5 Shilde 2019, 11:53 656 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

Tildi damytý –termındi tunshyqtyrý emes

Til – jandy qubylys. Ol adam sanasymen birge kemel­denip, kórkeıip otyrady. Ýaqyt aǵymynda zaman tý­­dyrǵan úrdisterdi sanaǵa sińirýde eń basty kúsh – tildiń qyzmeti.

HH ǵasyrdyń bas kezinde damyp, qalyptasqan qazaq til bilimi ǵylymynyń ultqa bilim berýde, ǵylymdy damytýda basty nazarda ustaǵan nársesiniń biri – termınologııa boldy. Ǵylym, bilim, saıasat, ekonomıkany termınsiz ıgerýdiń qıyndyǵyn o bastan sezingen qazaq oqymystylary bári bir kisideı jumylyp, osy salanyń kórkeıýine kúsh saldy. Sonyń arqasynda barlyq saladan myqty qazaq ǵalymdary ósip, jetilisti. Al Qazaqstan táýelsizdik alǵan kezeńde bolsa, barlyq saladaǵy ǵalymdarymyz termınderdi qazaqylandyrý úrdisin bastady.

Árıne, termın máselesi kim kóringen aralasa beretin is emes, oǵan ár salanyń bilgir ǵalymdary atsalysyp, uzaq talqylaýlar jasaý arqyly halyqqa usynyp, qoldanysqa engizip kóredi. Odan keıin ǵana halyq jappaı qoldaný arqyly ǵana turaqtanǵan termınder tilge sińisti bolyp ketedi.

Biraq bizdiń elde til zańdylyǵyna oraı termınderdiń jasalý máselesine kim qandaı kózqarasta? Búgingi kúnde termın jasaýshylar men ony tutynýshylar arasynda nege qarama-qaıshylyq jıi kórinis taýyp jatady?

Taıaýda Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova termınderdi ózgertý sharalary týraly áńgimelep, onda buryn qabyldanyp ketken kóptegen termınderdiń qaıta qaralý máselesi kóterildi. Mınıstr «halyqaralyq termınderdi qazaq tiline qaıtarý úshin termınologııalyq qorǵa monıtorıng júrgizilgenin, osyǵan baılanysty burynda qazaqshalanyp, jalpyǵa birdeı qabyldaýǵa usynylǵan 3300-den asa termınniń qaıta qaralyp, bekitilgenin» aıta kelip, «Olardyń 300-ge jýyǵy – halyqaralyq termınder. Mysaly, «murajaı» degen sóz «mýzeı» bolatyn boldy. Muraǵat – arhıv, taǵy sondaı-sondaı nárseler», – degen edi. Sol sııaqty, biraz jyldan beri orta mektepten bastap úıretilip, bilim salasyna ábden sińisti bolyp ketken azatjol – «abza», synyp – «klass», paıyz – «proent», ánuran – «gımn» bolyp qaıta ózgertilmek eken. Munyń syrtynda qursym – «shına», teńgerim – «balans», muqammal – «ınventar», aqaý – «defekt», shegendeý – «demarkaııa», meıramhana – «restoran», qımyl – «anımaııa», áleýet – «potenıal» bolyp baıaǵy taz qalpyna túspekshi eken.

Jańa mınıstrdiń bul málimdemesi tosyn bolǵany sonsha, halyq basynda bul málimdemege ne derin bilmeı daǵdaryp qaldy. Artynsha áleýmettik jelilerde qarsylyq bildirgenderdiń qarasy kóbeıip, A.Raıymqulova sóziniń jónsiz ekenin aıtyp jatty. Alaıda kelesi kúni Mádenıet jáne sport mınıstri óz málimdemesine túsinikteme berip, «Meniń oıymsha, sizder keshe meniń málimdememdi durys túsinbeı qalǵan sııaqtysyzdar. Birinshiden, úsh myńnan astam termın qoldanystan shyqpaıdy. Ol – qazaqtyń sózderi emes. Ol basqa tilden engen termınderdi qaıta qaraý degen sóz», – dedi.

