11 Shilde, 10:25 251 0 Qoǵam "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Biz eskermegen ónege

Kóne zamannyń aqylgóıleriniń ókili ataqty Pıfagordyń; «Jaqsy jasalǵan zańnan jaqsy salt-dástúr artyq. Eń basty zań – salt-sana», – dep tujyrym jasaýy jáne óz halqymyzdyń danalary urpaǵyna; «Qalpyńnan  aıyrylsań da, saltyńnan aıyrylma» dep ósıet qaldyrýy teginnen-tegin bolmasa kerek. Búgingi tirligimizdegi kórinis berip otyrǵan keleńsizdikterdiń paıda bolýynyń basty sebebi de osy halyqtyq salt-dástúrlerimizdi ózimizdiń jete bilmegenimizden, sony ómir súrý zańdylyǵynyń negizine aınaldyra almaǵandyǵymyzdan ba dep oılaımyn.  

 Biz osy ýaqytqa sheıin ǵylym men bilimge tek eýropalyqtardyń kózimen qarap kelgendigimizge mán bere bermeımiz. Ásirese, otarshyldyq saıasattyń arqasynda: dinimizben kúresip — dinsiz, tektilerimizben kúresip – teksiz, ultjandylarymyzben kúresip — ultsyz, bilimdilerimizben kúresip — biliksiz, salt-dástúrimizben kúresip – sanatsyz qala jazdaǵan elmiz. Sondyqtan endigi jerde ǵylymnyń qaı salasynda bolsa da osy kemshilikterimizdiń ornyn toltyrýǵa at salysqanymyz jón sııaqty. Jaryq dúnıege kelgen náresteni bizdiń kónekóz ájelerimiz qalaı qabyldaǵan?

Áıel bosanǵan soń, ádette, «balanyń joldasy» nemese sharana adam baspaıtyn, ıt-qus jemeıtin jerge tereńirek kómilip tastalady. Sharana (plaenta) — jatyrda náresteni qorshap, qorektendirip turatyn juqa qabyrshaq. Keıde náreste sharana qabymen týylýy múmkin, ondaı bala ósken soń baqytty bolady degen nanym bar. Ondaı jaǵdaıda sharanasyn balanyń oń ıyǵyna tumar retinde tigip qoıady eken. Keıbireýleri bul tumardy er jetkende de ıyǵynan tastamaı, taǵyp júrgen. Osy jerde kóńil bóletin bir jaı – jańa týylǵan náresteniń «joldasyna» nemese sharanaǵa baılanysty qalyptasqan uǵymdar kóp. Túrli ult ókilderinde balanyń joldasyna qatysty asa qyzyqty pikirler bar. Reseılik ǵalymdar ony jan-jaqty zerttep, náresteniń aǵzalaryndaǵy túrli aýrýlardy, álsizdikterdi birden anyqtaýǵa bolatyndyqtaryn dáleldedi. Bul árıne, tereńirek zertteýdi qajet etetin másele. Bizdiń perzenthanalarda týa sala sol jan ıesiniń belgili bir bóligi aıdalada qalyp, ıt pen mysyqtarǵa jem bolatyndyǵy da san alýan oıǵa jeteleıdi. Jáne sol bólik adamnyń tutastaı ǵúmyryna áser etetin, yqpal jasaıtyndaı bolyp tur ǵoı. Iaǵnı balanyń ornynda, joldasynda kól-kósir mán bar, qupııa bar. Qazaqtardyń ony «balanyń joldasy» deýi de tegin bolmasa kerek.

Eger jańa týǵan náreste sharanasyna tunshyǵyp, jylamaı tússe, aqqol ana, eń aldymen, balanyń joldasyn túgel túsirip alýǵa tyrysqan. Ol úshin kelinshektiń tabanyn qyzdyrady. Joldasy tolyq túsken soń balanyń kindigin joldasyna qaraı saýyp, joldasty qyzǵan temirmen (ketpenmen) qyzdyrady. Osynyń nátıjesinde náresteniń úni ashylyp, dybys beredi. Kindigin kesip, qazdyń qaýyrsynymen qustyrady. Úsh saǵatqa deıin osyndaı áreketter isteý arqyly jas náresteniń ómirin saqtap qalǵan. Al qazirgi medıına únsiz týǵan balanyń joldasyn kindiginen bólip kesip alyp, onyń ústine sý búrkip kóredi. Eger esh qımyl sezilmese, bala óli týǵanǵa sanalady.

