27 Maýsym, 10:59 834 0 Aımaq "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qalybek Qoblandın: Mońǵolııa – kóshpendiler áleminiń bir oshaǵy

Redakııadan:

 «Túrkistan» halyqaralyq gazetiniń qyzmetkeri  Mońǵolııa astanasy Ulanbatyrda bolyp qaıtqan edi. Sol kezde Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Qalybek Qobylandın myrzamen jolyǵyp, Qazaqstan-Mońǵolııa qarym-qatynasy jáne sol elde turatyn qazaqtar jaıly áńgimelesken bolatyn. Atalmysh suhbatty 2 shilde – Qazaqstannyń dıplomatııalyq qyzmet kúni qarsańynda gazet betine jarııalaýdy jón sanap otyrmyz.

 

Qalybek Qoblandın, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi:

 Mońǵolııa – kóshpendiler áleminiń bir oshaǵy

 

– Birneshe jyl buryn Qazaq­stan-Mońǵolııa jol kartasy jobasy usynylǵany jaıly aqparat tarap edi. Qazir sol baǵdarlamanyń jaıy ne boldy eken?

– Qazaqstan men Mońǵolııa arasyndaǵy saýda-konomıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq nemese saıası áriptestiktiń ilgerleýine eki el arasyndaǵy transporttyq-kólik qatynasynyń qıynshylyǵy áser etedi. Mońǵolııanyń batysynda ornalasqan qazaq aımaǵyndaǵy qandastarymyz Qazaqstanǵa  bir jarym myń shaqyrym tas jolmen aınalyp baryp júr. Temir jolmen qatynas Reseıdiń Omsk, Irkýtsk jáne Ýlan-Ýd qalalary arqyly ótedi, ol jol da alys. Kezinde Mońǵolııa Qazaqstanǵa tikeleı Reseıdiń Altaı ólkesindegi taý arasyndaǵy joldar arqyly (60 shaqyrymnan astam) Semeıdiń et kombınatyna mal aıdap ótkizetin edi. Alaıda bul qara jol jaz maýsymynda ǵana jaramdy, qys kezinde bul jolmen júrý óte qıyn.  Osy joldy qaıta jandandyrý jaıly Mońǵolııadaǵy qazaq aǵaıyndar tarapynan jáne Qazaqstan tarapynan da bul másele álsin-álsin kóterilip otyr. Alaıda, bul birinshiden, jyl boıy júrip-turýǵa aýa raıynyń qolaısyzdyǵynan, ekinshiden, tıimdiligi jetkiliksiz, úshinshiden, Altaı Respýblıkasynda mekendeıtin altaılyqtardyń «patshalar qorǵany» dep atalatyn ejelgi zamannan kele jatqan qorǵandary  IýNESKO-nyń erekshe qorǵaýdaǵy jerler tizimine engen. Eger ol jerge jol salsa, jergilikti halyqtyń mádenı murasyna zalal keledi degen túsinikpen Reseı  tarapynan jol salýǵa ruqsat berilmeı otyr. Kezinde bul másele Reseı prezıdenti D.Medvedev tusynda kóterilgen edi. Munyń sondaı qıynshylyqtary bar.

Al ekinshi jol – aǵaıyndarymyz qa­zir qatynap júrgen bir jarym myń shaqyrymdyq Reseıdiń Bıısk arqyly óte­tin aınalma jol.  Úshinshi jol bar. Ol Reseı men Mońǵolııa shekarasyndaǵy Tashantydan  (Reseı keden pýnkti) bastalyp Ýst-Kan arqyly ótetin 300 shaqyrymdaı jol. Biraq bul taýdyń eteginde ornalasqan  asfalt tóselmegen qumdaq, qara jol. Biz osy joldy iske qossaq dep másele kóterip otyrmyz. Qazaqstan jaǵy óz terrıtorııasynyń tıesili bóli­gine (Rıdder) asfalt jol tósep tastaǵan. Qazaqstan, Reseı, Mońǵolııa kelisimge kelse, osy 300 shaqyrymǵa jýyq avtomobıl jolyn salýǵa múmkindik bar. Onyń ústine, qazirgi tańda Altaı taýynyń tórt jaǵyn mekendegen elderdi baılanystyratyn «Altaı – bizdiń ortaq úıimiz» degen joba bar.  Ol jobanyń jumys isteı bastaǵanyna onshaqty jyl boldy. Bul joba Reseı, Qytaı, Qaza­q­­sta­n, Mońǵolııa arasynda mádenı-rýhanı, sporttyq sharalar ótkizip, ózara baılanysty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Eger Reseı taraby ózderiniń jerindegi 300 shaqyrym joldy iske qossa, Mońǵolııanyń batys ólkesimen tyǵyz baılanys jasaýǵa múmkindik bar. Bul másele Qazaqstan, Reseı jáne Mońǵolııa el basshylarynyń kezdesýleri kezinde pysyqtalsa durys bolar edi.  Saıyp kelgende bul joba Altaı taýynyń bókterindegi tórt el – Qazaqstan, Qytaı, Reseı jáne Mońǵolııa elderiniń ózara avtomobıl joldaryn baılanystyryp, saýda-konomıkalyq, má­denı-gýmanıtarlyq qatynastardy ny­ǵaı­tatyn óńirlik deńgeıdegi úlken joba bolar edi. Muny Mońǵolııa tarapynyń basshylyǵy da negizinen qoldap otyr. Bul másele sheshilse, óńirlik el arasyndaǵy saýda-konomıkalyq, taǵy basqa da baılanystarymyzdy jandandyrýǵa septigin tıgizbek.

