24 Maýsym, 15:34 479 0 Qoǵam Dınara MYŃJASARQYZY

Qasym-Jomart Toqaevtyń «Tarıh jasaǵan tulǵa» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti

 20 maýsymda Ankarada Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy Elshiliginiń jáne Halyqaralyq Túrki Akademııasynyń qoldaýymen túrik tilinde jaryq kórgen Qasym-Jomart Toqaevtyń "Tarıh jasaǵan tulǵa" atty kitabynyń tusaýkeseri ótti.

30 jyl boıy Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevpen birge qyzmet atqaryp kele jatqan Qasym-Jomart Toqaev, Elbasynyń adamgershilik qasıetteri, qarapaıymdylyǵy syndy erekshelikterimen qatar, qyzmettik belesteri, onyń qıyn-qystaý kezeńderdegi ıgilikti isteri jaıly estelikterin jınaqtaǵan. Kitapta Elbasynyń sarabdal saıasaty, kóregen kóshbasshylyǵymen júzege asqan halyqaralyq deńgeıdegi bastamalary da oryn alǵan.

Kitapty belgili qalamger, dıplomat, Halyqaralyq «Jambyl» syılyǵynyń laýreaty Málik Otarbaev túrik tiline aýdarǵan.

Atalǵan jıynǵa Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly, Túrkııa Respýblıkasy Prezıdentiniń Bas keńesshisi Ialchyn Topchý, Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev, Túrki Keńesi Aqsaqaldar Keńesiniń múshesi professor, ǵylym doktory Ádil Ahmetov, Túrki Keńesiniń qurýshy bas hatshysy, elshi Halıl Akynjy, Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Málik Otarbaev, sondaı-aq kóptegen memleket qaıtarkerleri, ǵalymdar, zııaly qaýym jáne dıplomatııalyq mıssııa ókilderi qatysty.

Sonymen qatar, Túrkııa Respýblıkasy Prezıdentiniń orynbasary Fýat Oktaı, Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Mustafa Shentop atynan quttyqtaý jedel hattary kelip tústi.

Kitaptyń tusaýkeser saltanaty Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekulynyń alǵy sózimen ashyldy. Elshi óz sózinde «Tuńǵysh Prezıdentimiz - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń usynysy ári qoldaýymen el tizginin ustaǵan maıtalman memlekettik qaıratker, qazaq dıplomatııasynyń marqasqasy Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstandy jańa belesterge bastaıtyny anyq» dedi. Qazaqstan Elshisi ústimizdegi jyldyń 9 maýsymynda jańa saılanǵan Memleket basshysy Elbasynyń qol jetkizgen tabystaryn eselep arttyratyndyǵyna senimin bildirdi. Sondaı-aq, Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstannyń ishki jáne syrtqy saıasatta óziniń teńdestirilgen, konstrýktıvti jáne progressıvti tulǵalyǵyn tilge tıek etti. Elbasynyń ómiri men qyzmettik belesterimen qatar, Memlekettiń qurylý kezeńi men zamanaýı Qazaqstan týraly jazylǵan bul kitaptyń, ádebı stıli jáne oqıǵalarǵa kýá bolý ózgesheligin eskersek, qundy ádebıetter qatarynan oryn alatyndyǵy sózsiz ekendigin atap ótti.

Túrki Keńesi Aqsaqaldar Keńesiniń múshesi professor Ádil Ahmetov Qasym-Jomart Toqaevtyń qalamynan shyqqan bul kitap týraly «Toqaev syndy salmaqty da salıqaly, kásibı, tanym kókjıegı keń dıplomattyń qolynan shyqqan bul kitapta, Keńes Odaǵynyń kúızelisinen túlep ushqan egemen Qazaqstan Respýblıkasynyń negizin qalaǵan jáne qalap qana qoımaı, Elimizdiń terezesin ózge memlekettermen tez arada teńestirip, kúlli álem eseptesetin Ortalyq Azııadaǵy eń irgeli memleketterdiń qataryna qosqan Elbasy N.Nazarbaevtyń tarıhı roli jan-jaqty ashylǵan» degen pikir bildirdi. Sondaı-aq, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jáne Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń da uly túrki órkenıetiniń ókilderi ekendigin atap ótti.

Túrki Keńesiniń Bas hatshysy Baǵdat Ámireev, Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdiginiń tarıhy Nazarbaevtyń esimimen tyǵyz baılanysty ekendigin aıtyp ótti. Jańa saılanǵan Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev dıplomat jáne memleket qaıratkeri ekendigine toqtaldy. «Nursultan Nazarbaev sońǵy shırek ǵasyrdaǵy túrki ıntegraııasynyń kóshbasshysyna aınalǵan tulǵa. Sodan da bolsa kerek, Túrkııa Respýblıkasy Prezıdenti Rejep Taııp Erdoǵannyń usynysymen baýyrlas memleketterdiń basshylary Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevqa Túrki tildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesiniń ómir boıǵy Qurmetti tóraǵasy mártebesin berdi» dep baıandady.

Túrkııa Respýblıkasy Prezıdentiniń Bas keńesshisi Ialchyn Topchý, Túrik halyqtarynyń jetistikterin bolashaq urpaqqa jetkizý kerek ekendigin, sol turǵydan «Tarıh jasaǵan tulǵa» kitabynyń qundy eńbek ekendigin atap ótti.

Jıynnyń ekinshi bólimi Qazaq eliniń Túrki álemimen baılanystary jóninde, Qazaqstan-Túrkııa mádenı, konomıkalyq, saıası, dıplomatııalyq qarym-qatynastary tilge tıek etilip, ǵalymdardyń tujyrymdary tyńdaldy. Otyrys basshylyǵy ANKASAM saraptama zertteý ortalyǵynyń bas keńesshisi professor Sendjer Imerge júkteledi. Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Málik Otarbaev «Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti jáne Túrkistannyń damý kezeńi» atty baıandamasynda, Túrkistan qalasynyń Túrki álemi úshin rýhanı mańyzdylyǵyn atap ótti. Sondaı-aq, 19 maýsym 2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan oblysy bolyp, ortalyq qalasynyń Túrkistan bolatyndyǵy týraly qaýlynyń qabyldanǵan kúni ekendigin aıtty. Búgingi tańda Túrkistan qalasynda 170-ke jýyq ınvestıııalyq jobalar iske asyrylýda, olardyń eń irisi Túrkııa Respýblıkasynyń ınvestorlarynyń ınvestıııalarymen salynyp jatqan áýejaı ekendigin atap ótti. Aldaǵy kezeńderde Túrki áleminiń astanasy, rýhanı mekeni, kishi Mekkesi sanalatyn Túrkistanda týrızm salasynyń jańa qarqynmen damıtynyna senim bildirdi.

Túrki Keńesiniń qurýshy bas hatshysy, elshi Halıl Akynjy «Túrki álemi jáne Nazarbaev» atty baıandamasynda Elbasynyń Túrki Keńesi qurylý kezeńindegi eńbekterine toqtalyp, Elbasynyń tek Qazaqstan úshin ǵana emes Túrki álemi úshin ataqarǵan qyzmetteriniń mańyzdylyǵyna toqtaldy.

Ankara Saıasattaný Ortalyǵynyń basshysy Hasan Kanbolat «Demokratııa kezeńi – 9 maýsym - Prezıdent saılaýy» atty baıandamasynda, Qazaqstanda ótken saılaýdyń demokratııalyq talaptarǵa saı joǵary dárejede ótkendigin málimdedi. Elde oryn alǵan halyq tolqýynyń ózin «Demokratııanyń kórinisi» retinde baǵalady.

SETA Syrtqy Saıasat zertteý ortalyǵynyń dırektory jáne «Insight Turkey» jýrnalynyń redaktory professor doktor Mýhýddın Ataman «Jańa kezeńde: Qazaqstan-Túrkııa qarym-qatynastary» atty baıandamasynda Qazaqstan men Túrkııa arasyndaǵy baýyrlastyqqa negizdelgen qarym-qatynastyń aldaǵy ýaqytta da kúsheıe túsetindigine senim bildirdi.

Jıyn sońynda qatysýshylar kitap tusaýkeser saltanatyna qatysty jáne baıandamashylarǵa estelik syılyqtar tabystaldy.

Sońǵy jańalyqtar