27 Maýsym, 11:43 729 0 Óner Tańsulý ALDABERGENQYZY

«Jýrnalıst bolýdy armandaǵan eken»

Ázil men qaljyńnyń qara shańyraǵy sanalatyn «Tamasha» tarlandarynyń biri de biregeıi – Toqsyn Qulybekovtiń bala kezindegi armany – jýrnalıst bolý eken. Tól merekemizdiń qarsańynda talantty ártistiń shańyraǵyna at basyn tiregen edik.  Elimizdiń tanymal tulǵalarynyń tiziminde óziniń laıyqty ornyn alǵan ártis jaıly jary Qarlyǵash Ońalova hanym bir jylap, bir kúlip otyryp osylaı eske aldy.

– Toqsynnyń balalyq shaǵy óziniń týǵan jeri Taldyqorǵan oblysynyń Kerbulaq aýdanyna qarasty Qoıankóz aýylynda ótken. Ata-enem dindar kisiler bolǵan. Kóziniń qarashyǵyndaı jalǵyzy bolǵandyqtan, onyń bilimdi de sanaly bolyp óskenin qalasa kerek, bastaýysh synypta oqyp júrip-aq «Myń bir túndi» oqyp, jatqa bilgen. Onyń ústine atamyz óte saýatty, áńgimeshil-shejire kisi bolǵan eken. Ókinishke qaraı, ol kisilerdiń kózin kórmedim, kelin bolyp qyzmet ete almadym. Enem qaıtys bolyp ketken soń nekelengen ekinshi anamyzdy týǵan enemnen kem kórmedik.

Qazaqtyń ertegi álemine erterek kirip ketken Toqsyn ádebıetke qumar bolyp ósedi. Ańyz-áńgimeler, dastandardy oqı júrip, ózi de sol salaǵa beıimdele bastaıdy. Jazýǵa da ıkemi sol tustan bastalsa kerek. Onjyldyqty bitirgen soń, jýrnalıst mamandyǵyn tańdap, Almatyǵa keledi de joly bolmaı elge qaıtady. Aýylyndaǵy eski klýbta jumys isteıdi de, kelesi jyly fılologııa faýltetine qujat tapsyryp, taǵy da joly bolmaıdy. Biraq qa­lamen baılanysty úze almaıdy. Jıi keledi. Sondaǵysy – teatr. Kórgen spek­taklderin jattap, ony ózinshe aýyl klýbynda qoıyp júrip, ónerge mahabbaty oıanady.

– Toqsyn aǵa jaıly sahnalas-áriptesi Qudaıbergen Sultanbaev: «Toqsyn maǵan óte jaqyn, ózi ómirden erte ketetinin sezdi me, erte úılendi. Toıynda men tamada boldym» depti bir esteliginde. Aǵamyzben taǵdyr qalaı jolyqtyrdy?

– 1970 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy janyndaǵy teatr bólimine qujat tapsyryp, abıtýrıent bolyp júrip tanystyq. Men daýys qoıý degen talaptan ótpeı qaldym da, Qyzdar ınstıtýtynyń mýzyka fakýltetine qabyldandym. Al kelesi jyly bas qostyq. Toı qyzyǵymen júrip tuńǵyshymyz – Shynar ómirge keldi. Qazaq óneriniń aqsaqaly-abyzy Asqar Toqpanov aǵamyz azan shaqyryp, atyn qoıdy. Kóńilimizde ádemi bir estelik bolyp, saǵynyshqa aınalǵan sátter ǵoı. Ol kezde tehnıkanyń qat zamany, vıdeoǵa túsirý degendi de bilmeımiz. Onyń ústine ózimiz de jaspyz. Bes jyldan keıin Laýra degen ekinshi qyzymyz týyldy. Qazaq zııalylary basynan keshirgen «Jetim buryshty» jaǵalap, bes-alty jylymyz páterden-páterge kóship-qonyp júrdik. Toqsynnyń da tirep turǵan ata-anasy, ne baýyry joq, jalǵyz kórpemizdi arqalap, kóship júrip te baqytty edik. Keıingi sheshesinen Baqbergen degen baýyry bar, qazir úbirli-shúbirli, Toqsynnyń kózindeı aralasyp turamyn.

Bas qosyp, shańyraq kótergennen keıin, onyń ústine balaly bolǵannan soń, árıne, tirlik jasaý kerek boldy. Qazaq radıosyna mýzykalyq redaktor bolyp qyzmetke turdym. Redaktor bolǵan soń jazýyń kerek eken, sol kezde qazaqtyń qaıtalanbas sazgeri, óner zertteýshisi Ilııa Jaqanov aǵamyz jol siltep, aqyl-keńesin berip, qyzmette ornyǵyp qalýyma birden-bir qol ushyn bergen azamat. Elimizdegi óner baıqaýlarynan radıohabarlar taratyp júrip, jıyrma bes jyldyń qalaı ótkenin bilmeı qalyppyn. Odan keıin kásipkerlikke kettim. Al Toqsyn ekinshi kýrstan bastap, «Tamasha» oıyn-saýyq otaýy qurylǵanǵa deıin radıoda júrdi. Sol jyldary «Kóregen» radıojýrnalyn júrgizedi. Sketch-ıntermedııalardy sheber, óte saýatty oqıtyn. Búginde Qazaq radıosynyń «Altyn qorynda» qyryqtan astam habarlary men radıoqoıylymdary saqtalǵan.

Bertin kele «Qazaqstan» telearnasynan kórsetile bastaǵan «Qymyzhana», «Jebe» syndy satıralyq, «Altybaqan» oıyn-saýyq baǵdarlamalarynda ózindik qoltańbasy qalyptasty. Ol kez kórermenderdiń de kóz qýanyshyna aınala bastaǵan tusy edi. Ekeýmiz qazaq radıosynda júrgende Eskendir aǵamyzdyń eki bólmeli páteri bizge tıdi. Solaı úıli boldyq. Odan keıin tórt bólmeli úıge de qolymyz jetti.

– Aǵanyń esińizde qalǵan qyzyqty oqıǵalary jaıly birer aýyz aıtsańyz?..

– Birde Zeınep Qoıshybaeva, Áset Beıseýov úsheýi Oralǵa gastrolge ketti. Biraz kún qalada, qala mańynda turǵyndarmen kezdesýler ótkizip, konert beredi. El de, ózderi de rıza bolysady. Kórermenniń yqylasyna rıza bolǵan ekeýi Zeıneptiń kózin ala bere, «júz gramdatyp» alatyn kórinedi. «Qansha ańdyp otyrsam da, birazdan soń kózderi kúlimdep, janarlary jarqyldap shyǵa keledi»,– dep eske alatyn Zeınep. «Sender aqshalaryńdy maǵan berip qoıyńdar, «iship» qoıasyńdar, barǵan soń áıelderińe beremin» dep tapqan qarjylaryn da tartyp alǵandaı sómkesine salyp alady. Sodan qaıtar jolda Zeınep ári-beri kútedi, ekeýi joq. Ushaq olardy kútpeıdi ǵoı, ushady da ketedi. Al ekeýi aeroportta qoltańba berip júrip, ushaqtan qalyp qoıa jazdaıdy da, júgirip júrip Aqtóbege ushatyn reıske minip ketedi. Bılet tekserip otyrǵandar da asyǵys ekeýdi jolynan bógemeıin dese kerek, mán bermepti. Kózderin ashsa, ushaq Aqtóbe aeroportynda. Endi ne isteımiz deıdi ǵoı bir-birine, qaltalarynda kók tıyn aqshalary joq. Sodan telefon taýyp maǵan zvondasyn: «Oıbaı, Qarlyǵash, sen eshteme surama, barǵan soń aıtamyn, biz Áset ekeýmizge bıletke aqsha sal»,– deıdi. Ań-tań bolyp turǵanda Zeınep habarlasa qalǵany. Kúlesiń be, jylaısyń ba?! Ne bolsa da qarajat salý kerek dep jınalyp jatqanda qaıta habarlasty. «Áı, Qarlyǵash sen áýre bolmaı-aq qoı, myna jaqta da el-jurtym bar eken, birer kún osynda aıaldaıtyn boldyq»,– deıdi. Ol «Tamashanyń» aty dúrkirep turǵan kez. Birneshe kúnnen keıin keldi ǵoı. «Bizdiń túk kinámiz joq, aeroportta tanyp qalǵan kisilerge qoltańba berip, júrip qalyppyz. Ana bılet tekseretinder ǵoı kináli», – deıdi qyzaraqtap. Al meniń ishim sezip tur, «júzdetip júrip» qalyp qoıǵanyn...