– Bul jol kartasynyń jobasy ǵoı, ıá?

– Iá, bul joba. Ony júzege asyrý úshin taraptar jaǵynyń  tıisti mekemeleri qarap shyǵyp, tıimdiligin aıqyndap, memleket basshylaryna usynýy qajet. Kez-kelgen joba biraz pysyqtaýdy, zerdeleýdi qajet etedi.  Bıylǵy  3 maýsymda  Nur-Sultan qalasy men Ulanbatyr arasynda alǵash ret tikeleı ushaq qatynasy ashyldy. Bul eki el arasyndaǵy saıası-konomıkalyq nemese mádenı-gýmanıtarlyq baılanys úshin tıimdi bolmaq. Sonymen qatar sheteldik týrısterdiń Qazaqstan astanasy arqyly Mońǵolııaǵa jetýine nemese taǵy basqa iskerlik baılanystardyń nyǵaıa túsýine septigin tıgizbek.

–Bul jol kartasy jobasynan basqa taǵy qandaı jobalar nemese atqarylǵan isterdi ataýǵa bolady?

– Negizinen QR Syrtqy ister mınıstrligine qazirgi tańda saıası-gýmanıtarlyq qatynastar ǵana emes, konomıkalyq-ınvestıııalyq máselelerdi de júzege asyrý  tapsyryldy.  Soǵan baılanysty elshiliktiń de jumysy osy baǵytqa qaraı damýda. Árıne, basqa ınvestıııasy óte joǵary eldermen salystyrǵanda Mońǵolııanyń Qazaqstanǵa aýqymdy ınvestıııa salýǵa múmkinshiligi az. Degenmen, qazaqstandyq taraptyń aýylsharýashylyq, taý-ken ónerkásibi t.b. salalar boıynsha birigip jumys isteýge bolady. Mońǵolııada 3 mıllıonnan astam halyqta 80 mıllıonnan astam mal basy bar. Alaıda, ol maldyń sapasy, selekııalyq jumystardyń júrgizilý deńgeıi, sanıtarlyq-pıdemıologııalyq sharalardyń júzege asyrylýyna baılanysty pysyqtaıtyn máseleler jetedi.  Osyǵan oraı ótkende Qazaqstannyń Aýylsharýashylyǵy mınıstrliginiń Veterınarlyq basqarmasynan mamandar kelip, ózara baılanys ornatyp, keıbir zonalardan maldardy ótkizýdiń joldaryn qarastyryp, memorandýmǵa qol qoıyp ketti.   Sol sııaqty Mońǵolııa túbit (kashemır) óndirýden álemde ekinshi oryndy ıelenedi. Túbitten toqylǵan ónimder Qytaıǵa, Ońtústik, Soltústik Azııa elderine, Koreıa, Japonııa jáne Italııaǵa shyǵarylady. Mońǵolııalyq eshki túbitiniń sapasy óte joǵary. Bul jaqtyń aýa-raıy Qazaqstannyń shyǵys oblystarymen uqsas. Sondyqtan eki el aýylsharýashylyq salasynda tájirıbe almasyp, jumys isteýge tolyq múmkindik bar.  Sońǵy jyldary eki el bıznesmenderiniń bıznes-forýmdaryn uıymdastyryp júrmiz. Ol jerde de kóptegen baılanystar jasalyp, tájirıbe almasýda.

– Rýhanı-mádenı sala boıynsha qandaı baılanys jasaýǵa múmkindik bar?

– Mońǵolııanyń batys aımaqtarynda (Baıan-Ólgeı, Hobda) qazaqstandyq telearnalar kórsetiledi. Sońǵy kezde mońǵoldyq kommerııalyq  telearnalar arqyly qazaqtar meken etetin qalalardyń kóbinde qazaqstandyq baǵdarlamalar kórsetilýde. Mundaǵy qazaqtardyń ana tilindegi telearnalardy kóre alýy óte úlken rýhanı demeý. Sport salasy boıynsha aıtsaq,  Qazaqstanda ótetin ártúrli qazaq kúresiniń týrnırlerine Mońǵolııadaǵy qazaq aǵaıyndar baryp qatysyp júr. Jańadan ashylǵan tikeleı áýe reısine (3 saǵattan astam) baılanysty  mundaı qarym-qatynas nyǵaıa túseri sózsiz. Sonymen qatar qazaqstandyq sportshylar da Mońǵolııaǵa kelip, birge jattyǵý jasap, týrnırler ótkizýde.

Ǵylymı sala boıynsha sońǵy jyldary joǵary bilikti ǵalym, qalamger, isker azamat Darhan Qydyráli basqarǵan «Halyqaralyq túrki akademııasynyń» eńbegin atap ótken jón. Túrki áleminiń tarıhy, jaýhar juldyzdary týraly tushymdy eńbekter shyǵaryldy. Qazaq­standyq, sheteldik túrkitanýshy ǵalymdar jyl saıyn Mońǵolııaǵa kspedıııa uıymdastyryp júr. Óz  kezeginde Qazaqstanda ótetin túrkitanýǵa baılanysty ǵylymı konferenııalarǵa mońǵolııalyq ǵalymdar baryp, baıandamalar jasap júr. Osy oraıda ótkende Túrki akademııasynyń quramynda Altaı, mońǵol tilderi assoıaııasynyń ashylǵanyn aıtý kerek. Tarıhtan belgili, Mońǵolııa terrıtorııasynda VI-VIII ǵasyrlarda túrki qaǵanattary ómir súrdi. Odan keıin  de bul ólkeni kereı, naıman, jalaıyr rýlary kóship-qonyp meken etken. Sondyqtan da qazaq tarıhyna qatysty zerttelmegen arheologııalyq jumystar óte kóp. Mońǵolııa – kóshpendiler, túrki áleminiń bir oshaǵy deýge bolady.

Belgili túrkitanýshy Qarjaýbaı Sartqojauly bastaǵan qazaq-mońǵol kspedıııasy osydan 5-6 jyl buryn Maıhaantaýr degen jerde kóshpelilerdiń  saraı-mavzoleıin tapqan edi. Oǵan Qazaqstan tarapynan restavraııa jasap, jónge keltirý jóninen oılar bolyp edi, alaıda jergilikti eldegi keıbir saıası jaǵdaılarǵa baılanysty bul joba iske aspaı qaldy.

–  Ózińiz aıtyp otyrsyz, ke­zinde bul ólkeni jalaıyr, kereı, naıman t.b. qazirgi qazaq taıpalary mekendegen dep. Ol jaıynda qandaı derekter aıta alasyz. 

– On úshinshi ǵasyrdaǵy Marko Polonyń,  Karpınıdiń jazbalarynda, odan erterektegi Qytaı derekterinde bul taıpalar týraly málimetter óte kóp. Shyńǵyshan tarıhyna qatysty derekterdiń barlyǵynda bul kóshpeli taıpalardyń attary atalady. Bul taıpalardyń negizgi quramy qazirgi Qazaqstan jerine qaraı oıysty da, keıbir bólikteri Mońǵolııa jerinde qaldy. Mysaly, kereıdiń Tuǵyryl hany Shyńǵys hannyń úzeńgiles serigi bolǵan. Mońǵolııanyń batysyn mekendeıtin dórvód, torǵaýyt, ýrıanhaı taıpalarynyń tynys-tirshiligi, kıgen kıimi bizdiń ultqa jaqyn. Belgili tilshi-ǵalym, Mońǵolııa týmasy B.Bazylhan aǵamyzdyń zertteýinshe, qazirgi mońǵol tilinde 3000-ǵa jýyq túrki tektes sózder bar. Mysaly úshin altan, mergen, jolaýshy, er, elshi, emshi, mal, tól degen sózder bizdiń tildegi maǵynasymen birdeı aıtylady. Bularda Zaısan degen taý bar. Bizde de ondaı jerimiz bar.

Shyńǵys han qurǵan ımperııanyń quramy jergilikti halyqtarmen tolyqtyrylǵan. Onyń tek basshylyǵynda ǵana mońǵol noıandary otyrǵan. Shyńǵys han jaýlap alǵan el qarsylyq kórsetpese, tıispeı, alym-salyq alyp otyrǵan. Sonymen qatar jergilikti turǵyndardan ásker alǵan. Olardyń nanym-senimine, tirshiligine eshqandaı  shekteý qoımaǵan.

– Siz elshilik qyzmetpen qatar sheteldegi qazaqtar tarıhyn zerttep júrgen ǵalymsyz. Bul taqyryp qanshalyqty deńgeıde zerttelgen?

– Sońǵy onshaqty jyldan astam ýaqyt sheteldegi qazaqtar tarıhy keńinen zerttelip kele jatyr.  Elimizde qabyldanǵan «Mádenı mura», «Rýhanı jańǵyrý» t.b. baǵdarlamalardyń júzege asyrylýy nátıjesinde álemniń túpkir-túpki­rin­degi mýzeı, arhıvtik ortalyqtar men kitaphanalardan qazaq tarıhyna baılanysty mol mura jınaqtaldy, zertteýler shyqty. Buryn Dúnıejúzi qazaqtar qaýym­dastyǵy janynda sheteldegi qazaqtar jaıly zertteý júrgizetin ǵylymı-zertteý ortalyǵy boldy. Táýel­siz­digimizdi jarııalaǵannan keıin sheteldegi qazaq dıasporasy degen ataýlarmen kóptegen kitaptar shyqty, túrli ǵylymı konferenııalar ótti. Bul zertteýlerde ertedegi qazaq taıpalary, qazaq dıasporalarynyń tarıhy, olardyń mıgraııalyq úrdisteri, demografııasy, salt-sanasy men ádet-ǵuryptary, Ata mekenge kelgen qandastarymyzdyń qazaq qoǵamyna kirigýi t.b. zerttelip, qalyń kópshi­lik­ke arnalǵan estelik-memýarlyq kitaptar shyqty. Bul turǵydan  Reseıdegi, Or­talyq Azııa respýblıkalaryndaǵy, Qytaıdaǵy, Irandaǵy, arab elderindegi, Mońǵolııadaǵy t.b. elderdegi  qazaqtar tarıhyna baılanysty qazaq ǵalymdarynyń irgeli zertteýlerin atap ótý kerek. Sonymen qatar qazirgi tańda sheteldegi qazaqtar tarıhyna baılanysty, ıaǵnı Keńes dáýiri kezindegi Ekinshi dúnıe júzilik soǵystyń qurbandary bolǵan qazaq jaýyngerleriniń tarıhyn zertteýde tarıh ǵylymynyń doktory, professor Gúlnara Meńdiqulovanyń eńbegin atap ótý kerek. Ol Franııada, Belgııada, Fınlıandııada, Italııada bolǵan qazaq jaýyngerleriniń jerlengen jerlerin izdep, muraǵattardan olar jaıly derekter taýyp jatyr. Men ózim Ózbekstandaǵy qazaqtar tarıhyna baılanysty eńbekter jazdym. Olardyń eń alǵashqy legi Ózbekstan jerine sonaý túrki taıpalary kezinde VIII-IX ǵasyrlarda barǵan.

– Sol kezdiń ózinde barǵan ba?

– Iá, sol kezdiń ózinde mekendeı bastaǵan. Jazda Syrdyń saǵasy men kógildir taýly aımaqtar, qysta malǵa jaıly Qyzylqum aımaǵyn jaılaǵan kóshpeli qazaq taıpalary Ortaazııalyq otyryqshy elmen tyǵyz saýda, mádenı baılanysta bolǵan. Horezm dáýirindegi, Jızaq oblysynda Nurata degen jerde ataqty qazaq shesheni Áıteke bıdiń kesenesi bar, Samarqandy kishi júzden shyqqan Jalańtós Bahadúr bılegen. Qazaqtardyń kópshiligi Tashkent mańaıyn, qazirgi Jızaq, Syrdarııa, Naýaı, Horezm oblystarymen, Qaraqalpaqstanmen shekaralas óńirlerdi jaılaǵan.  Keıin Keńes odaǵy kezinde bilim alýǵa baryp, Qazaqstannyń keı aýdandarynyń Ózbekstanǵa berilýine baılanysty nemese qyzmet babymen qonys aýdaryp qalyp qoıǵandar boldy. 1990 jyldardan keıin eki el arasyndaǵy shekara bólisi kezinde Ózbekstan aýmaǵynda qalǵan qazaqtar boldy. Olar ózderiniń tarıhı ata-babasynyń jerinde otyr. Mysalǵa, Tóle bı men Áıteke bıdiń zıraty sol jaqta jatyr. Bular jaıly zertteý eńbekter bar, biraq onyń baspasózde, jalpy jurtqa nasıhattalýy ártúrli deńgeıde júzege asyp jatqan bolýy múmkin.

– Dıaspora taqyrybyn zerttep júrgen ǵalym retinde sheteldegi qazaqtardyń negizgi máselesi ne dep oılaısyz?

– Sheteldegi qazaqtardyń negizgi máselesin eki-úsh bólikke bólip qaraýǵa bolady. Máselen, burynǵy Keńes Odaǵy quramynda bolǵan elderdegi qazaqtardyń tanym-túsinigi uqsas. Sebebi barlyǵy bir ıdeologııa, bir el saıasaty negizinde tárbıelendi. Al Qytaıdan kelgen qazaqtyń tanymdyq álemi sál basqasha. Sonymen qatar ol jaqta jazý alfavıti de basqa boldy. Olar qazaq ádebıetiniń keıbirin tóte jazýǵa aýdarylǵan nusqasymen ǵana tanysqan. Sondyqtan sheteldik qazaqtar jaıly aıtqanda, Qytaıdaǵy qazaqtardyń ózinshe bir álem ekendigin eskerýimiz kerek. Al Mońǵolııa qazaqtary bizdiń ortaǵa tez kirige ketedi. Sebebi bir soıalıstik lagerde boldyq, jazýlary kırılıa boldy. Keńes odaǵy ke­zindegi Qazaqstan oqýlyqtarymen Baıan-Ólgeı qazaqtary tolyqtaı tanys boldy. Sol baǵdarlama negizinde oqý, bilim aldy. Sonymen qatar sol kezde Qazaqstanda jaryq kóretin gazet-jýrnaldyń kóbisin monǵolııalyq qazaqtar jazdyryp alyp, oqyp otyrdy.

Al osy kúnge deıin shetelde ómir súrip jatqan qazaqtardyń ulttyq kelbetin saqtap qalý negizgi másele. Ol da birneshe topqa jikteledi, ıaǵnı saıası, konomıkalyq, ıdeologııalyq baǵyttarǵa bólinedi. Mysaly, qazir Qytaıda ómir súrip jatqan qazaqtardyń burynǵydaı keń jaılaý, keń órisi joq. Al Mońǵolııadaǵy qazaqtarǵa keler bolsaq, olar eldiń  batys bir aımaǵyn alyp otyr. Ol jerdegi 46 orta mekteptiń 43-i qazaq tilinde. Qazaqstandyq telearnalardy kórip otyr. Sonymen qatar ınternettiń kómegimen mundaǵy qazaqtar ózine qajetti aqparatqa qol jetkize alady. Qazaqstandaǵy barlyq jańalyqqa qanyq.

Qazaqstan sońǵy jyldary sheteldegi qazaq jastaryn joǵary oqý oryndarynda bilim grantymen oqytý jaǵyn qarastyryp otyr. Onda bakalavr, magıstr, doktorantýra baǵyttary boıynsha bilim ala alady. Sonymen qatar eki el bir-biriniń joǵary bilim qujattaryn taný jaıly kelisimge kelip jatyr. Ony endi aldaǵy ýaqytta joǵary deńgeıdegi memleket basshylarynyń kezdesýi kezinde qol qoıdyrýǵa beretin bolamyz.

– Siz elshilik qyzmette júrip, bar­ǵan elińizdegi  qazaqtarǵa baılanysty qandaı da bir zertteý jumystaryn júrgizýge múmkin­di­gińiz bar ma?

