11 Shilde, 10:41 513 0 Densaýlyq "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Biliktilikti jetildirýge erekshe mán beremiz

Bıyl qurylǵanyna bir jyl tolyp otyrǵan Túrkistan oblysyna barǵan  bir issapar kezinde Saryaǵash aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń bas dárigeri Baqyt Mırzalıevpen áńgimelesýdiń sáti túsken edi. Tájirıbeli de bilikti basshynyń aıtary mol eken.

 – Baqyt Iıabaıuly, áńgimemizdi ózińizdiń ósip-óngen ortańyzdan bastasaq deımin. Óıtkeni, «uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degen tamasha támsil bar emes pe. Kez kelgen balanyń bolashaǵy ushqan uıasynda alǵan tálim-tárbıesine, eseıe bastaǵanda ata-anasynyń úlken ómir jolyndaǵy alǵashqy qadamy sátti bolýy úshin durys baǵyt-baǵdar bere bilýine baılanysty ǵoı. 

Baqyt MIRZALIEV, Saryaǵash aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń bas dárigeri:

– Sózińizdiń jany bar. Dáriger degenniń kim ekenin bala kúnimnen bilip óstim. Bul densaýlyǵymda kinárat bolyp, dárigerdiń aldynan shyqpadym degen sóz emes. Ákem aınalasyna belgili aq halatty abzal jandardyń biri bolǵan edi. Asyqata kentindegi aýrýhanada kóp jyl terapııa bóliminiń meńgerýshisi bolyp istedi, keıinde jedel járdem aýrýhanasyn basqardy. Ókinishke qaraı, 56 jasynda qaıtys bolyp ketti. Otbasyndaǵy úsh balanyń úlkeni bolǵandyqtan shyǵar deımin, ákem­niń qasynan qalmaıtynmyn, tipti, aýrýhanaǵa da jıi erip baratynmyn. Ol kópshilik aldynda: «Meniń Baqytym ózim sııaqty dáriger bolady» degen sózdi jıi aıtatyn. «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen sóz tegin aıtylmasa kerek. Dáriger bolýdy oń-solymdy tanyı bastaǵannan armandadym. Orta mektepti támamdasymen esh oılanbastan Qaraǵandy memlekettik medıına akademııasyna tartyp kettim, jolym boldy. Stýdent atandym. «Emdeý isi» boıynsha mamandyq alyp shyqtym. Aıta keteıin, qaryndasym Janar da, jarym Farıda da dáriger bolyp isteıdi. Osylaısha 20 jyldan beri áke amanatyn arqalap, dáriger-terapevt retinde aýdan halqyna qyzmet kórsetip kelemin. Marqum ákemniń senimin aqtadym dep oılaımyn. Medıına salasyna bergenimnen áli bererim kóp.

– Siz ortalyqtandyrylǵan úlken bir aýrýhananyń bildeı bas dárigeri emessiz be?

– Oqýdy jańa bitirgen jas maman birden basshylyq qyzmetke kelmeıdi ǵoı. Buǵan deıin dárigerlik qyzmettiń talaı baspaldaǵynan  óttim. Eńbek jolymdy Qordaı aýdanyndaǵy áskerı bólimderdiń birindegi medıınalyq pýnktten bastaǵanmyn. Jeti jyldaı áskerı dáriger bolyp qyzmet ettim. Odan keıin alty-jeti jyldaı Shymkent qalasyndaǵy juqpaly aýrýlar aýrýhanasynda bas dárigerdiń uıymdastyrý-ádistemelik isi jónindegi orynbasary bolyp istedim. Al 2016 jyldan beri Saryaǵash aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń bas dárigeri laýazymyn atqaryp kelemin.

Ózimdi-ózim maqtaǵanym emes, tájirıbe jınaqtaý jaǵynan kende emespin.  Ár jyldarda Máskeý men Sankt-Peterbýrgte, Chıtada, ózimizdiń Almatyda bilimimdi jetildirýmen boldym. Reseı qalalarynda bilim jetildirýde bolǵanymyzda Qazaqstannan barǵan bizderge osy elde qalyp, qyzmet isteýge usynystar jasaldy. Aramyzda birli-ekili azamattar sol jaqta qyzmet etýge yqylasty boldy. «Kisi elinde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol»  degendi ákem marqum jıi aıtýshy edi. Men osy qaǵıdatty ustandym. Tipti, Astanaǵa da jalaqysy joǵary qyzmetke shaqyrǵanda barmadym. Shetelge  usynystar bolǵanda da týyp-ósken ólkemdi qıyp kete almadym. Qudaıǵa shúkir, abyroısyz emespin, eki myńnan asyp jyǵylatyn óz ujymymda da, el ishinde de syıly azamatpyn. Kásibı mamandyǵym jaıynda aıtar bolsam, «Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý mamandyǵy boıynsha (áleýmettik gıgıena jáne densaýlyq saqtaýdy uıymdastyrý) joǵary  sanatty»  dáriger sertıfıkatyna ıemin. Eńbegim tıisti atqarýshy organdar tarapynan baǵalanyp jatyr, túrli marapattardan kende emespin.

– Ortalyq aýrýhananyń materıaldyq-tehnıkalyq jaǵdaıy týraly ne aıtar edińiz?

– Árıne, búgingi kúnniń talabyna oraı medıınalyq qural-jabdyqtarmen, túr­li apparatýralarmen qamtamasyz etilip kelemiz. Ótken jyldyń ózinde kompıýterlik tomografııa, radıografıkalyq rentgendik júıe, ýltradybystyq dıagnostıkalyq júıe, ókpeni jasandy jeldettiretin apparat jáne basqa da kúrdeli jabdyqtar satyp alyndy. Bulardyń bári óte qymbat sheteldik dúnıeler. Bıylǵy jyly da biraz medıınalyq tehnıka satyp alýdy josparlap otyrmyz.

Ózime deıingi basshylyqty jamandaǵanym emes, men bas dáriger bolyp kelgenimde aýrýhananyń aınalasy topyraqqa kómilip, tóńirekti shań basyp jatatyn. Kelgen boıda tazalyqty, kógaldandyrý-kóriktendirý jumystaryn qolǵa aldym. Gúlzarlar jasatyp, tal  ektik, ǵımarattarǵa  jóndeý júrgizdik.

Aýdanda arbaǵa tańylǵan múgedekter kóp. Olardyń aýrýhanaǵa kirip, shyǵýlary muń. Solarǵa jeńil  bolýy úshin arnaıy jol jasadyq. Búginde dárigerge qaralatyn jandardyń kóbisi mashınamen keledi. Buryndary kólikterin qaı jerge qoıarlaryn bilmeı qınalatyn. Qaqpasy pýltpen ashylyp, jabylatyn avtoturaq ashtyq. Nevrologııa bóliminde jatatyndar úshin shaǵyn sport alańyn saldyq. Munyń bári bylaıǵy jurtqa usaq-túıek bolyp kóringenimen, dárigerlik kómekke zárý bolyp kelgender úshin úlken qamqorlyq dep bilemin.

Bizdiń bir jetistigimiz ınsýlt ortalyǵynyń ashylýy bolyp otyr. Syrqattyń osy túrine shaldyqqandarǵa otany ózimiz jasaımyz, bilikti neırohırýrg mamanymyz bar. Bizdiń ınsýlt ortalyǵyna ózge óńirlerden keletin syrqattar da barshylyq. Muny biz dárigerlik qyzmetimizdegi zor jetistik dep bilemiz. Mamandarymyzdyń kásiptik biliktiligin shyńdaýǵa úlken mán beremiz. Irgedegi Re­seıdi bylaı qoıyp, sonaý Koreıaǵa baryp, bilimderin shyńdap kelgen mamandarymyz bar. Mamandyqty jetildirýge únemi kóńil bólip otyramyn.

Ana men bala densaýlyǵyn saqtaý máselesi birinshi kezekte turady. Bizdiń perzenthanaǵa  kórshiles Shardara men Keles aýdandarynan  aýyr haldegi júkti áıelder jıi jetkizilip turady. Budan perzenthanamyzdyń statýsy joǵary, mamandarymyzdyń óte bilikti ekenin ańǵarýǵa bolady.

Emhananyń bizde bári jaqsy, eshqandaı problema joq deýden aýlaqpyn, tar bolýy kóp qıyshylyqtardy týyndatýda, zaman talabyna saı keletin jańa emhana, perınataldyq ortalyq óte qajet. Osy máselelerdi sheshýge baılanysty jańa jobalar jasalýda. Bul endi aldaǵy ýaqyttyń enshisindegi jumystar.

 

Mıra Berikbolova,

Túrkistan oblysy.

Sońǵy jańalyqtar