Bala dúnıege kelisimen daýysy shyǵýy úshin quıryǵynan shart etkizip shapalaqpen urady da, kindigin kesedi. Sábıdiń kindigin kesken áıel «kindik sheshe» dep atalady. Halqymyz kim bolsa soǵan balanyń kindigin kestirmegen. Eki jas úılenip jatqan kezde-aq kindik sheshe bolýdy qalap alatyn áıelder bolady. Ol úshin aldymen eki jasty úıine arnaıy qonaqqa shaqyryp, óz dastarhanynan dám tattyrady. Osydan keıin eki úı arasynda qarym-qatynas jıilep, jarastyq ornaıdy. Kindik sheshege birshama mindetter júkteledi: júkti áıeldi kútý, bosaný ústinde basy-qasynda bolý, kindigin kesý. Kindik sheshe nárestege qyrqynan shyqqanda kıetin ıt kóılek tigip alyp keledi. Bala er jetip, el qataryna qosylǵansha óz nazarynan tys qaldyrmaı, árdaıym qamqor bolyp júredi. Halyq uǵymynda «balanyń minez-qulqy kindik sheshesine tartady» degen túsinik bar. Kim biledi, qazirgi jastardyń kópshiliginiń minez-qulyqtarynyń eýropasha bolyp ketkendigi osyǵan da baılanysty shyǵar... Sebebi, perzenthanalarda kindikti kim kezek­shilikte bolsa sol kese beredi ǵoı. Ol da menińshe oılanatyn jaı... Halqymyzda bala er jetken soń kindik sheshesiniń bar jaqsylyǵyn eskerip, oǵan «kindik keserin» berýi kerek, ony týǵan anasynan kem kórmeı, ómir boıy syılap ótedi. Qandaı ónegeli dástúr!

Er balanyń kindigin yrymdap, «úıkúshik bolmasyn» dep, qyrdan asyryp laqtyryp jiberedi, al qyz balanyń kindigin «úıdiń quty bolsyn» degen oımen ot basy, oshaq túbine kómedi. Sonymen qatar, bala kindigin oqymysty bolsyn dep kitap arasyna salyp saqtap qoıatyn, at qulaǵynda oınasyn degen tilekpen attyń jalyna baılaıtyn yrymdar da bar. Tilimizdegi «kindik qany tamǵan jer», «kindik kesken jer» degen qadirli de qasıetti sózder osy dástúrge baılanysty qalyptasqan. Eseıgende qaı jerde ómir súrseń de, kindik kesken jerdiń ystyq kórinetindigi tegin bolmasa kerek...

40 kún tolǵansha bóbekti bir kún sabyndy sýmen, bir kún tuzdy sýmen, bir kún jupar ıisti maraloty atty shópti qosyp kezek-kezek shomyldyrady. Tuzdy sýǵa shomylyp, tuzǵa pisken bala shymyr bolady. Ári eseıgen soń denesi zaqymdalsa, jarasy irińdemeı, tez jazylady. Medıınada da biz tuzdy sýmen irińdi jaralardy jýyp-tańamyz, sebebi tuzdy sý mıkrobtar men irińdi soryp alady.

Jańa bosanǵan áıeldiń ál-qýat jıyp, beli bekip ketýi úshin oǵan arnaıy mal soıylyp, qalja beriledi. Jas sorpa ishkizip, jas et jegizý maqsatymen soıylǵan qoıdyń semiz jáne kúıli bolýy shart. Bul dástúrdiń saqtalmaýy keshirimsiz jaǵdaı dep sanalady. Sondyqtan halqymyzda «Seni týǵanda shesheń qalja jemegen be?», — dep aıtylatyn sóz bar. Qazirgi ǵylymı turǵydan qaraǵanda da bul rásimniń saqtalmaýy keshirimsiz jaǵdaı. Sebebi, jaryq dúnıege náreste ákelý ońaı emes. Ana baıǵus jany qınalyp, boıyndaǵy barlyq kúsh-qýatyn jumsap, qara terge túsip, ábden álsireıdi. Keıbireýleri qosymsha qan joǵaltyp, qansyrap, áreń jany qalady. Al perzenthanalarda, aman-esen bosanǵan soń anaǵa asa kóńil bólinbeı, náresteni úıge shyǵarýǵa áreket jasaıdy. Osynyń  saldarynan, kóptegen áıelder úıge shyqqannan soń da uzaq ýaqyt álsirep, kúsh-qýatyn jııa almaı, álekke túsedi. Olardyń keıbireýi asqynyp, aýrý-syrqaýǵa shaldyǵady. Kópshiliginiń emsheginen sút shyqpaı, sábıin sútke jarytpaı júredi. Ýyz sútti toıa emip, emshek sútine jarymaǵan náreste de aýrýshań, názik bolyp jetiledi. Osynyń bári, me­niń­she, sol kelinshekterge qalja jegizip, jas sorpa ishkizip, ýaqtyly kútpegen­diktiń saldarynan bolady. Halqymyzda «Et-etke, sorpa-betke» degen mátel bar. Jas soıylǵan kúıli maldyń sorpasy jas bosanǵan áıelge kúsh-qýat berip, organızminiń qan aınalymyn jaqsartyp, qanyn tolyqtyryp, qannyń quramyndaǵy belokty kóbeıtedi. Sol sebepti qalja jegen kelinshektiń emshek súti de molaıyp, erterek kúsh-qýaty qalpyna keledi. Osyny eskerip, qazirgi bosanǵan áıelderge nege qalja jegizip, jas sorpa ishkizbeske!? Menińshe, odan keler eshqandaı zııandyq joq.

Shildehanaǵa soıylǵan maldyń moıyn omyrtqasyn jaqsylap pisirip, bosanǵan áıelge beredi. Ol moıyn omyrtqany opyrmaı, etin tek qolmen úzip jep, omyrtqa súıekterdi tórge ilip qoıady. El ishinde jas sábıdiń basyn erterek kóterip, moınynyń tez qataıýy osy omyrtqamen baılanysty degen uǵym bar.

Kelin bópeli bolǵan soń, oǵan degen kózqaras múldem ózgeredi. «Endi sen balalyqtan qol úzdiń, sábıi bar anasyń» dep, aınala jıegi qyzyl monshaqpen kestelengen jáne zerdelengen kımeshekti qazaq áıelderi bosanǵan soń kıgen.

Jas bosanǵan kelinge qatty kóńil bólgen. Ony enesi únemi qadaǵalap, jyly kıindiredi, «shilde qaǵyp ketpesin» dep, salqyndaýdan saqtandyrady. Kelininiń tize qap, aıaǵyna jyly baıpaq kıgizedi, ásirese, qolyn salqyn sýǵa salǵyzbaıdy. Týǵan áıeldiń sozylǵan ishi qalpyna kelýi úshin belin býǵyzady. Tisi túsip qalmasyn dep, oramalmen aýzy-basyn qymtap, sýyq sý ishkizbeıdi. Shashy túspesin dep, tas qylyp shashyn órip qoıady – bala qyr-qynan shyqqansha.

Bir qyzyǵy medıına salasyndaǵy ǵylymı jumystardy baqylap otyrsań, keıingi kezderi Eýropa elderi de ǵylym júzinde kóp nárseni qaıta qarap, Shyǵystyń ádet-ǵúryptarynyń dúrystyǵyna kóz jetkizip otyr. Mysaly, aǵylshyn dıetologtary ekiqabat áıeldi tamaqtan qaǵýǵa bolmaıtynyn, ne qalasa sony jeýin dáripteı bastady. Sebebi, fıgýrasyn saqtap, tamaqty tarta jeýdiń saldarynan, ishindegi balanyń salmaǵy az bolatyny dáleldenip otyr. «Brıtısh medıkal djornel» jýrnalynda basylǵan ǵylymı eńbekterinde doktor Sıan Robınson men onyń áriptesteri, ekiqabat áıeldiń iship-jegen asy, quramyndaǵy qorektik zattar, ásirese júkti bolǵan keziniń alǵashqy aılarynda, onyń quramyndaǵy sharana (plaenta) men balasynyń ósip-jetilýine jáne salmaǵyna tikeleı áser etetinin dáleldedi. Shved ǵalymdary da, salmaǵy normadan kem bolyp týylǵan er balanyń 50 jasqa kelgenshe qant dıabetimen aýyrý qaýpi bar ekenin aıtady. Sol sebepti ekiqabat kelinshek ózin tamaqtan qyspaı, jerigin qandyryp, kóńili-tábeti tartqan asyn, ásirese jemis-jıdekpen kóbirek qorektengeni abzal.

 

Ábdisabyr ÓMEShULI,

Almaty memlekettik dárigerler bilimin jetildirý

ınstıtýtynyń Balalar hırýrgııasy meńgerýshisi,

doent.

 

«Túrkistan» №41 7 qazan.

 2004 jyl.

Sońǵy jańalyqtar