11 Shilde, 10:08 417 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

Cyılyqqumarlyqtyń syry ne?

Abaı synaǵan teris ádetten tyıyla alamyz ba?

Bárimiz mektepte oqyp jattap alǵan jáne kúni búginge deıin esimizden shyqpaıtyn Abaı óleńderin esimizge túsirip kóreıikshi, máselen, «Ásempaz bolma árnege». Sonyń ishinde mynadaı joldar bar edi ǵoı:

Paıdany kórseń bas uryp,

Maqtandy izdep, qaıǵy alma.

Minińdi urlap jasyryp,

Maıdanǵa túspeı báıge alma.

 

Ózińde barmen kózge uryp,

Artylam deme ózgeden.

Kúndestigin qozdyryp,

Azapqa qalma ezbeden.

Ósem degen, bolashaǵymdy kórkeıtem degen adamnyń esinen bir sát te shyqpaýy tıis, sanalyǵa naǵyz rýhanı qubylanama bolatyn sóz emes pe osy? Biraq Abaı aıtty eken dep, sózdiń durysy osy-aý dep, shyndyqqa basyn aýyrtyp júrgen jurt bar ma búginde? Máselen, syılyqqumarlar...

Syılyq – qaısybir salaǵa laıyqty eńbek sińirgen tulǵalardyń qyzmetin baǵalap, rýhanı turǵydan marapattaý quraly ǵoı. Adamzat qoǵamynda qaýymdasyp ómir súrý bastalǵaly bar syılyq degen nárse, bálkim, o basta jurttyń bári jaqsy kórgen bir tulǵanyń dárejesin kóterý úshin oılap tabylǵan bolar. Alaıda ýaqyt óte kele ol jaramsaqtyqtyń quralyna aınalyp ketkendeı. Jaı syılyq berip, tilektestigin bildirý nemese jurt aldynda laıyqty tulǵanyń mártebesin kóterý úshin syı jasaýdyń jyldar óte kele memlekettik marapat deńgeıine kóterilýi – ósken qoǵamnyń belgisi bolsa, bireýdiń jolyn kesý arqyly degenine qol jetkizýge umtylýshylardyń syılyqty para degen pálege aınaldyryp jiberýi adamzat qoǵamynyń qasireti...

Bir nárse bar, eshkim eshkimniń nıetine tosqaýyl, qyzyqqanyna kedergi bolýǵa haqysy joq. Biraq qoǵamda syılyqqumarlyqtyń órshýi – adam sanasynan parasattyń sheginýine, usaqtyq pen iriliktiń arasyndaǵy aıyrmanyń joǵalýyna jetkizbeı qoımaıdy.

Árıne, syılyqtyń túri kóp, biraq elge belgiliregi – ádebıet pen ónerge qatysty beriletin syılyqtar. Jurttyń syılyq máselesinde aıtar áńgimesiniń kóbi de osy mańaıda.

Jasyratyn nesi bar, keńestik kezeńde ádebıet pen óner salasyndaǵy básekelestik, tipti, saıası sıpat alyp ketkeni bar. Bir memleket quramyndaǵy qaısy respýblıka memlekettik dárejeni kóp ıelengeni, qaısysyna sybaǵa az buıyrǵany jaıyndaǵy kórsetkish sol elderdiń mártebesiniń bıiktigindeı, abyroıynyń asqaqtyǵyndaı kóringeni ras.

Basqany bylaı qoıǵanda, tórt tomdyq «Abaı joly» roman-popeıasy úshin KSRO Memlekettik jáne halyqaralyq Lenındik syılyqtyń laýreaty bolǵan qazaqtyń uly jazýshysy Muhtar Omarhanuly Áýezov ulttyq ádebıettiń ǵana emes, Qazaqstannyń abyroıyn kótergen tulǵa boldy. Sol sııaqty Jambyl Jabaev, Ábdijámil Nurpeıisov, Juban Moldaǵalıevtaı qalamgerlerimizge KSRO Memlekettik syılyǵynyń, Oljas Súleımenov, Muhtar Shahanovtaı aqyndarymyzǵa Búkilodaqtyq Lenın komsomoly syılyǵynyń berilýi – sol tusta úlken abyroı bolǵany ras. Óıtkeni ol kezde syılyq, óte sırek jaǵdaıda bolmasa, negizinen talantty, laıyqty qalamgerlerge beriletin. Ortalyqtan ǵana emes, respýblıkalyq deńgeıde beriletin syılyqtarǵa da berý kezinde qatań talap qoıylatyn. Máselen, qazaq aqyn-jazýshylaryna 26 jyl boıy (1964-1990)  berilgen Qazaq­stan Lenın komsomoly syılyǵynyń laýreattaryn qarap kóreıik:

Oljas Súleımenov, Ánýar Álim­janov Sattar Erýbaev (qaıtys bolǵan soń berildi), Qadyr Myrzalıev (Qadyr Myrza Álı), Jumeken Nájimedenov, Tumanbaı Moldaǵalıev, Nadejda Lýshnıkova, Muhtar Shahanov, Tólegen Aıbergenov (qaıtys bolǵan soń berildi), Saǵat Áshimbaev, Oralhan Bókeev (Oralhan Bókeı), Kúlásh Ahmetova, Rollan Seısenbaev,

Baqqoja Muqaı, Asqar Egeýbaev, Ulyqbek Esdáýletov (Ulyqbek Esdáýlet), Baqytjan Qanapıanov, Baıbota Serikbaev (Baıbota Qoshym-Noǵaı), Erik Asqarov, Esenǵalı Raýshanov,  Tursynjan Shapaı.

Qarap otyrsańyz, kileń qazaqtyń talantty qalamgerleri. Bul ol tustaǵy syılyq máselesinde qatal suryptaýdyń ǵana emes, ádil básekelestiktiń de kórinisi sekildi. Árıne, bul syılyqqa ilinbeı qalǵan talanttar az emes, desek te, alǵandardy osal deı almaımyz.

Elimiz táýelsizdik alǵaly beri ádebı syılyqtardyń aty da, dárejesi de ózgerdi. Burynǵy respýblıkalyq syılyqtar Memlekettik syılyqtarǵa aınaldy. Alaıda bir kezdegi qatal suryptaý men irikteýler adyra qalyp, memlekettik syılyq berý jónindegi komıssııanyń sheshimimen (onda komıssııa quramyna kiretin belgili bir salanyń bilgirleri men basqa salanyń mamandarynyń daýys kúshi birdeı) berilip jatqan syılyqtarda jyl saıyn bedel qalmaı bara jatyr. Tipti, Memlekettik syılyqtyń eki jyl saıyn paıda bolatyn jańa laýreattaryn halyq mysqylmen qarsy alatyn jaǵdaıǵa jetti. Buǵan túrli saıttar men áleýmettik jelidegi jazbalardy oqysańyz kóz jetkizesiz...

Jalǵanda syılyqtan qashqan qadirden jaman nárse bar ma?

Bir kezde eki jylda bir beriletin syılyqqa, sala boıynsha alǵanda, bir ne eki adam ǵana ıe bolatyn. Al qazir she? Kezinde mártebesi joǵary bolǵan Halyq­aralyq «Alash» syılyǵynyń» bir rette 42 adamǵa, taǵy bir rette 19 adamǵa birden berilýi, sol sııaqty Atyraý oblystyq Mahambet atyndaǵy syılyqtyń osydan az ǵana ýaqyt buryn jıyrmaǵa jýyq adamǵa bir mezgilde úlestirilýi marapattyń qadirin ketirgennen basqa ne bolsyn? Búginde tipti, laýreat emes qalam­gerdiń ózi joq sııaqty...

Syılyqty talantty moıyndaýdyń birden-bir joly sekildi kórgenimiz sondaı, halqyna sózi belgili, eshbir resmı moıyndaýsyz-aq ulty uly dep tanyǵan Muqaǵalı Maqatev pen Asqar Súleımenovke, Jumeken Nájimedenov pen Shámshi Qaldaıaqovqa qaıtys bolǵannan keıin bálen jyl ótkende Memlekettik syılyq bergizdik. Sol kerek pe edi? Bala-shaǵasyna azy-kem tıyn-teben berildi demesek, materıaldyq baılyqtyń baqılyq bolǵan kisige ne paıdasy bar? Qaıta olardyń tórdegi basyn esikke súırep, mártebeli marapatty pysyqtyqpen alǵan keıbireýlermen dárejesin teńestirdik te qoıdyq...

«Baıdyń asyn baıǵus qyzǵanady» deıdi ǵoı, biz jurttyń neshe ret syılyq alǵanynda, qalaı alǵanynda sharýamyz joq, biraq syılyqqumarlardyń ózde­ri­niń abyroıyn kóterer marapattyń qadirin ózderi ketirip jatqanyna janymyz ashıdy. Pysyqtyqpen laıyqty adam­nyń jolyn kesip, bireýge tıisili ıgilikti orynsyz ıemdenip ketý arqyly, talanttardy tanytýǵa arnalǵan – izgi nıetten týǵan marapattyń qutyn qashyrý adamdyqqa jat emeı ne? Sonyń kesirinen laıyqty tulǵalardyń pálen jyl qalam terbegen eńbegin baǵalap berilgen syılyqty ol jurtqa kórsetip maqtana almasa, syılyqtan ne qaıyr?

Jalpy syılyqtyń az bolǵanynan, kóp bolǵany durys ta shyǵar. Biraq sol syılyqtardyń árqaısysynyń óz dárejesi bolsa... Laıyq emesterge berilmeı, barynsha qatal talappen, joǵary talǵampazdyqpen berilse... Biraq ol ázirge arman bolatyn túri bar.

Jalpy qazaqtyń syılyqqumarlyǵy qyzyq qubylys. Bizde ár kitaby saıyn syılyqty qalpaqpen uryp alatyndar bar, sol sııaqty jazǵandary myqty bola tura kim kóringenge beriletin qadirsiz syılyqtardy qanaǵat tutýǵa májbúr bolatyndar, tipti, eshbir syılyqqa ilinbeı ótetin talanttar da bar. Al bul – soqyr emes kózdiń bári kórýge tıis ádiletsizdik qoı.

