24 Maýsym, 13:41 690 0 Jańalyqtar "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Taý tulǵaly Tájibaev: psıholog jáne dıplomat

1910 jyly Syrdarııa gýbernııasynda (qazirgi Túrkistan oblysy) týǵan T.Tájibaev 1917 jyly ata-anasynan jastaı aıyrylyp, temirjolshy I.F. Kabanovtyń qolynda ósip, Shymkent pedagogıkalyq tehnıkýmyn, Máskeýdegi N.Krýpskaıa atyndaǵy Kommýnıstik tárbıe akademııasyn bitirgen. Oraıy kelgende aıta ketetin jaıt, ol qazaqtan shyqqan tuńǵysh kásibı psıholog-ǵalym, Lenıngradta psıhologııa ǵylymdary boıynsha kandıdattyq jáne doktorlyq qorǵaǵan, professor jáne Qazaq KSR-i Ǵylym akademııasynyń akademıgi.

Dıplomatııalyq qyzmetin 1944 jy­ly Qazaq KSR Syrtqy ister halyq komıssarıatynyń komıssary retinde bastaǵan Tólegen Tájibaıuly atalǵan qyzmetti 1953 jylǵa deıin abyroımen atqarady. Degenmen, onyń dıplomatııadaǵy joly túrli buralańǵa toly bolǵany anyq. Sebebi, Qazaqstan Kompartııasy OK hatshysy N.A. Skvorovtyń qoly qoıylǵan taǵaıyndaý týraly buıryqtan soń, Qytaı konsýlymen baılanysqany úshin degen syltaýmen oǵan sógis te berilgen. Abyroı bolǵanda araǵa jyl salyp, atalǵan sógis boıynsha arnaıy buıryq shyǵyp, is jeke is-qaǵazdarynan alynyp tastalady. Atalǵan maqalany jazý barysynda, muraǵat qujattarymen tanysyp otyryp, Tólegen Tájibaıulynyń óz isine berilgen maman ekenin baıqaýǵa bolady. Sebebi, jeke qujattarynda onyń isker basshy, talantty uıymdastyrýshy ekeni jazylǵan. Osy oraıda, jańadan qurylǵan komıssarıattyń jumysyn jolǵa qoıý jáne onyń alyp júrý sekildi bitpeıtin keńse jumystarynda mınıstrdiń psıholog mamandyǵy kómekke kelgeni daýsyz sekildi. Tarıhqa úńiletin bolsaq, Tólegen Tájibaev syrtqy saıasat vedomstvosyn komıssarıat retinde qabyldap, mınıstrlik retinde tapsyrǵanǵa deıin 1944 jyldan 1953 jylǵa deıin abyroımen atqarypty.

Aıta ketetin jaıt, ol «Jalpy psıhologııa» atty tuńǵysh oqýlyqtyń jáne «Psıhologııa ı pedagogıcheskaıa psıhologııa K.D. Ýshınskogo», «Abaı Qunanbaev jastardy tárbıeleý týraly», «Fılosof­skıe, psıhologıcheskıe ı pedagogıcheskıe vzglıady Abaıa Kýnanbaeva», «Prosveenıe ı shkoly Kazahstana vo vtoroı polovıne HIH veka», «Pedagogıcheskaıa mysl v Kazahstane vo vtoroı polovıne HIH veka» sekildi irgeli eńbekterdiń avtory.

Tólegen Tájibaev qazaq tilinde psıhologııa ǵylymy termınderin qalyptastyrýǵa eleýli úles qosty. Onyń K.Ýshınskııdiń, L.Vygodskııdiń psıhologııalyq kózqarastary týraly zertteýleriniń zor ǵylymı mańyzy boldy. Odan bólek, Qazaqstandaǵy pedagogıkalyq oı-pikirdiń, oqý-aǵartý isiniń damýy jáne mektepter tarıhyn, Shoqan Ýálıhanov, Ybyraı Altynsarın, Abaı Qunanbaevtardyń fılosofııalyq, psıhologııalyq jáne pedagogıkalyq kózqarastaryn jan-jaqty zertteýmen aınalysty.

HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy Qazaqstandaǵy oqý-aǵartý isimen qatar, pedagogıkalyq oı-pikirlerdiń damýy jónindegi zertteýleri kólemdi, ári mańyzdy eńbekter qatarynan sanalady. Búginde onyń qazaqstandyq pedagogıka men psıhologııa teorııasynyń damýyna qosqan úlesi baǵa jetpes, ǵylymı eńbekteri jas urpaqty oqytý men tárbıeleý salasyndaǵy ǵylymı zertteýlerde búginge deıin oqý quraldarynyń qosymshasy retinde qoldanylyp keledi.

Qazaq KSR ǵylym akademııasynyń aka­demıgi Tólegen Tájibaev Qazaq KSR pedagogıka qoǵamynyń prezıdenti, Joǵary jáne arnaýly orta bilim mınıstrliginiń pedagogıka jáne psıhologııa salasyndaǵy Ǵylymı-ádistemelik keńesiniń tóraǵasy sekildi taǵy da basqa qoǵamdyq jumystardyń bel ortasynan tabylǵan. Syrtqy ister mınıstri laýazymynan ketisimen, S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń rektory, Qazaq KSR-i Mınıstrler Keńesi tóraǵasynyń orynbasary, Qazaq KSR-i Mádenıet mınıstri qyzmetterin atqarǵanymen taǵdyr ony qaıtadan dıplomatııaǵa alyp keldi. 1957-1961 jyldary Úndistandaǵy KSRO elshiliginiń keńesshi-ókili dıplomatııalyq qyzmetin joǵary deńgeıde atqarǵan onyń eńbegi týraly belgili qazaq jazýshysy Qapan Satybaldınniń «Aınalaıyn Úndistan» dep atalatyn jolsapar jazbasynda  jazylǵan. Tólegen Tájibaev úndi elinde belgili keńes elshileri P.K. Ponomarenko jáne I.A. Benedıktovpen ıyqtasa júrip eńbek etti. 1961-1964 jyldary  Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń pedagogıka jáne psıhologııa kafedrasynyń professory ári meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan ony sum ajal ómirden erte alyp ketti. Artynda óshpes murasy, dıplomatııalyq jáne ǵylym jolyndaǵy dańqy qaldy. Joǵaryda biz jazǵan eńbekterinen bólek, Memleket tarapynan Eńbek Qyzyl Tý jáne «Qurmet belgisi» ordenderimen, kóptegen medaldarmen marapattaldy.

Búginde nemeresi – Asqar Erlikuly Tájibaev Qazaqstannyń Tájikstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi. «Ornynda bar ońalar» degen osy bolar.

2010 jyly taý tulǵaly Tájibaevtyń 100 jyldyǵyna oraı, aqpan aıynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetinde qazaqtyń kórnekti pedagog-psıhology, respýblıkadaǵy pedagogıka ǵylymynyń tuńǵysh doktory, professor Tólegen Tájibaevtyń 100 jyldyq mereıtoıy keńinen atalyp ótildi. Mereıtoıǵa arnap, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti Tólegen Tájibaevtyń eńbekteri men shyǵarmalarynyń tolyq jınaqtaryn shyǵardy. Sol jyly 10 maýsymda  akademık Tólegen Tájibaevtyń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Joǵary bilim berýdiń qazirgi máseleleri: jetistikteri men bolashaǵy» atty halyqaralyq ǵylymı tájirıbelik konferenııa ótip, Ońtústik Qazaqstan oblysy Shardara qalasynda akademık-ǵalymnyń eskertkishi ashyldy.

2020 jyl Tólegen Tájibaevtyń týǵanyna 110 jyl tolady. Taýlar alystaǵan saıyn bıikteıdi deıdi qazaq maqaly. Sondyqtan, psıhologııa men dıplomatııa sekildi adam janynyń tamyryn názik basa bilgen biregeı maman ıesiniń bul mereıtoıy da ataýsyz qalmaıdy dep senemiz.

Oljas BERKINBAEV,

jýrnalıst, «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty

Tgter tájibaev

Sońǵy jańalyqtar