– Elshiliktiń negizgi mindeti – eki el arasyndaǵy memlekettik deńgeıdegi qarym-qatynasty jaqsartý. Saıası, konomıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardyń nyǵaıyp, damýyna qyzmet etý. Elimizdiń ulttyq múddelerin, mádenıeti men tarıhymen Mońǵolııa elin keńinen tanystyrý. Sonymen qatar qazaq dıasporasy bar jerdegi qazaqtar tarıhyn zerdeleý. Máselen, basqa eldermen salystyrǵanda Mońǵolııa qazaqtarynyń mońǵol qoǵamynyń saıası-konomıkalyq, mádenı ómirinde róli óte joǵary boldy jáne bolýda. Táýelsizdikke deıingi aralyqta Mońǵolııada qazaq mınıstrleri, orynbasarlary, eńbek erleri, ǵylym akademıkteri boldy, soıalıstik elder – Bolgarııa, Chehoslovakııa, Rýmynııa, Polshada t.b. oqydy.  Ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldardyń ózin­de mońǵolııalyq qazaq qandastardan eki elshi taǵaıyndaldy, qazirgi kezde el parlamentinde – 3 depýtat, memlekettik qyzmette mınıstr, mınıstr orynbasary, departament basshylary bar, ǵylym, bilim, densaýlyq salasynda aıtýly ǵylym doktorlary, akademıkteri bar. Salystyryp kórer bolsaq, basqa shetelderde qazaqtar mundaı joǵary deńgeıde oryn alyp otyrǵan joq. Osynda memlekettik jumystan tysqary, Mońǵolııa qazaqtary jaıly birneshe ǵylymı maqala jarııalandy, jergilikti qazaqtar arasyndaǵy tanymal, belgili azamattar týraly anyqtamalyq-bıblıografııalyq kitap jaryq kórdi.

– Mundaǵy qazaqtardyń demo­gra­fııalyq damýy qaı deńgeıde eken?

– 1990 jyldarǵa deıin Mońǵolııadaǵy qazaqtar sany 100-120 myń mańaıynda boldy. 1990 jyldary Mońǵolııa qazaqtary elimizge eki eldiń arasyndaǵy jumys isteý shartymen kele bastady. Táýelsizdigimiz jarııalanǵannan keıin 1990-2010 jyldar aralyǵyndaǵy 70-80 myńdaı qazaq Qazaqstanǵa kóship bardy, derekter boıynsha Mońǵolııadan kelgen qandastarymyzdyń jalpy úles salmaǵy 14 paıyzdan astam boldy. Árıne, sol kezdegi konomıkalyq daǵdarys, jumyssyzdyq, baspana, qujattardy daıyndaý, alý máseleleriniń qıynshylyqtary, aýa-raıynyń jaqpaýy tárizdi sebepterden Mońǵolııaǵa qaıtyp kelgen otbasylar da barshylyq. Sońǵy jyldary qazaqtardyń ósimi qaıta qalpyna kelip, statıstıkalyq sanaq boıynsha Monǵolııada qazir 124 myńdaı qazaq ómir súredi. Al Qazaqstanǵa kóship barǵan qazaqtyń ózindik ósimi bar. Ol bólek. Aýyldyq jerlerde tabıǵı ósim jaqsy, al qalalyq jerde sál báseńdeý. Sonymen qatar qalalarda balabaqsha, mektep máselesi de bar degendeı.  Kezinde Ulanbatyrda mádenı ortalyq ashylyp, qarjy jetkilik­siz­diginen jabylyp qalǵan. Qazir «Otandastar» qory qurylyp, aldaǵy jumystardyń baǵdarlamasy jasalyp jatyr. Aldaǵy ýaqytta qazaqtar ornalasqan aımaqtarda mádenı ortalyqtar ashýdy josparlap otyrmyz. Dúnıejúzilik qaýym­dastyqtyń usynysy boıynsha bolashaqta «Nazarbaev zııatkerlik» mektepterine Mońǵolııadaǵy qazaq balalaryn tartý da oıda bar.

Jalpy shetelde ómir súrip jatqan qazaqtyń jan-dúnıesin túsiný úshin biraz ýaqyt basqa memlekette ómir súrip qaıtsańyz bári túsinikti bolady. Sheteldegi qazaqtardyń oı-armany, Otanǵa degen sezimi men saǵynyshy, elge degen qushtarlyǵy basym. Óz ultynyń tiline, mádenıetine yjdaǵattylyqpen qaraıdy. Qazaqstannyń óz ishinde otyrǵan azamattar kóp jaǵdaıda keıbir máselege onsha mán bermeýi múmkin, al shetelde júrgen adam óz Otany, Ata mekeni jaıly árbir aqparatqa, jańalyqqa eleńdep júredi.

 

Suhbattasqan  Beıbit TOQTARBAI

Ulanbatyr, Mońǵolııa

Sońǵy jańalyqtar