Árıne, mınıstrdi de túsinýge bolar, biraq, qalaı degende de aıtylar sóz aıtyldy, jurt bir dúrligip basyldy. Al munyń bárin jaıdan jaı bola salǵan nárse deýge bola ma?

Árbir daýdyń sebebi bar, sol sekildi árbir qarsylyqtyń óz jóni bar. Joǵaryda qoıylǵan suraqty naqtylaı tússek: keıbir bılik basynda júrgender men bilimdi oryssha alǵandar nege termınologııa salasyn qazaqylandyrýǵa qarsy? Al fılolog ǵalymdarymyz nege termınderdi qazaqshalaý kerek dep ter tógip júr?

Til – ult bolýdyń birinshi belgisi desek, tildiń damýy da ulttyń damýymen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan bul úderiske sanasy sergek, tildi ulttyq bolmystyń jany dep sanaıtyn azamattardyń eshqaısysy beıjaı qaramaıdy.

Jasyratyn nesi bar, keńestik kezde bilim alǵandardyń kóbi ózderi bilim alǵan kezdegi, qulaqtaryna sińip qalǵan termınderdi qımaı, talaı qıǵylyq salǵany kúni keshe emes pe edi? Tipti, qazaqtyń belgili óner maıtalmany Qudaıbergen Sultanbaev «Samoletti ushaq desek, týaletti tyshaq deımiz be?» dep te ázildegeni bar. Biraq til máselesi eshqashan jeke-jarym adamdardyń kózqarasyna táýeldi bolǵan emes. Sol úshinde búginde samoletti «ushaq» deý halyqqa tipti de ersi kórinbeıdi, kerisinshe atamzamannan beri qoldanylyp kele jatqan tól sózdeı bolyp ketti. Taǵy bir esten shyqpaýǵa tıisti másele – bir-jar sátsiz jasalǵan ataýlarǵa qarap (balkondy «qyltıma», kartopty «býyldaq» deý sekildi), qazaq termınologııasynyń tabystaryn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Ondaı «shala pisken» nárseler báribir halyqqa sińbeıdi.

Qazaq ǵalymdary budan júz jyl buryn-aq tilimizdiń áleýetin jarqyrata kórsetip, eń aldymen til ǵylymyna baılanysty termınderdi qazaqshalaǵanda uly maqsatty ustanǵan. Ol – qazaq tilin jan-jaqty damytyp, kúlli ǵylymdy qazaq tilinde sóıletý edi. Ókinishke qaraı, keńestik dáýirde tilimizge orys tiliniń dybystaryn (v, ıo, ı, ch, ,), jińishkelik () jáne aıyrý () belgisin engizý arqyly orys sózderin sol tildegideı oqyp-jazýdy zorlyqpen tańdy. Sonymen birge orys tilinde ózge tilderden engen sózder qalaı aıtylyp, jazylsa – qazaq tilinde de sol zańdylyq saqtalýy tıis boldy. Budan tilimizdiń sózderdi dybystaý ereksheligi kóp zııan shekti, qazaq tiliniń shet sózderdi ózine ıkemdeý qabileti joıyldy. Mine, qazirgi qazaq tiline orys tili arqyly engen termınderdi ózgerissiz aıta bilýimiz – termınderdi qazaqshalaýǵa kedergi keltirip jatyr. Mysaly, europa sózin aǵylshyndar eýrop dep aıtsa, orystar – evropa deıdi. Demek, biz bul sózdi uzaq jyldar boıy orys tiliniń zańdylyǵyna saı oqyp, jazyp, dybystap keldik. Qazir eýropa deımiz. Munymyz – tilimizdiń oqý, jazý zańdylyǵyna saı. Muny nege aıtyp otyrmyz? Uzaq jyldar boıy orys tiliniń yqpalynda bolǵanymyz bizdi qazaq sózderine tosyrqaı qaraıtyn jaǵdaıǵa jetkizgen. Sebebi búginde ana tilin tolyqqandy qoldana bilmeıtin qandastarymyz óz tilin jetkilikti dárejede bilmegesin, qazaq tilinde termın jasaý múmkin emes dep sanaıdy. Olardyń oıynsha, shetten kelgen sózderdi sol qalpynda paıdalansaq qana maǵynasy túsinikti bolady-mys.

Qazaq tiliniń bir artyqshylyǵy – omonımniń azdyǵy men sınonımniń kóptigi. Iaǵnı, keıbir tilderdegideı (mysaly orys tili) birneshe zatty ne uǵymdy bir sózben atamaı, árqaısysyna jeke-jeke ataý berýdiń mol múmkindigi. Máselen «klass» degen sózdi alaıyq. Latynnyń classis (top degen maǵyna beredi) degen sózinen alynǵan klass sózi orys tilinde onnan astam maǵynada qoldanylady. Bizde osynyń bir maǵynasy, ıaǵnı, orta mektep oqýshylaryn bilim satysyna qaraı toptaý «synyp» dep alynǵan. Bul birinshiden, mekteptegi «klasty» basqa maǵynadaǵy «klastarmen» shatastyryp alýdan saqtandyrsa, ekinshiden, aıtylýy jeńildep, sózge qazaqy reńk berdi, úshinshiden, «synyp» sózi birneshe túrki tilinde bizdegideı maǵynada qoldanylady. Demek, «synyp» – qaı jaǵynan da ózin aqtaǵan termın. Sondyqtan mundaı sátti jasalǵan termınder qaıta qaraýǵa jatpaıdy.

Sosyn taǵy bir aıta keterligi, termın degen tym shartty nárse. Belgili bir uǵymdy túsindirýde maǵynany yqsham túrde túsindiretin bolǵandyqtan, júz paıyz maǵynalyq dáldikti talap ete almaımyz. Mysaly pedagog sózin biz mektepte balalarǵa bilim men tárbıe berýshi tulǵa dep túsinemiz. Al onyń kóne grek tilindegi «bala jetekteýshi» degen maǵyna beretinin bilemiz be? Sol kezdegi «pedagogtar» dáýletti otbasylardyń balasyn mektepke aparyp, alyp qaıtýǵa, onyń qaýipsizdigine, mektepke deıin saýatty bolýyna jaýapty bolǵan. Endeshe qaısy el osynyń túpki mánin qazbalap, «pedagogty» ózgerteıik, onyń maǵynasy jaldanǵan qul eken dep jatyr? Al bizde reanımaııa degen termındi «jansaqtaý» desek, ol «Allaǵa serik qosý» degen maǵyna bermeı me dep, «búırekten sıraq shyǵarýǵa» daıyn turatyndar bar.

Halyqaralyq termınderdi qazaqylandyrýǵa qarsy keıbir tulǵalardyń pikirleriniń astynda qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirýge qarsylyq jatýy múmkin. Nege deseńiz, jańa álipbı arqyly ǵalymdar qazaq tiliniń baıyrǵy dybystalý ereksheligin qaıtarmaqshy. Ol úshin tilimiz jat dybystardan tazaryp, jazýymyz da sózdiń aıtylýyna jaqyndatylatyn bolady. Tilimizde joq v, ıo, ch, , f, h sekildi dybystar jańa álipbıden shyǵyp qalýy kerek. Mine orystildi qaýymdy osy másele oılandyrýy ábden múmkin (óıtkeni bolashaqta qazaq tili memlekettik til retinde aldyńǵy orynǵa shyǵady). Sol úshin de abza, potenıal, proent, arhıv t.b. sózderiniń saqtalýyn qalaıtyndardyń maqsaty – latyn grafıkasyndaǵy jańa álipbıimiz qazirgi kırıll álipbıindegideı orys tiliniń yqpalynda qaldyrý. Biraq qoǵamdyq sananyń damýy, memleketshildik úrdis tildiń damý zańdylyǵyna boıusynary anyq. Al ol qubylys termınderdiń qazaqylanýyna ıgi áserin tıgizbeı turmaıdy. Sondyqtan tilimizge jat sózderdi ózgerissiz engizip, baıytamyz degender tildi damytý – qazaqsha termınderdi tunshyqtyrý emes, kerisinshe, ol máselede qazaqylandyrý úrdisine jol ashý – eń ádil jol ekenin túsingeni jón.

Sońǵy jańalyqtar