20 Maýsym, 14:20 616 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Shyraǵy bar júreginde

Maǵjantanýshy qalamger, qoǵam qaıratkeri

Jarasbaı Súleımenov týraly syr ushqyndary

Men Jarasbaımen alǵash ret telefon arqyly tanysqan edim. So­dan beri qyryq jyldan asyp ketipti-aý. Bári-bári jadymda óshpesteı qashalǵan tárizdi. Mezgil qońyraýyn dabyldatqan saıyn qaz-qalpynda jańǵyryp qoıa beredi. O kezde «Le­nınshil jasta» (qazirgi «Jas Alash» gazeti) qyzmet etemin. Buǵan deıin ár bólmede bes-alty jýrnalıst otyratyn qurqyltaıdyń uıasyndaı aıadaı-aıadaı jeti-segiz kabınette qystyrylyp-qymtyrylǵan jupyny jaıdan qutylyp, arqamyz keńeıgen kez. Arý Almatynyń halyq qujynaǵan kókbazarynyń naq túbinen boı kótergen on qabatty záýlim de, ásem kógildir shynyly ǵımarattyń jetinshi qabatyn   ıelendik... Qashanda basy ıdeıadan bosamaıtyn redak­­torymyz, árdaıym sergek babyndaǵy sportshydaı júretin bastyǵymyz Seıdahmet aǵa burynǵydan beter qulshynyp jigerimizge jiger alaýlatyp, qııalymyzga qanat baılaǵan.

Arasynda qalt etken bos ýaqytty paıdalanyp, oblystyq gazetterdiń redakııalaryna qońyraý shalýdy da umytqamyz joq.

«Júrgen aıaqqa jórgem iliger» demekshi, qıyrdaǵy Qyzyljardan jazý-syzýga erekshe yqylasty, ásirese, «Lenınshil jasty» syrttaı kýmır sanaıtyn jigitpen tanysqanyma qatty qýandym. Aty-jóni Jarasbaı Súleımenov eken. Telefondaǵy áýelgi áńgimemiz de ádemi jarasyp ketkendeı. Oblystyq gazette ádebı qyzmetker kórinedi. Ejelgi tanystarsha tez til tabysqan biz jıi habarlasatyn boldyq. Ile-shala Jarasbaıdyń jastar ómirinen jazylǵan sýrettemeleri men móltek ocherkteri bizdiń gazette kórine bastady. Artynsha aýyl sportynyń jaı-kúıin kótergen problemalyq maqalasy jarııalandy. Qaǵylez de, qııadaǵyny qylpýynan tanıtyn naǵyz redaktor Seıdaǵań «Qyzyq hattar saǵatynyń» kezekti otyrysynda jańadan kórine bastaǵan avtorlarymyz tóńireginde biraz pikirlerin aıtyp, olardyń ár qadamyn qadaǵalap otyrýdy tapsyrǵan. Topjarǵan tilshiler sapynda, árıne, bú­gingi belgili qalamger, onshaqty kitaptyń avtory Jarasbaı Súleımenov te bar edi.

Qansha jyl burynǵy sýret umytylmastaı esimde. «Soıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetine bólim meńgerýshisi qyzmetine aýysqanyma ekinshi jyl. Jumys sońyna taman «Sapar Baıjanov shaqyryp jatyr», – dep esikten syǵalaǵan hatshy apaıǵa ilesken boıy redaktordyń bólmesin ashtym.

– Kel, Janat! – dedi tabaldyryqtan attar-attamastan tórde otyrǵan Sapekeń emen-jarqyn.

Bastyqtyń janynda ún-túnsiz qulaq túrgen redaktordyń birinshi orynbasary Balǵabek Qydyrbekuly men aýyl sharýashylyǵy bóliminiń meńgerýshisi Hamıdolla Rahmatýllındi kórip tiksinip, ári yńǵaısyzdanyp qalǵan keıipte qabyrǵadaǵy jypyrlaǵan oryndyqtardyń birine tize búktim.

– Beri taman jaqyndap otyrsańshy, – dedi Balǵabek aǵa jumsaq únmen.

– Bizdiń «Lenjastyń» mektebi, Seıdahmettiń tárbıesi ǵoı, – dedi Hamań ish tarta sóılep.

Úlkenderdiń jyly qas-qabaǵy boıymdy da, oıymdy da tez tiktep alǵyzdy.

– Jaı shaqyrdyńyz ba?

– Egin oraǵyna, astyqty oblystardyń birine shuǵyl issaparǵa barasyń. Bılet bolsa erteń, áıtpese arǵy kúni ush. Ýaqyt tyǵyz. Úlken oraqtyń bel ortasy qazir. elınograd pen Soltústik Qazaqstan oblysynyń qaısysyna barǵyń keledi? Buıryǵyńdy alyp, daıyndala ber. Negizgi tapsyrma – egin oraǵynyń jańa qaharmany týraly gazettiń týra bir betindeı kólemde kórkem ocherk jazasyń.

–Jaraıdy. Soltústik Qazaqstan oblysyna baraıyn, – dedim yrǵalyp-jyrǵalmaı. Ishki oıym ózime aıan. Jarasbaı dosymmen júzdesýdiń sáti túsken tárizdi.

Erteńinde Qyzyljarǵa ushtym. Áýejaıda qarsy alýǵa ýádelesken osy óńirdegi menshikti tilshimiz Baıtuıaq Janymbetovti de buryn-sońdy kórmegenmin. Telefon arqyly aldyn-ala sapar barysyn egjeı-tegjeıli pysyqtap, ushaqtan túsken bette oblys ortalyǵyna jaqyn eń iri astyqty sharýashylyqtardyń birine tartqandy jón sanadym. Oblystyń egin oraǵy shtabynyń ókili usynǵan jas ozat kombaınshy Eltaı Bektemirovpen keshki shyraqtar jymyńdaı bastaǵanda astyqty alqapta jolyǵyp, tildesýdiń sáti alshysynan túsken. Endigi maqsat oblystyq gazette isteıtin tanys ta, beıtanys dosym Jarasbaımen kezdesý.

Asa salmaqty da, mádenıetti jigit bizdi – Baıtuıaq ekeýmizdi ózi taýyp aldy. Oblystyq aýyl sharýashylygy basqarmasynda egin oraǵynyń sońǵy táýliktegi derekterimen tanysyp otyrǵanbyz.

– E, qonaqtarymyz munda eken ǵoı, – dep esikten sóıleı kirgen ashań óńdi, boıshań jigit elpildeı sálemdesip, jón suraı jóneldi. – Jáke, komandırovkańyz qalaı bastaldy? Qonaqúıde joqsyz. Túnniń bir ýaǵyna sheıin egin tanabynda, qyzyl qyrman basynda bolypsyz. Eger ýaqytyńyz bolsa, búgin Jambyl aýdanyna tartyp keteıik. Qyzyljarǵa kelip turyp Sábeń men Ǵabańnyń aýyldaryna soqpaı ketý – ábestik bolar.

Aýzyn ashsa júregi kóriner ańqyldaǵan aǵedil dosym Jarasbaımen osylaısha lezde shúıirkelesip, máre-sáre bop qaldyq. Bógelmeı tórt jýrnalıst jolǵa shyqtyq. Bizge dosym tanystyrǵan jigit oblystyq gazettiń qyzmetkeri – Amandyq Jantemirov. Sabaqty ıne sátimen degendeı onyń qolqalaýymen shalǵaıdagy Sábıt Muqanov, Ǵabıt Músirepov, Ivan Shýhov, Safýan Shaımerdenov se­kildi qazaq ádebıetiniń alyptary men klassıkteriniń týyp-ósken aýyldaryn arala­dyq. Sóz zergeri Ǵabańnyń áıgili «Qos shal­qaryna» shomylyp, Eltinjalyn tamashaladyq. Shoq-shoq qaıyńdar araldaryn qyzyqtaǵan oraıly bir tusta Jarasbaı qazaq pozııasynyń jaryq juldyzy Maǵjan Jumabaev haqynda da júrekjardy syryn sybyrlaı jetkizgen. O kezde Maǵjan jaıynda eshkim jaq ashpaıtyn. «Reti túsip, taǵy bir kelgenińizde Maǵjannyń aýylyna aparamyn...» Dos sózi áli kúnge qulaq túbinde jańǵyrǵandaı.

Aıtpaqshy, osy saparda alyptar aýylymen irgeles jatqan Shal aqyn aýdanyndagy «Balýanǵa» soǵyp, Jarasbaı dosymnyń ushqan uıasyn kórip, Baǵıra anamyzben tanystym.

...Jyldar qanatymen ilesken ushqyr ýaqyttyń óz beder izi bar. Serpilter de, sergiter, kúıindirer de, qýantar ómir órnekteriniń kóńil tolqynyna aınalaryna kóbine mán bermeımiz. Al tolqyndar áste tynysh jatqan ba? Qashanda ilgeri umtylady, alys jaǵalaýlarǵa asyǵady. Kógildir kókjıekpen shektesken, munarly saǵymǵa oranǵan úmit jaǵalaýyna jetkende baryp sál saıabyrlap, sabyr eteri sózsiz. Búgingi jetinshi asqarynyń bıiginen tóńiregine jiti nazar aýdarǵanda Jarasbaıdyń da mereıi marqaıyp, boıyn erekshe qýanysh kerneıdi.

Qalamyna súıengen Jarasbaı súıikti kásibinen, jazýynan qol úzgen joq. On úsh jyl radıo-televıdenıe salasynda qulshyna eńbek etti. Ekinshi tynysy ashylǵan qalamy júırik jýrnalıst «Egemen Qazaqstanǵa» da burqyratyp jazdy. Namys otyn qaı­raqtaı janydy. Soltústik Qazaqstan oblystyq radıosy bas redaktorynyń oryn­basary, bas redaktory, Qazaq radıosynyń osy oblystaǵy menshikti tilshisi bolǵan ol ózine júktelgen mindetterdi abyroımen oryndaýǵa umtyldy. Jańa­shyl­dyqqa qumar jýrnalıstiń ıgilikti izdenisi áriptesteri arasynda úlken bedelge bóledi.

Oblystyq qazaq tili qoǵamynyń jetekshisi retinde de óz ultynyń patrıoty sanalatyn onyń tyndyrǵan úlgili isteri jerlesteriniń esinde. Qazir oblystyq «Soltústik Qazaqstan» gazetiniń janynan shyǵyp turatyn «Qyzyljar nury» qalalyq aptalyqtyń dúnıege kelýine de Jarasbaıdyń qosqan úlesi zor. Talapshyl da, tegeýrindi tulǵa el múddesi jolynda aıanbaı kúresti.

Osyndaı tolǵanys ústinde ataqty jazýshy, áıgili redaktor Sherhan Murtazanyń aýzynan shyqqan tamasha teńeýdi eriksiz eske túsirgem. «Men jýrnalıstiń jankeshti eńbegin, jegeni tiken, kótergeni altyn dala alyby – túıemen salystyrar edim». Dál de, taýyp aıtylǵan sóz. Shúkir. Bul jaǵynan qalamdas áriptesimizdiń mańdaı teri der kezinde eskerilgendeı. Ol Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty, ekinshi dárejeli «Dostyq», «Qurmet» ordenderi, birneshe medaldiń ıesi, ózi týyp-ósken oblysynyń qurmetti azamaty, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti májilisiniń depýtaty boldy.

*  *  *

... Jýrnalıstik pen jazýshylyqty qos qanatyndaı qatar alyp kele jatqan Jarasbaıdyń qalamynan týǵan ondaǵan kitaptar oqyrmandar júregine jol tartqan. Birneshe áńgimeler men hıkaıattar jazdy. Ol júreginde shyraǵy bar qalamger. Kóńilge qýanysh úıireri – qaı týyndysy da oqyrmannyń bıik talǵamynan tabylyp jatýy. «Kómeski iz», «Emenniń ıir bu­­taǵy», «Sónbeıtin shyraq», «Dala-besik» kitaptaryna engen hıkaıattary, áńgimeleri men suhbat-sseleri kórkemdigimen, tarıhı-tanymdyq derekterimen, tuymdy tili­men, dara ózindik qoltańbasymen qyzyqtyrady.

Jarasbaı Súleımenovtiń taǵy bir qy­ry – zertteýshilik qasıeti haqynda az-kem sóz. Ol birazdan beri halqymyzdyń kórkemdik áleminde eleýli de, óshpes iz qaldyrǵan tarıhı tulǵalardyń shyǵarmashylyǵyna den qoıyp júr. Áıgili Qojabergen jyraý, Segiz seri, Shal aqyn Kúlekeuly, Shoqan Ýálıhanov, Maǵjan Jumabaev, Ivan Shýhov, Ǵabıt Músirepov tárizdi ulylardyń ómiri men shyǵarmashylyq álemin jan-jaqty zerttegen týyndylary eshkim­di de beıjaı qaldyrmasy anyq.

Maǵan jýrnalıst Jarasbaıdyń, jazýshy Jarasbaıdyń qazaq pozııasynyń jaryq juldyzy Maǵjan Jumabaevqa qatysty jazbalary erekshe unaıdy. Sońǵy otyz jyldyń ishinde ol ózin yntyqtyrǵan adamnyń taǵdyryna tereńirek úńilip, birneshe ǵylymı-tanymdyq maqalalar jazyp, birneshe suhbattar uıymdastyrdy. Qaýipsizdik komıtetteriniń, oblystyq mu­raǵattyń qupııa sanalǵan san alýan qu­­jattaryn aqtardy. Maǵjan týraly burynǵy-sońǵy jazylǵan estelikter men zertteý materıaldarynyń basyn birik­ti­rip oryssha-qazaqsha «Maǵjan» atty qos tomdyq qurastyrdy. Tańdaýly óleńderin Más­keýde bastyrýǵa muryndyq boldy. Jan-tánimen qulaı suıgen taqyrybyn in­detip, aqıyq aqynnyń ómiri men ár shy­ǵar­­masynyń týý tarıhyn zerttegen «Sónbes shyraq» sse kitabyn oqyrmandar na­zaryna usyndy. Al Almatydaǵy «Asyl kitap» baspasynan onyń qurastyrýymen «Maǵjan álemi» deıtin ádebı zertteýler jınaǵy jaryq kórdi.  2007 jyldan beri ádebı-kórkem, kópshilik jýrnaly «Maǵjandy» úzilissiz shyǵaryp keledi. Ótken jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalary aıasynda «Maǵjan Jumabaev» nıklopedııasyn shyǵaryp úlken armany oryndaldy. Aýyzeki aıtýǵa ońaı kóringenimen tabandylyqty, muqııattylyqty, bilim­di­likti talap eter kól-kósir eńbek. Qazir Jarasbaı esimi maǵjantanýshylar qatarynda qurmetpen  atalady.

Iá, aıaýly tulǵa haqynda júrekjardy áńgimesin qysqasha túıgen Jarasbaıdyń alǵa qoıǵan maqsaty kóp ekenin ańǵardym. Sonyń shoqtyqtysy elorda tórinen Maǵjan Jumabaevqa arnalǵan zańǵar eskertkishiniń boı kóterýine kúsh salmaq. Nesi bar, tamasha ıdeıa! Oryndalmaıtyn arman, qol jetpeıtin qııal emes. Temirqazyqtaı jarqyraǵan kók túriktiń urpaǵy – qazaq jyrynyń muzbalaǵynyń óshpes te, ór tulǵasy  asqaqtar ýaqyt ta keler.

Laıym solaı bolǵaı... Asqaq armanyń oryndalǵan sátti birge tamashalaıyq, Jarasbaı dos!

Janat ELShIBEK,

Halyqaralyq «Alash» ádebı

syılyǵynyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar