27 Maýsym 2019, 14:24 774 0 Bilgenge marjan Dınara MYŃJASARQYZY

Jýrnalıst tili nege jupyny?

57134905 - group of journalists interviewing politician, holding microphones and voice recorders
57134905 - group of journalists interviewing politician, holding microphones and voice recorders

Búginde jýrnalıst qaýymynyń sózdik qoldanysyna kóńili tolmaıtyndar jıi kezdesedi. Ásirese, tele-radıoda qyzmet atqaratyn áriptesterdiń atyna taǵylyp jatatyn syn kóp. Nege? Jýrnalıstıkada qoldanylatyn pýblııstıkalyq tildi aýyzeki sóz almastyra ma?

Teledıdar – tárbıe quraly deı­miz. Bir jaǵynan aýdıtorııanyń aýqymdy bóligin qamtyp otyrǵan aqparat quralyn «til úıretýshi ustaz» desek artyq emes. Alaıda, qashanda baspasózden bási myqty bolǵan telearnalardyń qazaqshasy qalaı? Jasyratyny joq, buryn-sońdy shyǵarmashylyq ujymda kórkemdik keńes bolatyn. Talaı tushymdy dúnıe osy keńestiń synynan ótkende ǵana efırge joldama alatyn. Qazir she? Qazaqtyń «ń», «ǵ», «q» árpin anyq aıta almaıtyndardy estigende týra sóıleıtinderdiń tili múkiske aınala ma dersiń.  Jastar qulaqqa jaǵymdy, dybystyq jaǵynan ásem úndi tilderdiń qatarynda birtalaı tilderdi ataǵanymen, óz tilderin olardyń qataryna qospaıdy. Nege?  Sebebi, olar estip, tyńdap júrgen qazaqsha, tipti kúni keshe bizdiń qulaǵymyzdyń quryshyn qandyrǵan, qaıtalanbas qońyr únimen keýdemizge maqtanysh uıalatqan qazaqshadan ózgerek. Keshegi qońyr úndi, tilimizdiń áýenin de áýezin de saqtap, saýatty da syrbaz sóılegen sheshenderimizdi, olarǵa  barynsha «uqsap baqqan» keshegi teledıdar dıktorlaryn estip, tyńdap ósken orta býyn úshin  qazirgi teledıdardaǵy qazaq tiliniń dybystyq tabıǵatynyń edáýir ózgergenin ańǵarý qıyn emes. Qazirgi teledıdarda da, radıoda da qasań da qatań úndi, sóılemderiniń ekpin-yrǵaǵy (ıntonaııa men dıkııasy) jónsiz, jón-josyqsyz allıteraııa men assonansty sóziniń, oıynyń tuzdyǵy etken, keıde tipti jónsiz kúshenip sóıleıtin «sheshender» kúnnen-kúnge kóbeıýde.

Qudaıǵa táýbe, qazir telearna da, radıo da qazaq tilinde habar taratý aýqymyn keńeıtip keledi. Ókinishtisi sol, keıde qazaqtildi kontentti paıdasyz kópirme sózben toltyratynymyz da ótirik emes. Ásirese, radıoda eki-úsh júrgizýshi otyryp alyp, saǵattap áńgime aıtyp, arasynda beıádep sózdermen aýyz bylǵaý ádetke aınalǵan. Bálkim, ózara shúıirkelesip otyrmyz deı me, efırdi, onyń arǵy jaǵyndaǵy tyńdarmandy syılamaý ma, bul – jýrnalıstıkanyń jańa «úrdisi» ispettes. Eger kórkemdik keńes jumys istep tursa, mundaı bassyzdyqtarǵa jol berilmes pe edi, kim bilsin?! Uly aqyn Abaı aıtqan «Bóten sózben bylǵansa sózarasy, ol – aqynnyń bilimsiz beısharasy» deýge ıek artqannan basqa lajymyz joq.

Qaıbir jyly Májilis depýtaty Bekbolat Tileýhan «Otandyq buqaralyq aqparat quraldarynyń básekelestigi jáne damý máseleleri týraly» ótken Úkimet saǵatynda telearnada saýatty sóıleı almaıtyn jýrnalısterdi synǵa alǵany jadymyzda. «Eldiń ózi elıtalyq qaýym dep atap júrgen, bilim men ǵylymǵa jaqyn jýrnalısterdiń tiline kóńili tola bermeıdi. Kóptegen sebepteri bar. Qazaq tilindegi ekpinder durys qoıylmaıdy, kózsiz elikteý kóp. Orfoepııa men orfografııany ajyrata almaıtyndar qalaı jazylsa, solaı oqıdy», – degen-di ol. Sondaı-aq, ol otandyq tele-radıodaǵy qazaq tiliniń úlesine kóńili tolmaıtynyn aıta kele, «Memlekettik tildiń jaǵdaıy áli de máz emes. «Aıta-aıta qasqyrdan da uıat boldy» degendeı, osy másele ábden jaýyr boldy. Halyq kóretin praım-taım ýaqyttarda túrik, káris, úndi serıaldary kórsetiledi. Al radıony mýzykalyq baǵdarlamalar jaýlap alǵan. Mysaly, Franııada amerıkalyq ónimderdi telearnalarda, kınoparkterde kórsetýge kvota berilgen. Bizge de osyndaı bir talap qajet shyǵar», – degeni beker emes.

Saýatsyz Tilshi qaıdan shyǵady?

Sizge ótirik, bizge shyn, qazir jýrnalıstıka fakýltetinde tórt jyl oqyp, shylaý men jalǵaýdy ajyrata almaıtyn býyn paıda boldy. Aıtatyn ıdeıasy ushqyr, oıy jınaqy, biraq saýatsyz. Tipti, oqytýshylardyń aqyl-keńesiniń arqasynda áýeli jazý-syzýdy meńgergisi kelgen fakýltet stýdentteri gazet redakııasyna bas suǵady. Sebebi, baspasózde shyńdalǵan jýrnalıstiń bes qarýy túgel degen sóz. Alaıda, tájirıbe arqyly shyńdalǵysy kelgen bolashaq jýrnalısterdiń kóbinde «Bizge tezirek maqala jazyp úırený kerek. Biraq keleshekte gazette emes, telearnada jumys istegimiz keledi» degen ambıııa basym. Bári á degennen «juldyz» bolýǵa asyq. Sóıtedi de, alyp-ushyp telearnaǵa barady. Árıne, olar esiginen syǵalata qoısa. Qazir telearna redaktorlary da tilshi bitkenniń qatesin terip, mátinin óńdep otyrýdan sharshaǵan bolar, meılinshe baspasózde qalam terbegenderdi jumysqa alýǵa bet burǵan. Demek, bir sóılemdi durys quraı almaı, betkeustar jýrnalıst ataný bos áýreshilik ekenin keıingi tolqyn eskerse eken deımiz.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany Saǵatbek Medeýbekuly gazetimizge bergen suhbatynda: «Bizdiń fakýltetke «jýrnalıst bolamyn» dep keletin qyz-jigitter kóp. Olardyń boıynda azamattyq-patrıottyq rýh, memleketshildik peıil, otanshyldyq súıispenshilik týa bitti qanynda, júre kele minezinde paıda bolady. Sondyqtan bizge júreginde oty, sanasynda sáýlesi bar, elge sóz aıtam deıtin jastar keledi. Al munyń ekinshi qyry bar. Sol patrıottyq rýhqa baı jastardyń saýaty qanshalyqty? Bizge stýdent qaıdan keledi? Olar 11 jyl boıy mektepte ne oqydy? Eger oqýshy 11 jylda jazyp qalyptaspasa, sóılep úırenbese, saýaty turaqtalmasa, 4 jyl ishinde kásibı biliktilikti úırenip kete me?! Árıne, ár stýdenttiń qarym-qabileti ártúrli. Alǵyry da, álsizi de bolady. Máselen, jaqynda telearnada jas jýrnalıst aptalyq sholý jasap tur eken. Sol tilshi sóz arasynda «Aspanǵa qarap, aı sanap júr me?» deıdi. Bul turaqty tirkes solaı aıtylýshy ma edi?! Demek, álgi tilshiniń sanasyna turaqty tirkes, maqal-mátelder mektepte, otbasynda sińbegen degen sóz. Durysy, «Aı qarap, juldyz sanap júr me?» emes pe? Taǵy mysal, bir gazettiń betinde «Aýyzdan shyqqan sóz – atylǵan oq» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Bul «Aıtylǵan sóz – atylǵan oq» emes pe edi?! Jasyratyn nesi bar, keıingi býyn jýrnalısterdiń arasynda osyndaı til shalalyǵy, til shubarlyǵy jıi kezdesedi» degen edi ashynyp. Fakýltet stýdentteri de, bolashaq jýrnalıster de osyny eskerse, quba-qup.

 

Bázbireýler buǵan sebepti jańa tehnologııanyń qaryshtap damýynan izdeýi múmkin. Aqparat ǵasyrynda jan-jaqtan aǵylǵan túrli aqparatty qorytý da ýaqyt talap etedi. Onyń ishinen qajettisi men mándisin, sóldisin tańdap-taýyp, ony óńdep, kópshilik kórermenniń, tyńdarmannyń nazaryna usyna bilýdiń ózi úlken eńbek. Alaıda, sóz kórkemdeý tásilderin orynsyz qoldaný, orynsyz aıtylǵan teńeý, mánsiz allıteraııa, assonans qulaqqa túrpideı tıetinin bilgen jón. 

 

Dınara Myńjasarqyzy

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar