4 Shilde, 12:44 494 0 Jańalyqtar Túrkistan Gazeti

Qazaqstan astanasynda qar barysy popýlıaııasyn saqtaý máselelerine arnalǵan jahandyq konferenııa ashyldy

Nur-Sultanda  qar barysy popýlıaııasyn saqtaý máselelerine arnalǵan bedeldi halyqaralyq konferenııa ótti.
Forýmdy Snow Leopard Foundation, qar barysyn saqtaý boıynsha jeke halyqaralyq qory uıymdastyrdy. Qordyń negizin qalaýshy jáne quryltaıshysy bir jyl buryn iri qazaqstandyq meenat, kásipker jáne qoǵam qaıratkeri Nuráli Álıev boldy.
Konferenııanyń taqyryby: «Qar barysyn saqtaý: popýlıaııalardyń jaǵdaıy, landshafttardy basqarý jáne transshekaralyq yntymaqtastyq». Is-sharanyń negizgi maqsaty – Qazaqstanda ilbis atalatyn –  qar barysy mekendeıtin barlyq elderde osy kórkem jáne sırek kezdesetin janýarlardyń popýlıaııasyn saqtaý boıynsha tıimdi birlesken tetikterdi ázirleýdi jalǵastyrý.
- Biz Qazaqstannyń elordasynda iri álemdik qorlar men halyqaralyq uıymdardyń ókilderin, sondaı-aq qar barysyn qorǵaýmen aınalysatyn jáne terrıtorııasynda barys mekendeıtin 12 eldiń eń bedeldi ǵalymdaryn jınaı aldyq. Biz táýelsiz Qazaqstannyń sımvoly esepteletin osy janýardy saqtaý úshin naqty qadamdar jasaýdy josparlap otyrmyz, - dedi Snow Leopard Foundation qorynyń quryltaıshysy Nuráli Álıev. 
- Atap aıtqanda, BUU Damý Baǵdarlamasynyń sarapshylarymen biz elimizde qar barystary boıynsha barlyq ǵylymı jáne statıstıkalyq derekterdi biriktirýge arnalǵan biryńǵaı álemdik aqparattyq ortalyq qurý jobasyn talqylaýdamyz. Nur-Sultanda bastaý berýge daıyn taǵy bir naqty joba -  ilbistiń biryńǵaı halyqaralyq gendik zerthanasyn qurý.
Konferenııaǵa Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, Aýǵanstan, Pákistan, Mońǵolııa, Qytaı, Úndistan, Nepal, Býtan jáne Reseı syndy qar barysy mekendeıtin barlyq 12 eldiń ókilderi qatysýda. Qazaqstan astanasyna BUU Damý Baǵdarlamasynyń (UNDP), Dúnıejúzilik jabaıy tabıǵat qorynyń (WWF), Snow Leopard Trust qorynyń, qar barysyn jáne onyń ekojúıelerin saqtaý jónindegi Jahandyq Baǵdarlama Hatshylyǵynyń (GSLEP), Halyqaralyq tabıǵat qorǵaý odaǵynyń (IUCN) jáne basqa da halyqaralyq uıymdardyń sarapshylary keldi. Konferenııaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev te qatysty.
- Búgin álemde qar barysyn qorǵaý boıynsha kóptegen is-sharalar ótkiziledi, biraq olarda jalpy tabıǵatty qorǵaý nemese mysyq tuqymdastarynyń barlyq ókilderin qorǵaýǵa baılanysty máseleler talqylanady, - dep atap óttiSnow Leopard Foundation qorynyń basshysy Erjan Erkinbaev. 
Biz ilbis popýlıaııasyn qorǵaýdyń tar segmentine maqsatty túrde nazar aýdarǵymyz keledi. Konferenııa aıasynda popýlıaııany saqtaý boıynsha neǵurlym tıimdi tásilder týraly ǵylymı pikirtalastar jalǵasýda, qar barysyn saqtaý maqsatynda transshekaralyq yntymaqtastyq týraly memorandýmnyń tanystyrylymy jáne ǵylymı maquldanýy, sondaı-aq bizdiń qor men BUU Damý Baǵdarlamasy arasyndaǵy yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıý oryn aldy.
Snow Leopard Foundation ókilderi qor qyzmetiniń birinshi jylynyń nátıjeleri týraly baıandady. Atap aıtqanda, qarjylyq jáne tehnıkalyq qoldaýdy qamtamasyz etken qor qatysýynyń arqasynda QR BǴM Zoologııa ınstıtýtynyń ǵalymdary Ile Alataýyndaǵy qar barysynyń potenıaldy mekendeıtin jerlerin zerttedi, fototuzaqtar ornatty, alynǵan málimetter negizinde Almaty óńirinde mekendeıtin popýlıaııanyń qazirgi kúngi taralýy men sanyna qatysty monıtorıngtik zertteýler júrgizdi. Konferenııa qatysýshylary qar barysyn ósirý jáne beıimdeý ortalyǵynyń qurylys perspektıvalaryn talqylady. Ortalyqtyń qurylysy úshin Ile-Alataý ulttyq tabıǵı parki terrıtorııasynda barlyq qajetti talaptarǵa sáıkes keletin ýchaske anyqtaldy, qazirgi ýaqytta qor sarapshylary Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń ókilderimen birlesip uıymdastyrý máselelerin talqylaýda.
WWF Ortalyq Azııa baǵdarlamasynyń dırektory Grıgorıı Mazmanıan Qyzyl kitapqa engen jyrtqyshtyń popýlıaııasyn saqtaý jáne ulǵaıtý maqsatynda qar barysy arealynyń barlyq memleketteri yntymaqtastyǵynyń qajettiligin atap ótti. «Qazaqstannyń úlesine álemdik popýlıaııanyń tek 3%-y ǵana keledi, biraq bul jeke top emes. Qazaqstan tarıhı túrde ekologııalyq dáliz rólin atqardy jáne búginde arealdy jekelegen fragmentterge bólý túrdiń joıylýyna alyp kelýi múmkin. Sondyqtan, Nuráli Rahatuly Álıevtiń bastamasy Qazaqstannyń sımvoly – osy biregeı ańdy saqtaý úshin óte mańyzdy», - dep atap ótti Grıgorıı Mazmanıan.
Konferenııa qatysýshylary sondaı-aq Almatyda biryńǵaı aqparattyq ortalyq qurý jobasyn talqylady, onyń mindetterine jergilikti turǵyndar arasynda aǵartý jumystaryn júrgizý, sonymen qatar barys mekendeıtin barlyq aýmaqta turatyn janýarlar týraly tolyq aqparatty qamtıtyn biryńǵaı derekter bazasyn qurý kiredi. Derekter bazasyn qurý proesinde jasandy ıntellekt tehnologııalaryn qoldaný josparlanýda. Osy tehnologııalardyń arqasynda sarapshylar janýardyń terisindegi sýret sııaqty biregeı sıpattamalarǵa súıene otyryp, fotosýretterdegi barlyq jeke bastardy sáıkestendirý boıynsha anaǵurlym naqty taldaý jasaı alady. Budan basqa, bazada genetıkalyq saraptama nátıjesinde alynǵan derekter qamtylatyn bolady.
- Qar barystary Ortalyq jáne Ońtústik Azııa bıik taýlarynyń elshisi bolyp tabylady», - dedi  GSLEP qar barysyn saqtaý jónindegi jahandyq baǵdarlamanyń halyqaralyq úılestirýshisi Kostýb Sharma. 
12 elde mekendeı otyryp, olar halyqaralyq shekaralarmen tólqujatsyz jáne vızasyz qozǵalady. Qar barystary men taý ekojúıelerin saqtaý Azııa bıik taýlary halyqtarynyń ekonomıkalyq, mádenı jáne ekologııalyq salaýattylyǵynyń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Qazaqstanda Snow Leopard Foundation qory Qazaqstan Úkimetimen jáne qar barysyn jáne onyń ekojúıelerin saqtaý jónindegi Jahandyq baǵdarlamamen (Global Snow Leopard and Ecosystem Protection Program) áriptestikte uıymdastyrǵan osy konferenııada biz álemdegi qar barystarynyń popýlıaııasyn baǵalaý júıesin (PAWS) engizý boıynsha jalpy operatıvtik nusqaýlyǵyn talqylaımyz. Qar barysy arealy elderiniń ókilderi úshin ınteraktıvti platformanyń bolýyn qamtamasyz ettik jáne odan ári birlesken kúsh-jigermen jasalǵan jumys nátıjelerin tanystyramyz. Transshekaralyq yntymaqtastyqtyń tájirıbesi týraly aıtyp, qar barysynyń landshafttaryn saqtaý boıynsha uzaq merzimdi yntymaqtastyqtyń joldary men ádisterin talqyladyq. Bul ilbis mekendeıtin barlyq elderdiń ókilderi úshin tehnıkalyq máseleler men ǵylymı zertteýlerdi talqylaý, tájirıbe men bilim almasý úshin bas biriktiretin tamasha múmkindik boldy.
Konferenııa bastamashylarynyń josparynda is-sharany dástúrli etý kózdelip otyr. «Biz jyl saıyn qazaqstandyq alańda is-sharany qabyldaýǵa daıynbyz jáne ýaqyt óte kele ol qar barysyn qorǵaý máselelerine arnalǵan eń iri ǵylymı konferenııa bolady dep úmittenemiz», - dep atap ótti Nuráli Álıev.
Konferenııa qonaqtarynyń qatarynda qorshaǵan ortany qorǵaýǵa úlken úles qosqan medıalyq tulǵalar, belgili kásipkerler boldy. Konferenııanyń resmı tasymaldaýshysy - Air Astana áýekompanııasy.
Anyqtama: Qar barysy, nemese ilbis (Panthera unica) – bizdiń elimizdegi mysyq tuqymdastarynyń eń iri ókili. Ilbis Halyqaralyq tabıǵatty qorǵaý odaǵynyń Qyzyl tizimine, sondaı- aq onyń taralý aımaǵynyń barlyq 12 eliniń – Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, Aýǵanstan, Pákistan, Úndistan, Nepal, Býtan, Qytaı, Mońǵolııa men Reseıdiń ulttyq Qyzyl kitaptaryna engizilgen. 2013 jyly Qazaqstan «Qar barysy jáne onyń ekojúıelerin saqtaýdyń jahandyq baǵdarlamasyna» qosyldy. Biraq, sırek kezdesetin túrdi saqtaý boıynsha kúsh-jigerge qaramastan, onyń popýlıaııasy únemi qysqarý ústinde. Máselen, 20-shy júzjyldyqtyń sońynda qar barysynyń qazaqstandyq popýlıaııasynyń sany shamamen 180-200 basqa baǵalandy. QR BǴM Zoologııa ınstıtýtynyń esebi boıynsha 2014 jyly Qazaqstanda barlyǵy 110-130 ilbis tirshilik etken.

Sońǵy jańalyqtar