11 Shilde, 10:35 580 0 Óndiris Dınara MYŃJASARQYZY

Túrkistan týrızmi halyqaralyq deńgeıge kóterilmek

Túrki áleminiń rýhanı astanasy mártebesine ıe Túrkistan qalasynyń bolashaǵyn halyqaralyq týrızmniń qaryshtap damýymen, oblysty ónerkásibiniń qarqyn alýymen elestetýge bolady. Bul úshin alǵysharttar da jasalyp otyr.

 Túrkistan – ejelden saýda-sattyqtyń ortasy, yntymaqtyń ordasy. Sondyqtan Túrkistandy oblys ortalyǵyna aınaldyrý – sózsiz Elbasynyń eń bir utqyr sheshimi. Budan bylaı qalanyń Uly Jibek jolynyń boıyndaǵy qundylyǵy arta túsedi. Túrkistan oblysynyń týrıstik áleýeti joǵary. Ásirese týrızm klasteriniń basym baǵyty kólik ınfraqurylymy qolaıly jolǵa qoıylǵan. Tarıhı týrızm oshaqtary kóp oblystyń tabıǵaty ásem, shejireli ólkeleri de jeterlik. Oblystaǵy IýNESKO-nyń mádenı muralar tizimine engizilgen Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi, kóne Otyrar, Saýran qalashyqtary, Otyrar aýdanyndaǵy Arystan bab kesenesi,  Báıdibek bı aýdanyndaǵy Báıdibek ata, Domalaq ana keseneleri men Aqmeshit úńgiri, Túlkibas aýdandarynyń qaıtalanbas ásem tabıǵaty, Aqsý-Jabaǵyly, Qarataý qoryqtary, Saıram-Ógem memlekettik ulttyq tabıǵı parki talaı saıahatshylardy tamsandyrǵan mekender. Byltyr Túrkistan oblysynda 1 mıllıon 300 myńnan astam týrıst kelgen. Oblystyq kásipkerlik, ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý jáne týrızm basqarmasynyń málimetinshe, sol týrısterdiń basym kópshiligi Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Túrkııa, AQSh, QHR, Germanııa jáne Italııa azamattary eken. Sheteldikterden bólek ózimizdiń Qazaq­stannyń barlyq aımaǵynan shıpajaılarǵa, tarıhı oryndarǵa kelýshiler kóp. Demek, týrızm ońtústik óńir úshin taptyrmas tabys kózi bolǵaly tur. Ejelden rýhanı astana sanalǵan Túrkistan qalasy týrızm klasteri boıynsha damyp, jylyna mıllıondaǵan týrısti qabyldaıtyn kúnge jetedi.  Týrızm –  Qazaq­­stan ekonomıkasyndaǵy qar­qyndy salalardyń biri. Qazaqstannyń árbir aımaǵy – týrızm klasteriniń oshaǵy. Eýrazııa kindiginde ornalasqan, Uly Jibek jolynyń darhan dalasyna aınalǵan ólke de erteden qala soǵyldy, mádenı oshaqtar salyndy. Ǵajaıyby syrǵa toly ózen-kólder men taý-tastar, ormandar men shóleıitter massıvi tarıhı kezeńderdiń kýási boldy. Myńjyldyq órkenıet toǵysy bar shejireli qalalar talaı soǵysty bastan ótkizdi. Qazaq handyǵynyń, Qypshaq ulysynyń, Túrik qaǵanatynyń astanasy bolǵan qalalar da jeterlik. Ondaı qalalardaǵy eskertkishter, mádenı oryndar, eski ǵımarattar shejireli tarıh bolyp qalmaq.

Túrkistan qalasynda ótken «Kóne Túrkistan – jańa múmkindikter» atty halyqaralyq ınvestıııalyq jáne týrıstik forým aıasynda kóptegen mańyzdy kelisimderge qol jetkizildi. Tarıhı qalanyń bolashaq taǵdyryna oń áser etýi tıis halyqaralyq forýmǵa Eýropa elderinen, Túrkııa, Reseı, Ońtústik Koreıa, Qytaı, Sıngapýr, Iran, Malaızııa, Pákistan, Ózbekstan sekildi memleketterden bas-aıaǵy 250-den astam delegat qatysyp, is-sharanyń mańyzdylyǵy men aýqymyn aıqyndap bergen.

Bir jylda óńirge 482 mıllıard teńge kóleminde ınvestıııa tartylǵan. Bul kórsetkish salystyrmaly túrde elimizde úzdikter qatarynan tabylǵan. Onyń ishinde óńdeý ónerkásibine 129 mıllıard teńge tartylyp, bir jyl burynǵy kórsetkishten 2,5 esege ulǵaıǵan. Oblysta shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń damýy, aıaq alysy qýantady. Túrkistan qalasynda qurý josparlanyp otyrǵan «TúRKIS­TAN» arnaıy ekonomıkalyq aımaq ta ınvestorlardyń nazaryn ózine aýdara bildi. Investıııa tartý maqsatynda qurylǵaly otyrǵan aımaqta kásibin dóńgeletemin degen kásipkerlerge 25 jylǵa deıin salyq tóleýde jeńildikter qarastyrylmaq. Osy sekildi nátıjeli kórsetkishter forýmǵa qatysýshy sheteldik qonaqtardy, dálirek aıtsaq, ınvestorlardy qyzyqtyrmaı qoımady.

 

Aqyldy qalaǵa aınalady

Árıne, qolda bar dúnıeni uqsatyp, artyqshylyqtardy paıdaǵa asyra bilý aqyl-oı parasattylyǵymen qatar iskerlikti, tabandylyqty talap etedi. Óńirdiń ınvestıııalyq jáne týrıstik áleýeti tanystyryla kele aldaǵy ýaqytta 4,8 mıllıard AQSh dollaryn quraıtyn 26 jobany júzege asyrý josparlanǵany belgili. Túrkistan – talaı jyldar boıy qazaq handyǵynyń jáne túrki áleminiń saıası ordasy, rýhanı astanasy bolǵan shahar. Kóne qalany oblys ortalyǵy etip, ony damytýǵa erekshe yqylas tanytty. Búginde memleket tarapynan jalpy quny 2 mıllıard AQSh dollaryn quraıtyn ınvestıııa quıý josparlanyp otyr. Iaǵnı, munda áýejaı, ákimshilik-iskerlik ortalyǵy jáne turǵyn úıler boı kóterip, Túrkistan zamanaýı úlgidegi tehnologııa engizilgen aqyldy qalaǵa aınalatyny sózsiz. Qazirdiń ózinde óńirdiń ekonomıkalyq damý múmkindigine qanyqqan otandyq jáne túrik kompanııalary 100 mıllıon AQSh dollarynan asatyn qarjy salyp, 5 juldyzdy qonaqúıler, oıyn-saýyq saýda oryndary men fıtnes ortalyqtar ashýdy kózdep otyr.

Iskerlik qarym-qatynastyń arqasynda birqatar kelisim-sharttardyń alǵysharttary jasaldy. Máselen, atalǵan basqosýda Eýrazııalyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq uıymynyń bas hatshysy Vladımır Pıskýrev Túrkistannyń týrızm salasyndaǵy múmkindigin joǵary baǵalasa, «DALHolding» kompanııasynyń basshysy Demırdjan Kose Túrkistan oblysynda 200 gektar jylyjaı men ement zaýytyn ashýǵa daıyn ekenin málimdegen. Al Malaızııanyń «Nagasteel Equip­ment Sdn.Bhd.» kompanııasynyń pre­z­ı­denti Zaınýl Azızan ınfraqurylym jáne ónerkásip salalaryna ınvestıııa quıýǵa ázir ekenin aıtty. Sondaı-aq, «RIXOS HOTELS» qonaq úıler jeli­siniń prezıdenti Fetah Tamındjı, Eýrazııalyq týrızm assoıaııasynyń prezıdenti Rysty Qarabaeva, «Qazaq týrızm» ulttyq kompanııasynyń basqarma tóraǵasy Rashıd Kúzembaev jáne ózge de spıkerler baıandama jasap, keleshekte Túr­kis­tandy týrızm kóshbasshysyna aınaldyrý baǵytyndaǵy oılaryn ortaǵa sal­dy.

Tarıhı Túrkistannyń týrızm salasyn damytý, soǵan sáıkes ınvestıııa tartý múmkindigi mol ekeni ras. Resmı málimetterge sensek, byltyr jyly oblysqa 270 myńnan astam saıahatshy kelgen. Bul bir jyl burynǵy kórsetkish-pen salystyrǵanda 40 paıyzǵa artyq. Jalpy alǵanda, oblystyń ekonomıkalyq jáne ınvestıııalyq áleýetine qanyqqan sheteldik qonaqtar Túrkistan óńirinde týrızm, aýyl sharýashylyǵy jáne kásipkerlik salalaryn damytýǵa atsalysýǵa nıetti ekendikterin bildirdi. Sondaı-aq Iran, Malaızııa, Qytaı elderinen kelgen ınvestorlar aımaqta zamanaýı úlgidegi áleýmettik nysandar salyp, ınraqurylym men sandyq tehnologııany damytýǵa kúsh salatynyn da atap ótti.

 

19 memorandým, 1,7 mıllıard dollar…

Keń aýqymda ótkizilgen forým nátıjesiz emes, alǵashqy jetistikteri de boı kórsetip qaldy. Bul týrasynda Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti bylaı dep habarlaıdy: «Túrkistan oblysynyń ákimdigi Irannyń «Ardabil Petrochemical Co» kompanııasymen jalpy quny 205 mıllıon dollardy quraıtyn Onkologııalyq ortalyq pen munaı óńdeý zaýytyn salý jóninde memorandýmǵa qol qoıdy. Sonymen qatar, qytaılyq «Changchun Longyuan Power Equipment Co.LTD» kompanııasymen Energetıkalyq qurylǵylar men buıymdar jasaý jóninde quny 648 mıllıon AQSh dollary kólemindegi ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi. Al Reseıdiń «Green Land Alatau» JShS-i 180 mıllıon AQSh dollaryna jylyjaı kesheniniń qurylysyn júrgizetin boldy.

Forým barysynda túzilgen memorandýmǵa sáıkes, qytaılyq «Shanghai Lianfu New Energy Science & Technology Group» kompanııasymen 340 mıllıon AQSh dollaryna kún energııasymen júretin elek­troavtobýstar shyǵaratyn zaýyt qurylysyn salý boıynsha kelisim tú­zil­di. Sondaı-aq, Túrkııadan kelgen «Dogus Insaat ve Ticaret A.S.» óndiris orny jalpy quny 100 mıllıon AQSh dollaryna ınfraqurylym salasyndaǵy jobalardy júzege asyrýda áriptestik tanytsa, ırandyq «Faradid Meehan» kompanııasy 5 mıllıon AQSh dollaryna kirpish zaýytynyń qurylysyn júrgizetin boldy.

Budan ózge, Malaızııa elinen kelgen «Nagasteel Equipment Sdn. Bhd.» kompanııasy arasynda 100 mıllıon AQSh dollaryna óńirde ınfraqurylymdy jáne óner­kásip salasynda iri jobalardy júzege asyrý boıynsha memorandýmǵa qol qoıyldy. Alqaly jıynǵa kelgen túrkııalyq «Sallyr Bey Group» korporaııasy jal­­py quny 15 mıllıon AQSh dollaryna qoı sharýashylyǵyn órkendetýge baǵyt­talǵan fermanyń qurylysyn júr­giz­bek.

Túrkistan oblysyna ınvestıııa tartyp, týrızm salasyn túletýge baǵyttalǵan halyqaralyq jıynda qytaılyq «Jiangsu Huale Electric Co., ltd» kompanııasy qýattylyǵy 50 mVt-tyq Kún elektr stanııasynyń qurylysyna 50 mıllıon AQSh dollaryn baǵyttaıtyn bolyp kelisildi. Al Chehııadan kelgen «AGRAS ze­lato­vice a.s.» uıymy 20 mıllıon AQSh dollaryna aq júgerini qaıta óńdeıtin zaýyt salatyn boldy. Sondaı-aq Qazaq­stan jáne ıtalıandyq «Kazakhstan Project Preparation fund» birikken kásiporny sapaly keramzıt óndiretin zaýyt qurylysyna 17 mıllıon AQSh dollaryn baǵyttap otyr. Otandyq «VMS» JShS-i Túr­kistan oblysynda týrızm salasynda ınvestıııalyq jobalarmen áriptestik tanytý maqsatynda 1,5 mıllıon AQSh dollaryn baǵyttamaq.

Qytaı elinen kelgen «Chery Commer­cial Vehicle.,LTD» konerni jalpy quny 20 mıllıon AQSh dolllaryna avtokólik shyǵaratyn zaýyt qurylysyn júrgizse, qytaılyq «Hýaveı Tehnolodjız Kazah­stan» kompanııasy Túrkistanda «Aqyldy qala» jobasy boıynsha yntymaqtastyq tanytýda 10 mıllıon AQSh dollar kóleminde ınvestıııa salmaqshy. Al polshalyq «FCA» uıymy 1 mıllıon AQSh dollaryna talshyqty-optıkalyq symdar jáne jelilik qurylǵylar óndiretin zaýyt qurylysyn júrgizbek. Sonymen birge, reseılik Eýrazııalyq bank Túrkistan oblysynda ınvestıııalyq jobalarǵa yntymaqtastyq tanytatyn bolsa, Birikken Arab Ámirliginen kelgen «Al-Masood» kompanııasy óńirde týrızm salasyn damytýda áriptestik jasamaq. Atalǵan ınvestorlar aldaǵy ýaqytta Túrkistan qalasy men oblys aýmaǵynda óz jumystaryn bastaıdy. Nátıjesinde aımaqta aýyl sharýashylyǵy, ınfraqurylym, týrızm men jeńil ónerkásip órkendep, óńirde jańa óndiris oryndary ashylady.

Osylaısha, óńirdiń múmkindikterin jan-jaqty baıandaý arqyly qonaqtardyń senimin oıatqan oblys basshylyǵynyń iskerlik qarym-qatynas ornatýdyń arqasynda sheteldik ınvestorlarmen quny 1,7 mıllıard AQSh dollaryn quraıtyn 19 memorandýmǵa qol qoıyldy. Atap aıtqan­da, Túrkistan oblysy ákim­digi men Iran, Túrkııa, Chehııa, Reseı, BAÁ, Malaızııa, Italııa, Polsha, Qytaı memleketteriniń ınvestorlary arasynda kelisimder jasaldy.

 

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

 

Tegter Túrkistan

Sońǵy jańalyqtar