Osydan otyz-otyz bes jyl buryn syılyqtyń, ǵylymı dáreje men ataqtyń salmaǵy boldy. Akademık, eńbek eri, memsyılyqtyń laýreattary barlyq jerde qurmetke ıe boldy. Sondyqtan jurttyń oǵan degen qyzyǵýshylyǵyn túsinýge bolady. Alaıda ýaqyt óte kele syılyq pen marapattyń quny túsip, qadiri kete bastady. Ony ketirgen ózimiz...

Búginde ádebıet pen óner, ǵylym men BAQ salasynda eki jylda bir, jyl saıyn berilip jatatyn syılyqtar az emes. Shyn máninde oǵan qol sozǵandardy syılyqtyń aty emes, aqshasy qyzyqtyrady. Talastyń kóp bolatyny da sodan. Alaıda ádil berilip, eńbegine qaraı marapattap jatsa qane?!

Jalpy «memlekettik» degen dárejesi bar marapattar talantty adamdarǵa, kórkemdigi joǵary shyǵarmaǵa, BAQ salasynda memlekettik ıdeologııany nasıhattap, eńbek sińirip júrgenderge berilip jatsa, onyń elge de qadiri bolmas pa edi? Ókinishke qaraı, bizde onyń bári kerisinshe sııaqty...

Taǵy da Abaıǵa úńilýge týra keledi... «Saqalyn satqan káriden, eńbegin satqan bala artyq».  Ótkende jazýshy Qýandyq Túmenbaıdyń gazetten bir sózin oqyp qaldym: «Osy jerde alpysqa kelgen qalamger inim Qalıdyń (Sársenbaı)  baspasózde jarııalanǵan «Aǵa degen aýrý bar» degen támsil sózi janymdy qalaı tilgilegenin aıta keteıin. Bul – artyq aıtylǵan sóz emes, mergenniń múlt jibermegen «snaıper» sózi. Qazir ózińnen úlkendi «aǵa» dep alǵa salsań, ol shala bop byqsıdy da jatady. Jaǵa bolý qaperine kirmeıdi, «talqandy men birinshi jeımin» dep bas salady, inige «je!» dep ıek qaqpaıdy. Izimdi basqan inimniń qarny ashady-aý dep áste oılamaıdy», – depti qalamger. Iá, kezinde memlekettik marapatty ıeleýde «úlkender aldymen alsyn» degen prınıptiń bolǵanyn da eshkim joqqa shyǵarmas. Biraq qazir ondaı «saryla kútýden»  arylsaq ta, nege sonshalyq qýanbaıtyn boldyq?

Shymkent qalasyndaǵy bir kezdesýde kórnekti qalamger, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Tólen Ábdikov aǵamyz sózdiń retine qaraı «Memlekettik syılyqtyń ıegeri bolǵanǵa maqtanatyn zaman ótip ketti ǵoı. Jurttyń synyna jıi ushyrap júrgen sol qurǵyr syılyq... mende de bar» degen eken. Elimizdegi eń úlken marapat týraly halqyna syıly, jazǵandarynyń kórkemdigi joǵary sanaýly jazýshymyzdyń biri solaı deýge májbúr bolsa, basqalaryna ne joryq?

... Ótkende 19 adamnyń biri bolyp «Alash» syılyǵyna qoly jetken bir aqyn aǵamyzben syılyq alǵan kúni taksıde birge qaıtqanymyz bar. Sonda,   laýreat bolǵanymen quttyqtap, lebi­zi­mizdi bildirgenimizde: «Qadiri ketip qalǵan syılyq qoı... Tek elge barǵanda «pálen syılyqtyń laýreaty» degen aty úshin kerek demeseń...» dep qoıdy salqyn ǵana. Aıta bersek, budan basqa da mysal kóp. Biraq... osynyń bári nege osylaı? Shynymen qadirimizdi ketire túsetin pálege qol sozýdan aryla almaımyz ba? Syılyq – qadirli bolsa ǵana syılyq emes pe? Al onyń qadirin ketirip júrgen taǵy ózimiz bolsaq...

...Eger Abaı tiri bolǵanda, «sabyrsyz, arsyz, erinshek, syılyqqumar jalmaýyz» dep óleńin qaıta jazar ma edi, qaıter edi?

P.S.

Sońǵy júz jyldyqta tán dertiniń túri kóbeıse de, ony emdeýdiń de joldary tabylyp jatyr. Biraq qazaqqa sińisti bolyp bara jatqan túrli teris ádetterdiń qasyna «syılyqqumarlyq» degen jan derti qosylyp, onsyz da yntymaǵy aýmaly-tókpeli az eldi jikke bólýdiń quralyna aınalsa, odan qaýipti nárse joq. Eldiń erteńi úshin syılyqqumarlyqtan arylý da bir jaqsylyq shyǵar...

Ahmet ÓMIRZAQ

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar