20 Maýsym, 14:28 861 0 Suhbat Tańsulý ALDABERGENQYZY

Alynbaı qalǵan suhbat...

Qalam ustap kele jatqan jyldar ishinde keıbir keıipkerlerińnen qaıtalap suhbat alý dástúrin jańǵyrtý maqsatymen osydan onshaqty kún buryn belgili otbasynyń shamshyraǵyna ǵana emes, búkil Bir áýlettiń abyz anasyna aınalǵan ustaz – Márzııa anamyzben áńgime-dúken qursaq degen  edik. Tyńdar qulaq bolsa, áńgimeniń maıyn tamyzatyn, qazaqı tálim-tárbıeniń, salt-dástúri­miz­diń atam zamannan kele jatqan úrdisi men tarıhı jolynan syr aqtaratyn áńgimeshil-sheshen anamyzben taǵy da dıdarlasýdyń sáti túspepti.

«Jazmyshtan ozmysh joq»,  búgin almatylyqtar halqymyzǵa Dáýletteı batyr da meıirimdi, Atymtaı Jomarttaı qaıyrymdy  uldy syılaǵan asyl anamyzdy máńgilik mekenine shyǵaryp saldy...

Batyr Ana, Qazaq KSR eńbek sińirgen muǵalimi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, ulaǵatty ustaz, aıaýly áje óziniń jetpis toǵyzynshy jazynda osylaı ómirmen qoshtasty. Bir kezderi qolynan dám tatyp, arqa-jarqa otyryp suhbat bergen sáti kóz aldymyzdan kınolentadaı syrǵyp ótip, biz de kóz jasymyzǵa erik berdik. Sheshen kisi edi. Júıeli áńgimesi áli kókirekten kete qoımaǵan. Keń pishilgen bolmysy tunyp turǵan meıirim edi. Birer saǵat bolsa da sol analyq meıirimine shomylyp, ádemi bir sátterdi bastan keshkenimiz kúni keshe ǵana sekildi sanamyzdy sharlap ótkendeı boldyq.

Búkil sanaly ǵumyryn bala tárbıesine, bilim salasyna arnaǵan Márzııa Aıtbaıqyzy respýblıkamyzdyń bilim berý isiniń úzdigi, pedagogıka ǵylymdarynyń kandıdaty, professorlyq qyzmetpen qatar otbasynyń da kıesi bola bilgen jan.  Belgili qazaq balýany, eńbek sińirgen jattyqtyrýshy, ǵumyrlyq otaǵasy Bolat Turlyhanovpen altyn asyqtaı qyz, aıbyndy uldar tárbıelep ósirgen. «Alyp anadan týady» demekshi,  jaratylysy keń, peıili ashyq, darhan minezdi ustaz-ana elimizdiń aǵartý salasyndaǵy tálimgerligin uıyǵan oshaq basynda da qalyptastyra bilgen salıqaly ana. «Balanyń ózin týasyń minezin týmaısyń» degendi ómirlik jalaý etken Márzııa Aıtbaıqyzy tek óz urpaǵyn ǵana emes, talaı «tentekterdi» túzý jolǵa salǵan asa meıirimdi ustaz-ana bolatyn.

Tula boıy osyndaı úlken adamı asyl qasıetterden qalyptasqan ustazdardyń ustazy jaıly búkil aqparat quraldarynda kóńil aıtýlar jarııalandy. «Qudasyn qudaıyndaı syılaıtyn» qazaqı jaqsy daǵdymyzdy paıdalanyp, Turlyhanovtar otbasymen shırek ǵasyrdan astam quda-jekjat bolyp, syılasyp-syrlasyp, tipti Bıbigúl Ahmetqyzy aıtyp kóriskenindeı,  ekeýi «Egizdiń syńaryndaı» bolǵan qudaǵıynan biraýyz jubatý sózin suraǵan edik.

 

Áteı SEIDÁLIEVA:

«EGIZDIŃ  SYŃARYNDAI» EDIK...

 – Qasıetti oraza aıynyń sońǵy kúni keremet bir otyrys boldy. Mákeńniń ózi uıytqy bolyp burynǵy-búgingi  qyzmettesterin, jaqyn-juraǵattarynyń basyn qosyp, aýyzashar dastarqanynda jaqsy bir áńgime-dúken qurdyq. Qazaqtyń talantty ánshi-sazgeri Eskendir bastaǵan óner adamdary da boldy. Kóńildi otyrdy. Áńgimemiz bitpeı, tipti men sııaqty jaqyndary tún­aýa  jazda «Alakólge» baratyn bolyp tarastyq. Mákeńniń aıaǵy aýyratyny bolmasa, densaýlyǵynyń eshqandaı kináraty joq-tyn. Oılap otyrsam, sol kúni tipti erekshe bolyp nurlanyp otyrdy. «Eskendirmen túıdeı qurdas, arasy eki-aq kún bolǵandyqtan, kelesi jylǵy atalyp ótetin seksen jyldyqtary jaıly da biraz josparlaryn kúle otyryp áńgimeledi. Jeksenbi kúni de «Saılaýdan keıin esik aldynda demalyp otyrmyn» dep ekeýmiz telefonmen eki saǵattaı sóılestik.  «Dáýlettiń úıindegi kelin shetelden ákelse kerek, bir ádemi kóılek saqtap qoıyp edim, aıt kúni umytyp ketippin»,– dep kelininen sony berip jibergen-di. «Qudaı-aý, nesine áýre boldyńyz, barǵanda  alatyn edim ǵoı» dep kúlip, anany-mynany áńgimeledik.

Meniń de taǵdyrym adam aıtsa sengisiz, bir basyma jeterlik qıyndyq pen aýyrtpalyqty kórdim ǵoı. Sol jyldarda jalǵyzdyǵymdy sezdirmeı, únemi janymnan tabylyp, kóńilimdi aýlap, ádemi bir jyly sózderimen demeý bolyp júretin. Elimizdiń aǵartý salasynda qandaı qyzmet atqarsa, sol tájirıbeli pedagogtyq tálim-tárbıeni aınalasyna da sińire bilgen ustazdardyń ustazy, ustazdardyń úlgisin jasaǵan ol qudaǵılyqtyń da úlgisin jasap ótti. Osynaý jyldar ishinde, shyn máninde egizdiń syńaryndaı qol ustasyp, qoltyqtasyp ǵumyr keshtik desem artyq aıtqandyq emes. Bizdi biletinder, ásirese Mákeńdi biletinder ony kórip te, bilip te júr. Keshegi qaraly qaza ústinde maǵan kelip kóńil aıtyp, kórisip jatqandardy  sonyń kýásindeı qabyldadym. Janym odan saıyn ezildi. Qudaǵı bolyp bastalǵan syılastyǵymyz apaly-sińili sekildi, syr aqtarar qurby sekildi ótken tatý-tátti jyldar kóz aldymnan bir kúngideı bolmaı zý ete qalǵany...

Turlyhan atamyz kezinde jaqsy qyzmetter atqarǵan,  sonaý otyzynshy jyldary Sákendermen syrlas, muńdas, taǵdyrlas bolǵan azamat eken. Sol zııaly qaýymǵa taǵylǵan jaman ataq ol kisini de jalmap tynsa kerek. Atadan qalǵan eki uldyń biri erterek qaıtys bolyp ketedi de, bizdiń Bolat qudamyzdy aman-esen ósirip, adam qataryna qosý úshin anasy alǵashynda Almaty oblysynyń Saryózek jaǵyna, sodan keıin qalaǵa qonys aýdarsa kerek. Qazaq halqy úshin jany qurban bolǵan sol azamattardyń qatarynda ketken atadan qalǵan jalǵyz bizdiń qudaǵımen taǵdyr qosyp, on bala ómirge ákelip, ósip-óndi. Segiz uldyń biri jol apatynan qaıtys boldy da, qazir jeti ul men eki qyzy úıli-jaıly. Bolat quda elý toǵyz jasynda qaıtys bolyp, úbirli-shúbirli balalar anasynyń qolyna qarap qalǵanda da, qaıyspaǵan qaıratkerligi de myqty edi. Adam balasy anasynyń qursaǵynda-aq bir sharýaǵa beıimdeletin bolýy kerek, ol týmysynan ustazdyqty qalap, ómiriniń sońyna deıin bar bolmysy men kúsh-jigerin osy jolǵa arnady. Elimizdiń egemendik alǵan alǵashqy jyldary bar múmkindigin paıdalanyp, balalarynyń aýzynan jyryp desek qatelespespiz, «Bolashaq» atty daryndy balalar mektebin, odan keıin birinshi Almatydaǵy óz úıiniń aýlasynan balalar baqshasyn ashyp, bolmashy qarajatpen bastaǵan tirliginiń jemisin de kórmedi emes, kórdi. Jahandaný jaılaǵan ozyq tehnologııanyń áserinen de bolar,  óz balasyna sózin ótkize almaıtyn qıyn  zamanda kisi balasyn bir ata-ananyń balasyndaı bólmeı-jarmaı tárbıeleý uly ustazdardyń ǵana qolynan keletin tirlik qoı.

Bolat pen Márzııanyń kenje qyzy Gúlmıra meniń kelinim, ulym Abaı ekeýi de búginde nemere súıetin jasqa kelip qaldy. Tuńǵyshtary joǵary oqý ornyn bitirip, erjetip otyr. «Kóringen taýdyń alystyǵy joq» degen halqymyz,  ortaq nemeremizdiń qyzyǵyn birge kórsek, qýanyshynda birge otyrsaq degen yqylas-nıetimiz bar edi, amal joq... Oılamaǵan jerden tirliginiń toqtaǵany-aı... Qursaǵynan taraǵandardyń sany búginde bir úlken aýyldy qurap qalǵan Mákeńniń, árıne, armany joq qoı, degenmen, aramyzda júre turǵanda bolar edi degen. ókinish ózekti tyrnalaıdy. Birimizsiz birimiz eshqaıda barmaýshy edik. Jalǵyzsyrap qaldym...

Redakııadan:

«Artynda uzaq-sonar iz qaldyrǵan» elimizdiń ulaǵatty ustazy Márzııa Aıtbaıqyzyn joqtaýshylar sany, árıne, barshylyq ekeni sózsiz. Degenmen, solardyń ishinde áýletin ósirip, jetildirip máýeli  báıterekke  aınaldyratyn, urpaq jalǵastyratyn qudalyqtyń jóni, tipti bólek. Áteı anamyzdy áńgimege tartqanymyz da sondyqtan. Áppaq júzinen sorǵalaǵan qımas tamshylardy kórip otyryp, ekeýiniń keremetteı syılastyqta, qarym-qatynasta bolǵanyn ańǵarý qıyn emes edi. Suhbatqa kelisip turyp jete almaı qalǵan ókinish bizdiń de ózegimizdi órtep ketkendeı...

 Elim-jerim deıtin jetilgen jeteli jeti ul men jelkildegen esti  eki qyzynan taraǵan úlken áýletke, Turlyhanovtar áýletine qaıǵysyna ortaqtasyp gazetimizdiń  qalyń oqyrmany atynan kóńil aıtamyz.  Imany joldas bolsyn!

Jazyp alǵan Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar