11 Shilde, 10:19 227 0 konomıka Ásel ÁNÝARBEK

Qarjylyq saýattylyǵymyz qashan kóteriledi?

Bar tapqan-taıanǵanyn toıǵa shashatyn bir halyq bolsa, ol – qazaq. Úısiz-kúısiz júrse de, toı jasaý tek qazaqtyń qolynan keletin shyǵar. Mundaı jaǵdaıda qolynda qarajaty joq jandarǵa nesıe kómekke keledi. Mıllıondap nesıe alyp, ony toıǵa shashyp jiberip, keıin bankke bereshek bolyp júrgender kóp-aq. Sońǵy resmı derekterge sensek, Qazaqstanda árbir onynshy adam tutynýshylyq nesıeni toı jasaý úshin alypty.

Jaýapkershilikti kúsheıtý qajet

Jasyratyny joq, qazirgi ýaqytta nesıe alyp toı jasaý ádettegideı jaǵdaıǵa aınaldy. Al otbasylyq ómir­di qaryzdan bastaıtyn jas otbasylardyń bolashaǵy qanshalyqty jarqyn bolmaq?

Halyq tutynýshylyq kredıttiń 9,5 paıyzyn toıǵa alady. Ótken aptada Senat otyrysyna qatysqan Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev osyndaı statıstıkalyq málimetpen bólisti. Ulttyq bank tóraǵasy buny halyqtyń qarjylyq saýatsyzdyǵymen baılanystyrady. Budan bylaı Qazaqstannyń qarjygerler qaýymdastyǵymen birlesip, bul olqylyqtyń ornyn toltyrmaq.  «Rasynda halyqtyń qarjylyq saýattylyǵyna qatysty máseleni sheshý múmkindigin jiberip aldyq. «Toı-kredıt» degen forma sekildi. Halyq  óz qajettiligi úshin alyp otyrǵandyqtan, tyıym salynbaıdy. Biraq bizge   onyń kólemi men sanyn retteý qajet»,  – deıdi QR Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev. Onyń ústine, qazir nesıe alýshylardyń jaýapkershiligi de az. Jaýapkershiliktiń azdyǵy tek toıǵa nesıe alatyndarda ǵana emes. Ipoteka,  avtonesıe, kásip úshin alynǵan nesıeni eseptemegende tek tutynýshylyq  nesıe boıynsha halyq qaryzy 4 trln teńgege jetken. Halyqtyń 27 paıyzy  bankke bereshek.

Bir jyldary Prezıdent ákimshi­li­giniń jetekshisi Qyrymbek Kósherbaev Qyzylorda oblysynyń ákimi bolyp turǵan jyldary nesıeni durys paıdalanbaýshylardy jazalaý kerektigin aıtqan bolatyn. Óıtkeni elimizde qaryzdanyp toı jasaýshylardyń kóbi ońtústikten eken. «Nesıe alýshylardyń jaýapkershiligin kúsheıtý qajet. Ol úshin jaýapsyz nesıe alýshylardyń naqty tizimi jasalyp, nesıe bıýrolaryna ótkizilýi kerek. Bul arqyly biz kásipkerlik úshin 3 mıllıon teńgege deıingi shaǵyn nesıe alyp, ony týysynyń toıyna jumsaǵan adam endi qaıtip eshqashan nesıe ala almaıtyn júıege qol jetkizemiz», – dep qadap aıtqan Qyrymbek Eleýuly.

Bankterdiń negizgi tabys kózi – nesıe. Sondyqtan, halyqqa nesıe alǵyzý úshin kez kelgen áreketke barady. Buqaralyq aqparat quraldary men qala kóshelerinde jarqyrap turǵan jarnamalar da adamdy nesıe alýǵa ıtermeleıtindeı-aq. Jarnama demekshi, ústimizdegi jyldyń basynda Bishkekte bank ǵımarattarynyń aldynda «Toıgo kredıt alba!» («Toıǵa nesıe alma!») atty jazý paıda bolǵanyn búkil aqparat quraldary jarysa jazǵan edi. Ony asfaltqa belsendi sýretshiler jazyp qaldyrǵan. «Bul jazýlardyń kóbin ádeıi bankke barar jolǵa jazdyq. Bank qyzmetine eshqandaı qarsylyǵymyz joq. Kredıt alýǵa kelgen adam bizdiń messedjimizdi kórip oılansa eken», – deıdi akııany uıymdastyrýshylar. Olar azamattardyń toı úshin kredıt alatynyna alańdaıtynyn jetkizdi. «Adamdar bıznes bastaý úshin emes, toı jasaý úshin kredıt alady. Sosyn qaryzǵa batyp ketedi. Jas jubaılar kredıtti jabý úshin shetelde jumys isteýge májbúr. Biz, sýretshiler, aǵalarymyz ben ápkelerimiz toı men jerleý rásimin jasaý úshin kredıt alyp, bes jyl boıy qınalyp júrgenin kórdik», – deıdi uıymdastyrýshylar.

Al túrli jeńildikter, bonýstar, tómengi paıyzdardy jarnamalarda jarqyratyp kórsetip, eldiń sanasyna sińirip jiberedi. Sebebi bankterdiń basym bóligi kommerııalyq paıda tabýdy ǵana kózdeıdi. Al qarapaıym halyq joǵary paıyzdyq ústememen alǵan nesıesin qaıtara almaı, bank aldynda bereshek bolyp qalýda.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev birneshe jyl buryn: «Toı jasaý úshin jigitter jaǵynan nesıe alady, qyzdyń ata-anasy ózi jaǵynan nesıe alady. Sońynda sol toıǵa alǵan nesıeni jastardyń moınyna ilip qoıady», – degen bolatyn. Rasymen de, qazir nesıe – toı ótkizýdiń birden bir qarjy quralyna aınaldy.

Bankten mıllıondap nesıe alyp, toı jasap, sodan keıin jyldap sol qaryzynan qutyla almaı júrgen qanshama qazaq bar?! Árıne, qazaqty toıdan aıyrmasyn dep tileımiz. Alaıda toı jasaýdyń da óz esebi bar emes pe? Qaryzdanyp toı jasaý tek qazaqqa ǵana tán qasıet shyǵar. Kez kelgen qazaq balasynyń mártebesi bıik, mereıi ústem bolýy úshin baryn salady. Qaltasy tesik, tabysy mardymsyz qarasha da mundaı kezde oılanbastan banktiń esigin qaǵady. Sońǵy ýaqyttarda asta-tók toı jasaıtyndar kóbeıip ketti. Tabysy jetip, qaltasy qalyńdaǵan azamattardyń aǵaıyn-týǵan, dos-jarannyń basyn qosyp, úlken toı ótkizýine eshkim de qarsy emes. Biraq shamasy jetpese de, bankten alǵan qaryzyn toıǵa shashatyndardyń áreketin qalaı baǵalaýǵa bolady? Sheteldik bankter qazaqstandyqtardyń úılený toıyna qansha qarjy jumsaıtyndyǵyn eseptep, arnaıy zertteý júrgizgen bolatyn. Nátıjesinde, dýmandatyp toı jasaýǵa keminde 2-3 mıllıon teńge ketetini anyqtalǵan.  Bir kúndik  qýanysh úshin qanshama jyl nesıe tólep júrgender de az emes.  Bári de  bylaıǵy jurtqa «jurttan qalmaý kerek» degen jalǵan namys pen dańǵoı túsinikteı kórinedi. Qomaqty qarjyny qaryzǵa alyp toı jasaǵan otbasylar keıin alǵan nesıesin qaıtara almaı, januıada urys-keris týyndap, shańyraqtarynyń shaıqalýyna ákelip jatqan jaıttar da joq emes.

Jalpy, elimizde nesıe alatyndardyń jartysynan astamy kelin alarda, qyz uzatarda qaryzdanatyndar eken. Sol sebepti, konomıster qazaqstandyqtarǵa eń aldymen, toı ótkizýden bas tartý qajettigin aıtady. Basynda baspanasy joq, páterden páterge kóship júrse de, balalarynyń toılaryn, tipti, kishkentaı búldirshinderdiń týǵan kúnderin de úlken meıramhanalarda ótkizetinder qatary jyl sanap kóbeıip keledi.

Nesıege toı jasap, temir tulpar minip, bir kúndik qýanysh úshin jyldar boıy memleket aldynda boryshker atanýdan halyqtyń aýlaq bolǵany jón. Onyń ústine, alǵan qaryzdy bankterge eselep qaıtarý kerektigi taǵy bar.

Jalpy, qonaqtardan jınalǵan «syılyqtarmen» nesıeni jabý – óte sırek. Nesıeni  toı jasarda alýyn alyp, qaıtararda qımaı-qımaı beretinimiz ras.  Al  birneshe jyl toı qaryzyn qaıtarý shańyraq qurǵan jastardyń bolashaq ómirine keleńsizdik ákelmeýine kim kepil? Óıtkeni búginde jas otbasylardyń ajyrasýy jıilep ketti. Onyń ishinde shańyraqtyń shaıqalýyna áleýmettik máselelerdiń, qarjynyń jetispeýshiligi sebep bolatyny jıi aıtylady.

Onyń ústine, sharıǵatta da ysyrapshyldyq pen ynsapsyzdyqqa tyıym salynǵan.  Quran aıatynda  «Iship-jeńder, biraq ysyrapshyldyq bolmasyn, óıtkeni Alla taǵala daraqy, ysyrapshyl adamdy qoldamaıdy. Sebebi ysyrapqor – ázázildiń aǵasy» delingen. Sondyqtan jaǵdaı kelmese, qysqa jiptiń kúrmeýge kelmeıtinin umytpaǵan abzal. Kórpege qaraı kósilýdi úırengenniń aıyby joq. Barǵansha qonaq uıalady, kelgen soń úı ıesi uıalady. Desek te, qazaq halqy bar kezde toı da jalǵasyn taba beredi. Biraq ysyrapshyldyqqa, daraqylyqqa salynbaǵan jón.

 

Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar