20 Maýsym 2019, 13:16 700 0 Ishki saıasat Ásel ÁNÝARBEK

Parlament kanıkýlǵa shyǵady

Depýtattardyń qabyldaǵan zańdary men joldaǵan saýaldary

Sanaýly kúnderden keıin Parlamenttiń VI shaqyrylymynyń IV sessııasy jabylady. Oǵan deıin bıylǵy Parlament jumysyn saralap kórelik. Jalpy, Parlament eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq saıasatty júzege asyrýda aıtarlyqtaı ról atqarady. Onyń ústine, zańnamalyq sharalardyń mán-mazmunyn halyqqa túsindirý – depýtattardyń bir mindeti. Sondaı-aq depýtattar halyqtyń kókeıindegi saýaldardy bılikke jetkizýge de múddeli. Al Parlament jumysy qanshalyqty halyq kóńilinen shyǵady? Bul jyly Parlament májilisi qandaı máselelerdi qarastyrdy? Qandaı zań jobalary qabyldandy?

Ótken jyldyń sońynda Parlament Senatynyń jumysyn qorytyndylaǵan sol kezdegi Senat Tóraǵasy, qazirgi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyly zań shyǵarý qarqynynyń arta túsetinin aıtqan bolatyn. Al Májilis spıkeri Nurlan Nyǵmatýllın zań shyǵarý jumysy oqýshylar men muǵalimderdiń júktemesin tómendetý, ekologııa máseleleri boıynsha zańnamaǵa ózgerister engizý baǵyttarynda jalǵasatynyn málimdegen. Odan keıin el bıliginde ózgerister bolyp, Senat Tóraǵasy aýysty. Prezıdenttikke saılanǵan Qasym-Jomart Kemelulynyń ornyna Darıǵa  Nazarbaeva keldi.

Aıta keteıik, búgin (20 maýsym, 2019 jyl) Nur-Sultan qalasynda QR Parlamenti Palatalarynyń birlesken otyrysy ótedi. Bul sharaǵa shaqyrý týraly ókimge apta basynda Májilis Tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýllın qol qoıǵan edi.

 Qandaı zańdar qabyldandy?

Sessııa ashylǵaly beri qyzý jumystaryn toqtatpaǵan Parlament jarty jyl ishinde talaı zańdy qabyldady. Dál qazirgi ýaqytta 32 zań Parlament qaraýynda. Onyń 3-eýin Senat, 28-in Májilis qarap jatyr. Al 1 zań jobasyn Májilis maquldap úlgerdi, endi bul qujat taıaý kúnderi Senatqa jiberilýi tıis. Sóz bolyp otyrǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine agroónerkásiptik keshendi retteý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn Májilis ótken sársenbide maquldaǵan edi. Ótken jyldyń 1 qyrkúıeginen beri Senat pen Májilistiń birlesken otyrysynda bir zań qabyldandy. Ol – «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasyna ózgerister engizý týraly» zań jobasy. Atalmysh qujat Prezıdent bastamasy boıynsha bekitilgen bolatyn. Bul joba Respýblıka astanasynyń ataýyn Astanadan Nur-Sultanǵa ózgertýdi kózdeıdi. Bas qalanyń ataýyn Nur-Sultan dep ózgertý týraly tıisti zań jobasyn Senat jáne Májilis depýtattary biraýyzdan maquldady.

2019 jyly alǵashqy qabyldanǵan zań jobasy – «Kınematografııa» týraly qujat. Aıta keteıik, buǵan deıin Qazaqstanda kıno óndirisin retteıtin arnaıy zań bolmaǵan. Al jańa zań aldaǵy ýaqytta otandyq óndiristi qoldaýǵa, san men sapany jaqsartýǵa, ulttyq fılmderdiń keń taralýyna, halyqaralyq naryqqa shyǵýǵa jaǵdaı jasaýy tıis. Sondaı-aq, bıyl Parlament «Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi týraly konvenııany ratıfıkaııalaý týraly» zań jobasyn bekitti. Ótken jyldyń tamyz aıynda Qazaqstan, Ázirbaıjan, Iran, Reseı, Túrkimenstan prezıdentteri Aqtaý qalasynda bas qosyp, besinshi Kaspıı sammıtine qatysqan edi. Sol kezde Memleket basshylary konvenııaǵa qol qoıǵan. Konvenııa Kaspıı teńizin, sonyń ishinde onyń sýyn, túbin, jer qoınaýyn, tabıǵı resýrstaryn jáne teńizdegi áýe keńistigin paıdalaný týraly taraptardyń quqyqtary men mindetterin anyqtaý jáne retteýdi maqsat etedi.

QR Parlamenti «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar, ınvestıııalardy tartý, eksportty damytý jáne ilgeriletý, sondaı-aq áleýmettik qamsyzdandyrý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańdy eki oqylymda qarap, qabyldady. Bul zańmen Jer, Bıýdjet, Kásipkerlik, Keden jáne Salyq kodeksteri men 23 zańǵa túzetýler engiziledi. Zań arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar qyzmetinde jańa tásilderdi iske asyrýǵa jáne ındýstrııalyq aımaqtardyń jumys isteýin retteýge baǵyttalǵan.

Osy zań sheńberinde az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylardy áleýmettik qoldaý sharalary da qarastyrylýda. Az qamtylǵan otbasylardaǵy árbir balaǵa arnalǵan eń tómen tólem 20 789 teńge somasynda belgilenedi. Sondaı-aq múgedek balany tárbıelep otyrǵan ata-analarǵa arnalǵan aı saıynǵy memlekettik járdemaqynyń jáne bala kezinen birinshi toptaǵy múgedekti kútip baǵýshy adamdarǵa aı saıynǵy memlekettik járdemaqynyń mólsherin  30 paıyzǵa ulǵaıtý arqyly az qamtylǵan azamattar men kóp balaly otbasylardy áleýmettik qoldaý sharalary kózdeledi. Zań ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý men tóleminiń durystyǵyn baqylaý sharalaryn kúsheıtýdi retteıdi.

Sonymen birge, Parlament sáýir aıynda memlekettik jáne azamattyq qyzmetshilerdiń jekelegen sanattarynyń jalaqysyn arttyrýǵa múmkindik beretin zańdy qabyldady. Senat úsh jyldyq respýblıkalyq bıýdjet týraly zań jobasyn tıisti túzetýlermen tómengi palataǵa keri qaıtarǵan bolatyn. Óıtkeni qosymsha shyǵyndar eskerilip otyr. Jańa memlekettik organ – Elbasy keńsesin qurýǵa (1 mıllıard teńge) jáne jalaqysy tómen qyzmetkerlerdiń eńbekaqysyn arttyrýǵa (37 mıllıard teńge) bıýdjetten qarjy bólinedi. Májilis depýtattary senat engizgen ózgeristerdi qoldap daýys berdi. Sóıtip, QR Parlamenti «2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zańǵa engizilgen ózgertýlerdi qabyldady.

Árıne, qyrkúıek aıynan beri qabyldanǵan zań jobalaryn jipke tizip jazyp shyǵý múmkin bola qoımas. Degenmen, Parlament qabyldaǵan zań jobalarynyń biri halyq kóńilinen shyqty, keıbiri kóptiń kóńiline jaqpady. Soǵan qaramastan, Parlament áli de óz jumysyn jalǵastyrady, áli talaı zań jobalary maquldanyp, san túrli qujattar talqylaýǵa túsetin bolady.

Depýtattar qandaı másele kóterdi?

Depýtattar – halyqtyń muń-muqtajyn bılikke jetkizýshi. Úkimetke depýtattyq saýal joldaý arqyly halyq qalaýlylary qarapaıym halyqtyń muń-muqtajyn ortaǵa salady. Aıta keteıik, 9 aı ishinde Májilis depýtattary tıisti oryndarǵa 194 saýal joldasa, bıylǵy jyldyń 6 aıynda senatorlar 54 saýal joldapty. Máselen, Senat depýtaty Rysqalı Ábdikerov jumysshy men jumys berýshi arasyndaǵy eńbek daýlary jóninde Úkimet basshysynyń orynbasary Gúlshara Ábdiqalyqovaǵa depýtattyq saýal joldaǵan bolatyn. Bul – qarapaıym jumysshylar úshin daýly másele. Óıtkeni elimizde eńbegi baǵalanbaı, mańdaı terin tógip istegen jumysy úshin aqysyn ala almaı zar jylap júrgen jandar kóp. Kóptegen jumys berýshiler  adamdardyń qıyn jaǵdaıyn paıdalana otyryp eńbek sharttaryn jasamaı eńbek zańnamasynyń talaptaryn buza otyryp jumysshylardy jaldap, sońynan jalaqysyn bermeýdi ádetke aınaldyra bastaǵan. Senator óziniń saýalynda mynadaı statıstıkalyq derekterdi keltiredi: «2017 jyly sottarda eńbekke aqy tóleý talaptaryn buzylýyna qatysty 1 783 ákimshilik is, al 2018 jyly 1939 is qaralǵan, ıaǵnı mundaı ister 1 jyldyń ishinde 8,7 paıyzǵa artqan. Sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıs­trliginiń málimetine sáıkes 2019 jyl­dyń 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha jalaqy bereshegi 139 kásiporyndaǵy 6 myń 200 jumyskerdiń aldynda 1 mlrd 940 mln teńgeni quraǵan, onyń 77 paıyzy ıaǵnı 105-i (1,5 mlrd teńge) bankrotqa ushyraǵan  kásip­oryn­dar». Bul máseleni sheshý úshin Úkimettiń tikeleı aralasýy qajetti­gin aıtqan depýtat saýaly oryndy. Al Úkimet túıtkildiń túıinin tarqata ala ma?

Sondaı-aq, senatorlar Tóleýbek Muqashevtiń «Qalamqas» kenishindegi órtti sóndirý, Sáýle Aıtpaevanyń qorshaǵan ortany jáne balalardyń densaýlyǵyn qorǵaý, Álimjan Qurtaevtyń kıikterdi saqtaý týraly depýtattyq saýaldary da kóptiń kókeıinde júrgen máseleler bolatyn. Senat Tóraǵasy Darıǵa Nazarbaeva depýtattar kótergen ekologııalyq máselelerdiń erekshe mańyzyna Úkimettiń nazaryn aýdarǵan. Alaıda atalǵan máseleler boıynsha ilgerileý bar dep aıtýǵa áli erte sekildi.

Al Májilis depýtaty Nurlan Dýlatbekov vıe-premer Gúlshara Ábdiqalyqovanyń atyna depýtattyq saýal joldaı otyryp, qýǵyn-súrgin qur­bandaryn eske alý kúni kóńil kóte­rý oryndarynyń jumysyn shekteý­di usyndy. «Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnin ótkizýdiń biryńǵaı tujyrymdamasyn ázirlep, ony elimizdegi Jastar jylymen sabaqtastyrý qajet, sonymen qosa, teledıdar men ra­dıodaǵy búkil oıyn-saýyq kontenti shektelip, kez kelgen konerttik jáne ózge de is-sharalar, kóńil kóteretin oryndar belgili bir normamen jumys isteýi kerek. Arhıvtik materıaldardy erkin zerdeleý, ǵalymdardyń arhıvtik qujattardy taldaý já­ne jarııalaý múmkindigin alýy, kon­­ferenııalar, sımpozıýmdar ót­kizý úshin jaǵdaı jasaı otyryp, sol jyldardaǵy oqıǵalarǵa obektıvti ári tolyq zertteý júrgizý qejet. Qýǵyn-súrginge ushyraǵan jáne qaıtys bolǵan otandastarymyzdyń atyn qalpyna keltirý, al qajet bolǵan jaǵdaıda, olardy aqtaý jónindegi jumys jalǵastyrylýy tıis» delingen depýtat saýalynda. Bul da jyldar boıy qozǵalyp kele jatqan máselelerdiń biri.

Parlament depýtattary jyl basynan beri san túrli máseleni kóterdi. Densaýlyq saqtaý, bilim berý, ekonomıkalyq jáne áleýmettik máselelerdiń eshbiri nazardan tys qalmaǵandaı. El aralap, óńirlerdegi halyqpen de betpe-bet júzdesti. Olardyń muń-muqtajdary men talap-tilekterin tyńdady. Sonyń bárin bılikke jetkizýge tyrysty.

Ásel ÁNÝARBEK

«Turkystan»

Sońǵy jańalyqtar