11 Shilde, 10:05 1985 0 Bilgenge marjan Dınara MYŃJASARQYZY

Qaryz keshirý: Memleket qamqorlyǵyna kimder iligedi?

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev qazaqstandyqtardyń bank aldyndaǵy bereshegine qatysty jarlyqqa qol qoıǵany belgili. Ondaǵy maqsat – qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylarǵa, kópbalaly,

múgedek balalary bar otbasylar, jalǵyz asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylar, ataýly áleýmettik kómek alatyndar men jetim balalardyń qarjylyq ahýalyn jaqsartý. Aıta keteıik, bul kómek 500 myńǵa jýyq qazaqstandyqqa kórsetiledi.

Kómek kimderge kórsetiledi?

Qazaqstan Prezıdentiniń aýyr ómirlik jaǵdaıda qalǵan otbasylardyń kredıtin keshirý týraly jarlyǵy boıynsha alǵashqy tapsyrma Úkimet pen Ulttyq bankke júkteldi. Ol Úkimetke birjolǵy tártippen ekinshi deńgeıdegi bankter men mıkroqarjy uıymdarynda kepilsiz tutynýshylyq qaryzdar boıynsha bereshekti óteýge qatysty sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Iaǵnı,  kópbalaly otbasylar, asyraýshysynan aıyrylý jaǵdaıy boıynsha tólem alatyn otbasylar, múgedek balalary bar otbasylar, 18 jastan asqan bala jasynan múgedekter, memlekettik ataýly áleýmettik kómek alýshylar; kámeletke tolǵanǵa deıin ata-analarynan aıyrylǵan 29 jasqa tolmaǵan jetim balalar, ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar atalǵan qaryzdar boıynsha boryshkerler bolyp sanalady; 2019 jylǵy 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha qaryz boıynsha jalpy bereshek 3 000 000 (úsh mıllıon) teńgeden aspaıdy;  2019 jylǵy 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha negizgi borysh pen ol boıynsha eseptelgen syıaqydan turatyn óteletin bereshektiń mólsheri bir qaryz alýshyǵa 300 000 (úsh júz myń) teńgeden aspaýy tıis.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, qazirgi tańda Qazaqstanda 345 475 kópbalaly otbasy bar, olardyń ishinde 282 615 otbasy ataýly áleýmettik kómek alyp otyr, 98 580 otbasynda jasy 18-den asqan múgedek balalary bar.

Jarlyq kúshine endi me?

Jarlyq qol qoıylǵan kúninen, ıaǵnı 26 maýsymnan bastap qoldanysqa engiziledi. Alaıda bul qaýlyny iske asyrý jumystary endi bastalady degen sóz. Qazirgi tańda Nur-Sultan, Almaty, Shymkent qalalarynyń jáne oblystardyń ákimderimen birlesip Osy Jarlyqty iske asyrý jóninde ózge de sharalardy qabyldaýǵa tapsyrma berilgen bolatyn. Jarlyq shyqqannan keıin kelesi kúni Premer-mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov kredıtteri keshiriletin otbasylardyń nesıelerin óteýge jumsalatyn aqshany qaıdan alatyndaryn túsindirip bergen edi. Smaıylovtyń aıtýynsha, memleket tarapynan shamamen 105 mıllıard teńge qajet. «Kepilsiz tutynýshylyq nesıelerdi, paıyzdardy jáne biz osyǵan deıin atap ótken belgili bir sanattaǵy tulǵalardyń qaryzyn óteý úshin memleket tarapynan shamamen 105 mıllıard teńge qajet. Onyń 88,5 mıllıardyn respýblıkalyq bıýdjetten alamyz. Al 17 mıllıard teńgege jýyq aqshany biz Problemalyq kredıtter qoryndaǵy arnaıy oblıgaııalardan alamyz. Sondaı-aq, nesıe boıynsha ósimpuldar men aıyppuldardyń 70 paıyzyn qarjy mekemeleriniń óz shotynan óteletinin este saqtaý qajet», – degen edi mınıstr.

2019 jyldyń 1 shildesindegi málimet boıynsha, bankterde jáne shaǵyn qarjy uıymdarynda kepilsiz tutyný qaryzdary bar barlyq azamat úshin eseptelgen aıyppuldar men tólemaqy ósimderi esepten shyǵarylady, ıaǵnı keshiriledi. Nesıe alýshylardyń bul tólemderin esepten shyǵarý, eń aldymen, ekinshi deńgeıdegi bankter men shaǵyn qarjy uıymdarynyń esebinen júrgiziledi. Sonymen qatar, nesıe berýge, nesıege qatysty qyzmet kórsetýge jáne jeke tulǵalardyń 90 kúnnen astam merzimi ótken barlyq kepilsiz qaryzdaryna baılanysty aıypaqy, komıssııa jáne ózge de tólemder esepteýge tyıym salynatyny belgili boldy

 

Ulttyq bank ne deıdi?

Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Oleg Smolıakov ta Prezıdent jarlyǵyna qatysty málimdeme jasaǵan edi.  Smolıakov málimdemesinde qazaqstandyqtarǵa dál qazir bankke barýdyń qajeti joq ekenin aıtqan bolatyn. Aıtýynsha, qazirgi ýaqytta taldaý jumystary júrgizilip jatyr, ol úshin eki aıdaı ýaqyt kerek eken. «Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginen málimet alǵannan keıin Ulttyq bank memlekettik bıýromen, banktarmen qosylyp 1 maýsymǵa deıingi málimetterdi ala otyryp, barlyq ıfrdy salystyrady. Qaryz alýshylardyń ishinde áleýmettik kómek alatyndardyń aıyppuldary men ósimpuldary qaralady. Shart qabyldanǵannan keıin Ulttyq bank retinde biz somalardyń keshirilýin qadaǵalaımyz. Aldaǵy ýaqytta suraq týyndamas úshin munyń bári nesıe qujattamasynda kórsetiledi», – degen edi Smolıakov.

Belgili saıasattanýshy Erlan Qarın Prezıdent qabyldaǵan sharanyń saıasattyń barlyq áleýmettik-ekonomıkalyq aspektilerin qamtyǵanyn aıtady. Onyń pikirinshe, bul bastama Qazaqstannyń ekonomıkasyna tek jaǵymdy jaǵynan áser etedi.  Al ekonomıst Murat Temirhanov memleket tarapynan turmys deńgeıi tómen otbasylarǵa kómek kórsetý kez kelgen ýaqytta jaǵymdy jańalyq bolady deıdi. Degenmen sarapshy memleket belgili bir sanattaǵy adamdardyń kredıtterin men ósimpuldaryn óteı otyryp, olarǵa taǵy da artynsha kredıt alýǵa múmkindik beretin sııaqty deıdi.

 

Kimniń ósimpuly men aıyppuly keshiriledi?

2019 jylǵy 1 shildedegi jaǵdaı boıynsha qolma-qol nesıe, zat satyp alýǵa nesıe, nesıe kartasy boıynsha merzimi ótkizilgen tólemderi, sondaı-aq ýaqytyly tólenbegen shottary bar klıentterdiki keshiriledi. Avtonesıe boıynsha ósimpul esepten shyǵarylmaıdy, óıtkeni bul nesıe – kepildi nesıe. Al azamat ósimpuly men aıyppulynyń keshirilgenin qalaı biledi?

Kaspi Bank kepilsiz nesıeler boıynsha (1 shildedegi jaǵdaı boıynsha) merzimi ótkizilgen bereshekke eseptelgen ósimpul men aıyppuldyń kúshin joıady. Bul týraly banktiń Facebook jelisindegi resmı paraqshasynda aıtyldy. Osy rette bank ókilderi qazaqstandyqtar jıi qoıatyn suraqtarǵa jaýap beredi.  1 shildedegi jaǵdaı boıynsha nesıeler men Kaspi Red shottary boıynsha merzimi ótkizilgen tólemder bolǵan klıentterge Kaspi.kz mobıldi qosymshasynda nemese SMS arqyly habarlama keledi. Habarlamada esepten shyǵarylǵan ósimpuldyń nemese aıyppuldyń somasy kórsetiledi.

Merzimi ótkizilgen bereshek bolǵan kezde, 1 shildeden bastap nesıe boıynsha derbes talaptarǵa jáne Kaspi Red klýbynyń erejelerine sáıkes:  Qolma-qol Nesıe, Zat satyp alýǵa Nesıe jáne Nesıe kartasy boıynsha merzimi ótkizilgen tólemniń kúnine 0,5 paıyz;  ýaqtyly tólenbegen ár Kaspi Red shoty úshin 2000 teńge mólsherinde ósimpul men aıyppul qaıtadan esepteledi. Ósimpul men aıyppul eseptelmeýi úshin merzimi ótkizilgen bereshekti óteý kerek jáne tólemderdi ýaqtyly tóleý kerek.

Qazaqstandyqtardyń bank aldyndaǵy bereshegin óteý týraly jarlyqtan bólek, Prezıdent tabysy tómen qazaqstandyqtarǵa nesıe berýge tyıym salý kerektigin málimdep, tapsyrma bergen bolatyn. Qarjylyq ahýalyn odan ári nasharlatpaý úshin tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıindegi azamattarǵa zaımdar berýge tyıym salynatyn bolady. Ulttyq bank kepilsiz tutyný zaımdaryn berý kezinde qosymsha retteý sharalaryn qabyldaıdy. Olardyń ishinde – zaım alýshynyń jalpy qaryzdyq koeffııenti, bankterdiń jeke kapıtalyna degen qosymsha talaptar jáne basqalar bar. Toqaevtyń aıtýynsha, dál qazirgi ýaqytta tutynýshylyq kredıt boıynsha jaǵdaı endi qaıtalanbaýy qajet.

 

Erbol Azanbek, bank ókili:

JURT TÚSINBEI JÚR

– Aıyppuly men ósimpuly keshi­ril­gen kredıt ıeleri qara tizimge qoıylady eken degen pikir oqydym. Jal­py, «qara tizim» degen resmı tú­sinik joq. Kredıtti rásimdegen kezden bastap, tólep bitkenge deıin kredıtińiz týraly málimet kredıt bıýrosyna 2 apta saıyn berilip otyrady. Bul kredıt tarıhyńyz. Bankter kelesi kredıtti berer kezde sol kredıt tarıhyńyzǵa qaraıdy. Eger kredıt tarıhynda keshiktirgen, tólemegen t.b jaǵymsyz jaǵy kóp bolsa, onda júıe bul kisige kredıt berý táýekeli joǵary dep bas tartýy múmkin. Bul jolǵy keshirilgeni týraly aqparat ta týra solaı kredıt tarıhyna jazylady dep oılaımyn. Biraq ol arnaıy jarlyq aıasynda keshirilgendikten sheshim qabyldaýda ról oınamaýy tıis.

Kollektorlarǵa ótken kredıttiń aıyp­puly men ósimpuly nege keshirilmeıdi? Eger bankten alǵan kredıtińizdi tólemeseńiz týra 90 kún ósimpul júredi. 91 kúnnen bastap toqtaıdy. Eger ol nesıe kollektorlarǵa berilse negizgi soma +3 aılyq ósimpul qosylyp, birtutas qaryz retinde beriledi. Ol jerde ósimpul júrmeıdi. Al kredıtti keshirý týraly jarlyqta bank+ShKU-daǵy ósimpul men aıyp­puldy keshirý týraly aıtylǵan. Ári kollektorlardaǵy qaryz boıynsha aıyp­pul men ósimpuldy keshirý kerek degenniń zań­dy jaǵy tompaqtaý. Óıtkeni olarda aıyppul, ósimpul degen joq. Bank bergen qaryzdy qaıtarý boıynsha jumys júrgizedi.

Kredıtti keshirý týraly aqparat durys tarap jatqan joq. Túsinbeı jatqan jurt kóp. Nátıjesi masyldyq oıdaǵy adam kúrt kóbeıdi. «Búkil kredıtti múldem keshiripti ǵoı, osy aıda tólemeımin, aqyry keshiredi eken, ótken aıda mynsha alyp edim, keshire me?» dep habarlasatyndar kóbeıdi. Bul túsinikti, qarapaıym tildegi aqparattyń azdyǵy. Taǵy qysqasha aıtsaq bylaı.

Kredıtti keshirý týraly Prezıdent Jarlyǵyn 2 kezeńnen turady dep qarastyraıyq. 1 kezeń: 1 shilde kúni kepilsiz, tutynýshylyq kredıt boıynsha kimde ósimpul (penıa), aıyppul bolsa bári ke­shi­riledi. Áleýmettik statýsy, somasy, ýaqyty mańyzdy emes. Keshirilý týraly hat alǵandar nege az deıdi. Mysaly, adamda 100 myń teńge bolsa, 10 kún tólemedi. Kúnine 0,5 proent penıa qosylady. Ol 10 kúnde 5 myń teńge desek, sol 5 myń teńge alynyp tastalady. Negizgi qaryz soma qaldy. Ony Prezıdent keshir degen joq. Biz keshegi kúni ony oryndap, klıentterge sms habarlama joldadyq.

2 kezeń: Munda kópbalaly, múgedek t.b áleýmettik jaǵdaıy tómen adamdardyń sanaty. Bul sanatqa kiretin adamdardyń tizimin Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligi daıyndap, qarjy salasyndaǵy baqylaýshy, retteýshi, qadaǵalaýshy uıymdar men bankterge usynady. Ol sanattaǵy adamdardyń 3 mln teńgege deıingi kredıti bar adamdardyń 300 myń teńgesin memleket jabady. Bul boıynsha tolyq keshirý shamamen qyrkúıek aıynda júzege asady. Qazir bankterge baryp, aryz qaldyrýǵa tyrysýdyń qajeti joq. Qazirdiń ózinde bankter aryzymdy qabyldamady dep BAQ-na shaǵymdanyp jatqandar bar. Asyqpańyz.

Qazir Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligi, Qarjy mınıstrligi, Ulttyq bank, normatıvtik qujattardy, ýaqytyn, tizim daıyndaýda. «Keshiriletinder» tizimin Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Ulttyq bank pen bankterge usynady. Kredıt keshirý boıynsha bankter áli Ulttyq bankten nusqaýlyq alǵan joq. Shildeniń 10-na deıin qajetti qujattar qabyldanyp, qyrkúıekke deıin «keshirý» júrgiziledi degen aqparat bar.

Al ósimpul men aıyppul keshirý de Prezıdent qaýlysynda aıtylǵan. Biraq el nazary negizgi «keshirýge» aýyp ketti de, bul eleýsiz qaldy. Munyń aıasynda 5 mlnǵa jýyq adamnyń 1 shildedegi aıyp­puly men ósimpuly keshiriledi degen aqparat taraǵan. Búgin biz sony júzege asyra bastadyq. Ony adamdar ótkendegi jarlyqpen shatastyryp, osy-aq pa dep ashýlanyp jatyr. Ashýlanbańyz, demek ósimpul, aıyppuldaryńyz sol-aq bolǵany.

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

Tegter Nesıe

Sońǵy jańalyqtar