Jaratylysynan jany jumsaq, aqkóńil, ańǵal. Ashyq, jarqyldap júretin. Óte tez, shapshańdyǵymen qosa, kúıgelektigi de bar edi. Uzaq oılanyp, sary ýaıymǵa salynyp júrmeı, tez sheshim qabyldaı alatyn. Oıyna alǵan dúnıeni tyndyrǵansha tynym tappaýshy edi. Ana sútimen berilgen bir qasıeti – aqyndyǵy, sheshendigi der edim. Sýyryp salma qasıeti kez kelgen kezdeısoq jaıttardan alyp shyǵatyn. Beıbit ómir keshtik. Jany tynyshtyqty qalap turatyn. Eshkimdi alalamaı, birdeı syılastyqta qarym-qatynas ustaıtyn. Anda-munda «ashý» shaqyryp qoıatyny bar. Ondaıda betpe-bet kelip qalmaýǵa, kózine túspeýge tyrysyp, qarsylyq bildirmeıtinmin. Basylǵan soń ózine-ózi kúlip, meniń de ustamdylyǵyma rıza bolatyn-dy. Jaıly. Rýhanı baı edi. Ázilkeshtigi kerim. Meniń ákem marqum qatty jaqsy kórdi. Ol kisimen qaljyńdasa beretin. Birde ákem kenje uly Erkindi aınalyp-tolǵanyp otyryp: «Seniń jamanyńdy kórsem, erteńinde ólip ketsem de armanym joq»,– dedi. Jyldar jyljyp, aılardan keıin kenje baýyrym otaý qurdy, odan bir bala, ekinshi balasy dúnıege kelip jatty. Bir bas qosýda Toqsyn ákeme qarap: «Osydan birneshe jyl buryn osy balam otaý qursa, tuńǵyshyn kórsem óle beremin dep bireýler bizdi de, Allany da aldap áli júr» demesi bar ma?! Ákem marqum ishegi túıilgenshe kúlip, máz boldy...

Myna tirlikte eshkimdi renjitpeı, ózi de eshkimniń kóńilin qaldyrmaı, baryna qanaǵatshyl peıilmen ǵumyr keshken adam uzaq jasaýy kerek edi, amal joq, elýge jetpeı máńgilikke ketti de qaldy. Ómiriniń sońǵy kezderi: «Osy men elýge jetpeımin-aý» degendi jıi aıtyp qalatyn. «Sen ómirińe, maǵan rızasyń ba» degendi de jıi aıtyp qalatyn. Múmkin tús kórdi me, áıteýir, ishi sezgendeı bir mazasyzdanyp júrdi... Muraǵatta qalǵan beınebaıandary ǵana dátke qýat.

Iá, qazaqtyń qunarly tilimen birge qazaqy kúlkiniń de sáni ketip bara ma degen kúdik Toqsyn aǵamyzdyń sahnalaǵan qoıylymdaryn kórgende údeı túsetini ras.

 

Suhbattasqan Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar