsaı aýylynda dúnıege keldi. Bul ólke – Kenesary han tulparynyń tuıaǵy tıgen tarıhı aımaq. Bul ólke – kúlli qazaqqa qurmetti, qala berdi álemniń jartysyna áıgili matematık ǵalym Muhtar Ótelbaev týǵan topyraq. Bul ólke – elge belgili aqyn-jazýshylardyń,  óner qaıratkerleriniń, jany jomart, qoly ashyq iri meenat-kásipkerlerdiń kindik qany tamǵan jer. Taý bókterindegi osy bir sýly, nýly qasıetti mekende Gúlnár Bázilqyzynyń balalyq shaǵy ótti. Ol Masanchı atyndaǵy  orta mektepti bitirip, 1967 jyly Almaty pedagogıkalyq shetel tilderi ınstıtýtyna tústi. 1971 jyly atalmysh ınstıtýtty úzdik bitirip, sol ınstıtýttyń nemis tili fakýltetinde  nemis tili fonetıkasy kafedrasyna muǵalim bolyp taǵaıyndaldy. Mine, sodan beri Gúlnár apaı Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary oqý oryndarynda ustazdyq jáne ǵylymı-zertteý jumystaryn atqaryp keledi. Elimizdegi irgeli oqý oryndarynyń biri – Abylaı han atyndaǵy Halyqaralyq qatynastar jáne Álem tilderi Ýnıversıtetinde oqytýshy, doent, magıstratýra dekany qyzmetterin atqarǵan.

Ǵylymnyń izine túsip, oqý izdep Máskeý qalasyndaǵy Morıs Torez atyndaǵy pedagogıkalyq shetel tilderi ınstıtýtyna aspırantýraǵa oqýǵa qabyldanady. Bul 1980 jyldar edi. Sol zamanda ataǵy aspandap turǵan Máskeýde oqý – qazaq qyzy úshin zor jetistik.

Ǵylym joly – buralańy kóp, qıyn jol. Biraq Gúlnár Bázilqyzy bul jolda adaspady, súrinbedi, jalyqpady. Morıs Torez atyndaǵy pedagogıkalyq shetel tilderi ınstıtýtynda til teorııasy mamandyǵy boıynsha múıizi qaraǵaıdaı, tis qaqqan máskeýlik professorlardyń aldynda kandıdattyq dıssertaııasyn qorǵady. Ǵylymı jumysqa, ǵylymı ataqqa asa saq qaraıtyn, kirpııaz, bilimpaz dıssertaııalyq quram múshelerin moıyndatty.

Til bilý – adamnyń kókjıegin keńeıtedi. Ózge halyqty tanyp, zertteýge múmkindik ashady. Al sol tildiń baılyǵyn tolyq ıgerip, jetik meńgerý – zor talǵam, parasatty qajet etetin jumys. Gúlnár Bázilqyzy – nemis tilin jetik biletin, akademııalyq deńgeıde sóıleıtin maman. Germanııa memleketi onyń bul talantyn joǵary baǵalap, Gúlnár apaıǵa sol elde bi­li­min jetildirýge 6 márte shaqyryp, jaǵ­daı jasaǵan. Sóıtip, ol Almatydaǵy Germanııa ókimetiniń  nemis tilin jáne mádenıetin nasıhattaý maqsatymen qurylǵan  Gete atyndaǵy ınstıtýtta sabaq bergen.

«Basqalardy oqytyp, úıretý nátıjeli bolý úshin eń áýeli pedagogtyń ózi oqý kerek. Oqyǵanda da talmaı, tynbaı, qartaısa da oqýy tıis». Bul – Gúlnár Bázilqyzynyń ustanymy. Sondyqtan ol ádistemelik tájirıbesin tolyqtyryp, bilimin shyńdaý úshin sheteldik mamandarmen jıi tájirıbe almasady, san alýan semınarlarǵa qatysady. Búkil jıǵan-tergen, oqyǵan-túıgen dúnıesin kúlli respýblıka kólemindegi orta mektepter men joǵary oqý oryndarynda nemis tilin oqytatyn muǵalimdermen bólisedi. Óıtkeni, Gúlnár apaı – bilgenin basqaǵa úıretpeý, jerdi jyrtyp, dán seppegenmen birdeı ekenin  tereń uǵynǵan jan.

«Shákirtsiz – ustaz tul». Gúlnár Bázilqyzy – ón boıyna óz isine, shákirtterine degen súıispenshilikti jınaqtaǵan kemel ustaz. Ol fılologııa salasy boıynsha iz­denip júrgen kóptegen jasqa ǵylymı baǵyt-baǵdar berip, jetekshilik etti, maman retinde qalyptasýyna sebepker boldy.

Gúlnár Bázilqyzy 60-tan astam ǵylymı maqalanyń 9 tıptik aýdar mamandyǵyna arnalǵan baǵdarlamalardyń avtory. Ol jumys talǵamaıdy. Eńbekqor. Ǵylymı jumystarynan, oqytýshylyǵynan bólek, bilim salasyndaǵy barlyq sharalarǵa belsene qatysady. Máselen, Gúlnár apaı elimizdiń Bilim jáne Ǵylym mınıstrliginiń  janyndaǵy  Testileý ortalyǵynyń magıstratýra jáne doktorantýra talapkerlerine arnalǵan test suraqtaryn tekserýdiń  turaqty eksperti re­tin­de bolǵan. Ǵalym-ádisker retinde  aýdarma isi jáne shetel tili mamandyǵy boıyn­sha oqylatyn pánderden test tapsyrmasyn jasaýǵa atsalysqan.

Ol halyqaralyq, respýblıkalyq ǵylymı konferenııalarǵa jıi qatysady. Til bilimi salasyndaǵy problemalardy qozǵap, sapaly, mazmundy baıandamalar jasaǵan. Germanııada, Italııada ótken álemdik quryltaılarda Gúlnár Bázilqyzynyń  halyqaralyq deńgeıde  aýdarma isi mamandyǵyn meńgerý týraly  baıandamasy dúnıeniń tórt buryshynan jınalǵan oqymystylardy tańqaldyrǵan.

Úsh jyl buryn Gúlnár Bázilqyzy kórkem aýdarma isine myqtap den qoıa bastady. Osy joldaǵy kásibıligin arttyrý úshin de bilimdi kózdep talaı shetelge bardy, aıtýly mamandardan sabaq aldy. Mine ol osylaısha, óziniń eshqashan izdenýden, oqýdan talmaıtynyn taǵy bir márte dáleldedi. Onyń bul isi «týmaı jatyp qartaıǵan», jańalyqqa umtylmaıtyn qanshama jasqa úlgi, qanshama janǵa motıvaııa?!

Gúlnár Bázilqyzy búgin de jetpistiń belesine shyqty. Alaıda ol áli de ǵylymı-pedagogıkalyq baǵyttaǵy jumysyn toqtatqan joq. Abaı atyndaǵy  Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde dáris oqıdy. Birikken Fılologııa jáne kóptildi bilim berý ınstıtýtynyń shetel tilderi kafedrasynda stýdentter  men magıstranttardyń ǵylymı jumystaryna jetekshilik etedi.

Gúlnár Bázilqyzynyń táýelsiz Qazaqstannyń bilim berý isine, til bilimi salasyna qosqan ushan-teńiz úlesi eleýsiz qalǵan emes. Ol birneshe medaldiń ıegeri. 1998 jyly «Qazaqstan Respýblıkasy bilim berý isiniń úzdigi» tósbelgisimen marapattalǵan. El erteńi jastardy oqytyp-tárbıeleýge tabandy  túrde atsalysqan eńbegi elengen qurmet gramotalary, alǵys hattary da jeterlik. Al   Gúlnár Bázilqy­zynyń 48 jyldyq ótili úshin berilgen eń basty marapat – shákirtteriniń jetis­tigi, pedagog retindegi bedeli...

«Taǵdyr arbasy – kimderge jeńil, kimderge aýyr». Gúlnár Bázilqyzy da talaı synaqty basynan ótkergen. Biraq synbaǵan. «Qıyndyqty Allanyń syıy, maǵan bergen ómirlik sabaǵy dep qabyldadym», – deıdi. Ǵylym jolynda júrse de, ol eshqashan otbasyn josparynyń ekinshi baǵanyna ysyrǵan emes. Otbasy – ol úshin bárinen mańyzdy. Sondyqtan shyǵar, jetpiske kelip, qazynaly qarııaǵa aınalǵanda, mańaıy bos emes. Úbirli-shúbirli. Nemerelerdiń shat kúlkisi úzilmeıtin shańyraǵy berekeli.

Gúlnár apaıdyń ómirlik qaǵıdasy – adaldyq, eńbekqorlyq, meıirimdilik, shynaıylyq. Ózi osy bir adamı asyl qasıetterdiń sheńberinen shyqpaǵan. Sondyqtan da ol – alys-jaqyn aǵaıynǵa, áriptesterine, shákirtterine qurmetti, syıly, bedeldi. Sondyqtan da ol –árdaıym parasat bıi­gin­de...

Maqpal Madııar

Sońǵy jańalyqtar