20 Maýsym, 11:55 477 0 Ishki saıasat Dınara MYŃJASARQYZY

Túlegen, myń boıaýly túrge engen

Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna – 1 jyl

2018 jyldyń 19 maýsymy. Tarıhı sát. Elbasy N.Nazarbaev Túrkistan oblysyn qurý týraly Jarlyqqa qol qoıǵan aıtýly kún. Sol kúni Elbasy N.Nazarbaev túrki dúnıesi uzaq jyl kútken sheshimdi qabyldap, mereıin áp-sátte asqaqtatty.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákim­shi­lik-aýmaqtyq qurylysy týraly» Zańynyń 9-babyna sáıkes, Shymkent qalasyna respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin berý jáne oblys ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirý týraly Jarlyqqa qol qoıǵaly otyrmyn. Budan bylaı bul óńir Túrkistan oblysy dep atalatyn bolady. Osy ákimshilik aýmaqtyń qurylymyna ózgeris engizý arqyly bul óńirdiń órkendeýine tyń serpin berýdi kózdegen tarıhı qujat bolyp sanalady», – dep atap ótti. Bul qadam kóne shahardyń qoınaýynda jatqan tarıhı jádigerlerdiń qaıta jarqyrap, óńirdiń áleýmettik-konomıkalyq áleýe­tiniń kóterilýine, jergilikti turǵyndardyń turmys sapasynyń artýyna oń yqpal jasaıtyny sózsiz. 1500 jyldan astam tarıhy bar jádiger qalanyń HHI ǵasyrdaǵy jańa tynysy ashylǵaly tur.

Kóne tarıhtan – jańa ǵasyrǵa Bul jańalyq kúlli túrki jurtyn, ásirese túrkistandyqtardy erekshe qýantty. Bórkin aspanǵa atyp, shattanbaǵan adam kemde-kem. Sol kúnnen bastap óńir halqy Túrkistan oblysyn qurý jáne oblys ortalyǵyn Túrkistan qalasyna kóshirý týraly Elbasynyń Jarlyǵyn el bolyp merekelep, atap ótti. Mine, sol tarıhı sheshim qabyldanǵan kúnge de bir jyl toldy. Túrkistan jurty aıtýly merekeni toılaýǵa kirisip ketti. Bir jyldyń ishinde erekshe túrge enip, túrlengen qasıetti shahardyń konomıkalyq-áleýmettik kórsetkishi de ósip keledi. Qalanyń aýmaǵy keńeıip, «Bes áleýmettik bastama» boıynsha turǵyn úı qurylysy bastalyp ketti. Eń bastysy, qalanyń kelbeti ózgerip, tirshiligine jan bitti.

Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna bir jyl tolýyna oraı, oblys ákimi Ómirzaq Shó­keev Túrkistan qalasyndaǵy Jastar re­sýrstyq ortalyǵynda baspasóz-konferenııasyn ótkizdi. Jıynǵa respýblıkaǵa tanymal BAQ ókilderi jáne óńirlik tór­tin­shi bılik ókilderi arnaıy qatysty.

Nebári bir jyl ótse de óńir qarqyndy damýdyń jolyna túsken. Máselen, óńirdiń áleýmettik-konomıkalyq damýy úshin osy bir aıdyń kóleminde Úkimet tarapynan asa mańyzdy 5 qaýly qabyldandy. Onyń eń mańyzdysy – «Túrkistan oblysyn áleýmettik-konomıkalyq damytýdyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary». Sonymen qatar, halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý maqsatynda oblysta aýqymdy jumystar at­qarylýda. Atap aıtsaq, kópbalaly analar­ǵa ataýly áleýmettik kómek kórsetý mól­sheri ortasha eseppen 40 paıyzǵa artyp, 2019 jyly 103 464 myńnan astam otbasy ótinish bildirgen, onyń 65 946-na ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalǵan. Túrkistan oblysy boıynsha jyl sońyna deıin 1032 kópbalaly otbasy  pátermen qamtamasyz eti­letin bolady. Budan bólek, 2019 jyldyń 5 aıynda Túrkistan oblysy boıynsha  barlyǵy 1724 páter tapsyryldy. Jyl qorytyn­dysymen 50 turǵyn úı, ıaǵnı 2 613 páter paıdalanýǵa beriledi.

Túrkistan oblysy ákimi Ómirzaq Shókeevtiń aıtýynsha, medıına salasynda oblystyq bıýdjet esebinen 2018 jyly shalǵaı eldi mekenderge 62 modýldik medıınalyq pýnkt satyp alynsa, 2019 jyly 19 modýldik medıınalyq pýnkt ornatý josparlanǵan. «Oblysta 2 qalalyq, 4 aýdandyq emhananyń qurylysy jáne Túrkistan qalasynda №3 oblystyq perınataldyq ortalyǵyna japsarlas 150 oryndyq perzenthanasy jáne 900 oryndyq 1 bilim uıasynyń qurylysy júrýde.

Bıyl memlekettik jáne salalyq baǵdarlamalar aıasynda 3315 jańa jumys oryndary ashyldy. Bul óz kezeginde jumyssyzdyq deńgeıiniń tómendeýine aıtarlyqtaı áser etti. Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy sheńberinde 24 478 adam jumyspen qamtý sharalaryna qatysty», – dedi oblys bas­shysy.

Óńir turǵyndarynyń ómir sapasyn arttyrý maqsatynda ınjenerlik ınfraqurylym, sonyń ishinde jylý, sý tartý júıesi, gaz jáne lektrmen jabdyqtaý boıynsha kóptegen máseleler sheshimin tapty. Oblys ortalyǵynyń damytý josparymen tanystyrǵan Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev: «Túrkistan qalasyndaǵy kologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin aǵymdaǵy jyldyń sońyna qaraı halyqtyń 56 paıyz gazben qamtamasyz etý josparda bar. Sonymen qatar, Túrkistan qalasyn 83 paıyzǵa aýyz sýmen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan jumystar bastaldy. Búgingi tańda qurylysy qarqyndy júrip jatqan Túrkistanda 29 nysan boı kóteredi. Onyń ishinde jańa ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda 17 nysannyń qurylysy bastaldy. Bıyl 7 nysan paıdalanýǵa beriledi. Atap aıtsaq, oblys ákimdigi, Astana alańy, Medıa ortalyq, Olımpıadalyq rezervtegi sport mektebi, saıabaq, mýzykalyq mektep, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy», – dedi Ómirzaq Estaıuly.

QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Á. Na­zar­baevtyń tapsyrmasyna sáıkes, Túrkistan qalasynda týrızm salasy boıynsha kolledj ashý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq kologııalyq, tarıhı-mádenı jáne tanymdyq baǵytta 57 týrıstik marshrýt ázirlendi. Sonyń biri – Qasqasý týrıstik-rekreaııalyq kesheni, «Uly Jibek – joly» ulttyq qol óner sheberleri ortalyǵyn» jasaqtaý, Shyǵys bazary.

 

Investıııa tartýǵa qolaıly aımaq

Jibek joly arqyly alys-jaqyn eldermen qarym-qatynas jasaýǵa múmkindigi mol ári Eýrazııalyq keńistiktiń kindiginde ornalasqan Túrkistan oblysyn damytýǵa shet memleketter de qoldaý kórsetip, ınvestıııa salýǵa qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. Sonyń nátıjesinde óńirde sheteldik ınvestorlarmen birlesken jobalardy júzege asyrý kózdelgen. Búginde Túrkistan oblysy ınvestıııa tartý boıynsha respýblıkada kósh basynda keledi Máselen, 2017 jyly 482 mlrd teńge qar­jy quıyldy. Endi taǵy 4,8 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn 26 jobany júzege asyrý josparda bar.  Túrkistan oblysynda ınvestıııalyq jobalardy júzege asyrýǵa, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýǵa meılinshe jaǵdaı jasalǵan. Sondaı-aq, 2 mln turǵyny bar Túrkistan óńiri Qazaqstandaǵy halqy eń tyǵyz ornalasqan oblysqa jatady. Mundaǵy aýylsharýashylyq salasy aımaqtyq konomıkanyń draıverine aınalǵan dep aıtýǵa bolady. Atap aıtsaq, jylyna 1 mln tonna baqsha ónimderi jı­nalady. Respýlıkadaǵy jylyjaılardyń 90 paıyz úlesi osy oblysqa tıesili. Qazir oblystyń ınvestıııalyq tartymdylyǵyn arttyrý maqsatynda aýdandarda da aýqymdy jumystar atqarylýda. Máselen, Jetisaı aýdanynda 2018 jyldyń 11 aıynda 300 mln teńge ınvestıııa tartyldy. Atap aıtsaq, «Khansuar invest» JShS jáne «Tuńǵatar» óndiristik kooperatıvteri aýdanǵa sheteldik maqta teretin kombaındar, jer jyrtýǵa arnalǵan tehnıkalar jáne basqa da aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn alyp kelip, aýdanǵa qosymsha 1 mlrd teńgege jýyq ınvestıııa tartyldy. Qazirgi tańda tıisti qujattar ázirlenýde. Sondaı-aq, sheteldik ınvestorlaryna záıtún maıyn shyǵaratyn zaýytqa qajetti 20-30 gektar jer ýchaskesi usynylǵan. Qazir usynylǵan jerlerdiń topyraq quramyn anyqtaý úshin tıisti jumystar atqarylýda. Odan bólek, aýdanda balamaly nergııa kózderin damytý arqyly tapshylyqty joıýǵa baǵyttalǵan «Kompanııa Kadı» JShS-nyń qýattylyǵy 4,8 MVt-tyq kún lektrstansasy jobasy boıynsha jumystar júrgizilýde. Sondaı-aq, aýdandaǵy sút óńdeý zaýyttarynyń sanyn arttyrý maqsatynda jeltoqsan aıynyń sońyna deıin Qaraqaı aýyldyq okrýginen sútti qaıta óńdeý ehy ashylmaq. Atalǵan jobanyń quny 100 myń AQSh dollaryn quraıdy. Nátıjesinde Jetisaı aýdanynda sút óńdeıtin eki kásiporyn bolady. Onyń birinshisi Asyqata kentinde burynnan jumys istep keledi. Aýdandaǵy «Aq altyn Bereke» JShS 2008 jyly qurylǵan. Kásiporyn jylyna 400 tonna sút ónimderin óńdeıdi. 20 adam turaqty jumyspen qamtylǵan. Ónimderi negizinen oblys aýmaǵynda saýdalanady. Al Saıram aýdanynda 2018 jyldyń 10 aıynda 13,9 mlrd teńge ınvestıııa tartylǵan. Oblys kóleminde ınvestıııa boıynsha aýdannyń úlesi 6,5 paıyzdy quraıdy. Aýdandaǵy kásipkerlik salasy boıynsha belsendi sýbektilerdiń sany 14665 birlikke jetip, ósim 12,8 paıyzǵa turaqtady. Óńirde 324 shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileri tirkelip, onda 992 jumys orny ashylǵan. 2018 jyly kásipkerlik salasynda 85,8 mlrd teńgeniń ónimin óndirý josparlanyp, 10 aı kóleminde 93,7 mlrd teńge ónim óndirilgen. Nátıjesinde jyldyq jospar 109,2 paıyzǵa oryndalǵan. Sondaı-aq, «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy aıasynda 10 aı kóleminde 5 jobaǵa 103 mln teńgege qoldaý kórsetildi. Kásipkerlikti qarjy ınstıtýttary arqyly qarjylaı qoldaý maqsatynda aýdan kólemindegi mıkrokredıttik uıymdar arqyly 8 myńǵa jýyq adamǵa 4 mlrd 367 mln teńge nesıe berilgen. Óńirdegi ınvestıııalyq tartymdylyqty arttyrý maqsatynda jumys júrgizip kele jatqan «TURKISTAN INVEST» kompanııasy da aýqymdy jobalardy qolǵa alýda. Qazirgi tańda «TURKISTAN INVEST» kompanııasynda oblysqa jalpy quny 507 mlrd tengeni quraıtyn 19 jańa iri jobany tartý boıynsha jumystar júrgizilýde. Onyń ishinde balamaly lektr nergııasyn óndirý boıynsha – 6, aýylsharýashylyq salasyna qatysty – 5, óńdeý ónerkásibine qatysty 8 joba bar. Ótken jyly 4 kásiporynnyń qurylysy bastaldy. Barlyq jobalardy júzege asyrý aıasynda 14 myńǵa jýyq jańa jumys oryndary paıda bolýy tıis. Olardyń qatarynda jalpy quny 13 240 mln teńgelik «koProTeh-Astana» JShS kún lektrostanııasy – 20 adamdy, quny 95 000 mln teńgeni quraıtyn «Standard Petroleum & Co» JShS munaı óńdeý zaýyty – 1000 adamdy jumyspen qamtymaq. Sonymen qatar, ınvestıııalyq kompanııa tarapynan áleýetti ınvestorlarǵa aqparattyq qoldaý kórsetý maqsatynda «InvestInTur­kistan.org» ınvestıııalyq portaly ázirlengen. Ondaǵy aqparat aǵylshyn, franýz, qytaı, túrik, arab, orys jáne qazaq tilderinde kórsetilgen. Bul portaldyń kómegimen ınvestor álemniń kez kelgen buryshynan, kez kelgen ýaqytta ózine qajetti óńirdegi ınvestıııaǵa qatysy bar aqparatty alý múmkin­digine ıe bolady.

 

Toǵyz joldyń torabyn toǵystyrǵan

Elbasynyń tikeleı yqpalymen 1991 jyly Túrkistan­da Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnı­versıteti quryldy. Bul bastama qalanyń túrki dúnıesindegi ornyn taǵy bir aıshyqtaı tústi. Sonymen qatar, 1998 jyldan bastap Túrkistannyń 1500 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan daıyndyq sharalaryna ulasty.

Atap aıtqanda, 2000 jyly IýNESKO-nyń sheshimimen Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyq mereıtoıy álemdik deńgeıde atalyp ótýi de tarıhı qalanyń damýyndaǵy aıtýly kezeń boldy. 2002 jyly Dúnıejúzi qazaqtarynyń II Quryltaıy da osynda ótti. Bul quryltaıda qandastardyń elge oralý máselesi qaralyp, kóshi-qon kvotasynyń mólsherin ulǵaıtý jospary qarastyryldy.

Túrkistan elimizdiń Qyzylorda, Qaraǵandy, Aqtóbe, Atyraý, Mańǵystaý oblystary úshin saýda ortalyǵy bolsa, sondaı-aq, qala «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dálizinde ornalasqan jáne bir jaǵynan Qytaıǵa, ekinshi jaǵynan Reseıge qatynaıtyn temir jol toraby da bar. Tamyryn tereńge tartqan qut meken – Túrkistan 2017 jyly TÚRKSOI uıymynyń sheshimimen túrki álemi­niń mádenı astanasy atanyp, osy jyl kóleminde qalada baýyrlas ha­lyqtardyń birligi men mádenıetin pash etetin túrli mádenı sharalar uıymdastyryldy.

Elbasy Túrkistan oblysyn qurý týraly arnaıy Jarlyqqa qol qoıǵannan keıin, óńirge alǵash ret saparlaǵan QR Premer-mınıstri Asqar Mamın Túrkistan aımaǵyn damytý perspektıvalary týraly komıssııanyń birinshi otyrysyna qatysyp, qalanyń damý josparymen tanysty. Máselen, jańadan jasalǵan bas josparǵa sáıkes qala aýmaǵynyń kólemi 35 myń gektarǵa ulǵaıǵan. Al Túrkistan qalasynyń shyǵys bóliginen jańa qalashyq salý úshin 670 gektar jer bólinip, onyń 170 gektar aýmaǵyna ákim­shilik-iskerlik ortalyq salynsa, 300 gektaryna kópqabatty turǵyn úıler turǵyzylatyn bolady. Atalǵan qalashyqta 65 myńǵa jýyq turǵyn turady dep josparlanýda. Sonymen qatar, jańa josparǵa sáıkes ınfraqurylymdyq júıelerdi jáne kóliktik-logıstıkalyq baǵytty da­mytý joldary qarastyryldy.

«Kóne Túrkistan» tarıhı bóligin jańǵyrtý jobasy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi mańyndaǵy qorǵandardy rekonstrýkııalaýǵa baǵyttalǵan. «Kóne Túrkistan» jobasynyń negizgi ıdeıalyq mánin iske asyrýdyń 2 nusqasy usynyldy. Onyń birinshisi «TÚRKSOI» uıymyna múshe elder­diń mádenı oshaqtaryn naqty tarıhı sıpatta, ózindik sáýlettik naqysh­ta qalyptastyrý jóninde jobalyq usynystaryn alý jáne sol elderge tıisti nysandardy saldyrý. Ekinshi nusqada túrkitildes elder tarapynan ınvestıııa salý máselesimen qatar otandyq nemese basqa da ınvestorlardy tartý jumystary qosa júrgizý qaralǵan.

 

 Týrızmge suranyp turǵan shahar

Erekshe tarıhı-arhıtektýralyq jáne arheologııalyq eskertkishteri, aıryqsha tabıǵaty bar óńirdiń birinshi damý baǵyty – týrızm. Qazirdiń ózinde munda keletin týrıster sany jyl sanap artyp keledi. Óńirge byltyr mıllıonynshy týrıst kelgeni saltanatty túrde jarııa etilgen. Al 2020 jyly 5 mln týrıst keledi degen boljam bar. Qazir oblys basshylyǵy osy maqsatqa jetýge jumyla kirisken.

QR Premer-mınıstri A.Mamınniń 2019 jylǵy 4 naýryzdaǵy tapsyrmasy jáne QR-nyń týrıstik salasyn damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýǵa sáıkes, týrıster kóp baratyn oblystarda týrıstik polıııa qurý jónindegi jol kartasy bekitilgen bolatyn. Osyǵan oraı Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq ımıdjin arttyrý, óńirge kelgen shetel azamattarynyń qaýipsizdigi men jaılylyǵyn qamtamasyz etý úshin Túrkistan oblysynda týrıstik polıııa bólimi qurylǵan edi. Búgingi tańda Túrkistan oblysy Polıııa departamentiniń týrıstik bólimshesi 10 qyzmetkerden turady, onyń beseýi Qoja Ahmet Iasaýı kesenesinde bolsa, qalǵan beseýi Otyrar aýdany Polıııa bólimine, ıaǵnı Arystan bab mavzoleıine berildi. Ár obektide modýldik túrdegi staıonarlyq beketter ornalastyryldy. Mamandar beınetirkegishtermen, planshettermen, raııalarmen jabdyqtalǵan. Sonymen qatar, Túrkistandyq týrıstik polıııa qyzmetkerleri ózderiniń kásibı jáne qyzmettik qasıetteri joǵary bolýymen qatar, týrıstermen qarym-qatynas jasaý úshin birneshe tildi meńgergen mamandar. Sondaı-aq, týrısterge týyndaǵan máselelerin sheshý úshin ózge qurylymdarmen ózara is-qımyl jasaýdy qamtamyz etýde qyzmet jasaýǵa daıyn.

Budan bylaı kıeli meken – Túrkistanǵa saparlaıtyn týrıster men jolaýshylar sany artpasa, kemimeıdi. Sondyqtan da temirjol, avto beketterdi jaraqtandyryp, qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartý mańyzdy. Ol úshin ıfrlandyrý talabyna oraı sońǵy úlgidegi quraldarmen jabdyqtaý da kún tártibinen túspek emes. Taıaýda ǵana qalany álemmen baılanystyratyn halyqaralyq áýejaıdyń irgetasy qalandy. 2020 jyldyń aıaǵynda qoldanysqa beriletin áýejaı Túrkistan qalasyna jaqyn ornalasqan Shaǵa aýylynan 3 shaqyrym qashyqtyqta salynýda. Bul – Túrkistan oblysynyń damý strategııasynyń bir baǵyty edi.

Túrkistan oblystyq týrızm jáne syrtqy baılanystar basqarmasy basshysynyń orynbasary Jasulan Tólebekov: «Jeke ınvestıııanyń esebinen 19 qyzmet kórsetý nysandary salynyp jatyr. Sheteldik týroperatorlardy osynda ákelip, týrıstik nysandarymyzdy kórsetip, naqty týrıster alyp kelý boıynsha kelisimshart jasastyq» degen jańalyǵymen bólisti.

Aıta ketý kerek, Túrkistan qalasynyń ıdeologııalyq negizdemesin qalyptastyrý boıynsha 4 baǵyt aıqyndaldy. Olar: birinshiden, Túrkistan – qazaq halqy men túrkitildes elderdiń eń iri zııarat jáne týrızm ortalyǵy. Ekinshi, Túrkistan – álemdik deńgeıdegi qolóner jáne sheberler ortalyǵy. Úshinshi, Túrkistan – Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan iri saýda ortalyǵy. Tórtinshi, Qoja Ahmet Iasaýı – rýhanı tulǵa. Mine, osy 4 baǵyt boıynsha ıdeologııalyq jumystar qolǵa alyna bastady. Onyń birqatary Túrkistan oblysynyń 1 jyldyǵy aıasynda bastalyp ta ketti.

 

 Túrkistan – tekti tór

Túrkistan oblysynyń qurylýy tek Túrkistan qalasy men shahar tóńireginde turatyn jurtshylyqtyń ǵana emes, ulystyń uıytqysy, altyn qursaqty aımaq, qazaqylyqtyń qaımaǵy buzylmaǵan ólke atanǵan óńir halqynyń qala berdi tutas qazaqtyń, túgel túrkiniń qýanyshy!

Túgel túrki álemine qymbat, qasıetti tulǵa – Iasaýı babamyz: «Ishtúgine qýlyq tolǵandardyń, kókirekterinde ar-uıat solǵandardyń júrekteri dirildemeıdi, jandary tebirenbeıdi», – degen.

Túrki dúnıesiniń tekti tóri Túr­kis­tandaǵy Áziret Sultan kesenesinde qazaqtyń 21 hany, 8 sultany, 19 bıi, 52 batyr qolbasshysy jerlengen. Tekti tórdi rýhy terbetken Ahmet Iasaýı babamyz: «Óz dinińdegini dos tut, ózge dindegilerdi de dushpan tutpa», – degen.  Osy turǵyda belgili jazýshy Marhabat Baıǵut: «Búkil el­diń nazary aýyp, yqylasy túsken shaharda bári bolady. Alaıda halqynyń mádenıeti de soǵan saı bıik bolýy kerek», – deıdi. Sol úshin bıyl­­dan bastap búkil túrki áleminiń kórnekti aqyn-jazýshylary men qoǵam qaıratkerleriniń, sport jáne óner juldyzdarynyń basyn qosyp, pikir almasatyn alań qurylmaq. Osylaısha, ǵasyrlar boıy Qazaq han­dyǵynyń ortalyǵy bolǵan shahar endi tutas túrki jurtynyń rýha­nı hám mádenı astanasyna aınalmaq.

 

Daıyndaǵan Dınara Myńjasarqyzy

Sońǵy jańalyqtar