20 Maýsym 2019, 12:31 794 0 Bıznes Ahmet ÓMIRZAQ

Saýyqpasa sanasy – toıymsyzǵa tyıym joq

 Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ulyqtaý rásiminde sóılegen sózinde elimizdiń jarqyn bolashaǵy jolynda isteler isterdiń mańyzyn aıta kelip, el damýyna zor paıdasy tıetin on baǵyt týraly aıtqan bolatyn. Sonyń ekinshi baǵyty – jemqorlyqty joıýdy kózdeıdi.

«Birinshi qyrkúıekke deıin  jemqorlyqtyń deńgeıin meılinshe tómendetýge baǵyttalǵan reformalar toptamasy daıyndalady. Jemqorlyq – memlekettiń damýyn tejeıtin kesel. Bul qoǵamdaǵy ózara senimge, jalpy memleketimizdiń qaýipsizdigine qater tóndiretin qubylys. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy júıeli jumys júrgizemiz», – degen memleket basshysynyń sózi, shyn máninde, Qazaqstannyń damýy úshin asa mańyzdy úndeý bolatyn. Sebebi búginde jemqorlyqtyń kesirinen talaı ıgi bastamalar janbaı jatyp, sónip jatyr.

Qaısy eldiń bolsa da damýyna kedergi keltirip, ilgeri basqan aıaǵyn keri ketiretin indettiń bastysy – jemqorlyq. Ásirese, qolynda bılik tutqasy barlar bireýdiń zańdy quqyn aıaqqa taptap, ózine tıesili nársege qol jetkizýge para dámetip, jolyna kedergi bolsa – odan ótken soraqy nárse joq. Biraq para alýdy baıýdyń tóte joly dep biletinder adamshylyqqa jat, zańǵa qaıshy osy bir áreketten bas tartpaı keledi.

Para alý keshe, búgin paıda bolǵan nárse emes, ol adamzat qoǵamymen birge jasap kele jatqan ólermen qylmys. Desek te damyǵan qoǵamda bul qylmys múlde az, tipti bolmaýy kerek. Álemde kóptegen elder jemqorlyqty aýyzdyqtaý arqyly ǵana damýdyń dańǵyl jolyna túsken. Al bizde she? Ókinishke qaraı, Qazaqstan táýelsiz memleketke aınalǵan jıyrma segiz jyldyń ishinde jemqorlyq indetin túbegeıli jeńe almaı keledi...

Qylyshynan qan tamǵan keńestik dáýirde de paraqorlyqtyń tamyryna qansha balta shabylsa da, ol qaıta kóktep, órken jaıýyn qoıǵan joq. Osyny esten shyǵarmaı jáne aldaǵy kezde bolmaı qoımaıtyn osy bir indettiń aldyn alý úshin erte qamdanǵan Qazaqstan 1995 jyly «Sybaılas jemqorlyqpen kúres týraly» zań qabyldaǵan edi. Odan beride de memleket tarapynan túrli baǵdarlamalar qabyldandy. Paraqorlyqpen pármendi kúres júrgizý úshin «Nur Otan» partııasy 2008 jyly «Sybaılas jemqorlyqqa tegeýrindi 10 soqqy» degen baǵdarlamasyn jarııalasa, 2014 jyly jemqorlyqqa qarsy 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan jańa baǵdarlamasyn jarııalap, jemqorlyqpen kúresti kúsheıte túsetinin málimdegen edi.

Árıne, bılik partııasynyń atalǵan baǵdarlamalar negizinde júrgizgen jumystary nátıjesin bermeı jatqan joq, biraq paraqorlyq áli tyıylar emes. Qaıta jemqorlyq bel alyp, onyń «dárejesi» ósip jatqan sııaqty. («Dárejesi» degende, osy ispen qylmystyq jaýapqa tartylyp jatqandardyń arasynda laýazymdy adamdardyń da kózge jıi túsip jatqany aıtylyp otyrǵanyn túsinersizder dep oılaımyn).

Eger sońǵy shırek ǵasyrda para alyp qolǵa túskenderdiń attaryn atap, tústerin tústeı bersek, kisi shoshıtyn málimetterge kezdesetinińiz anyq. Onyń talaıy halyqqa belgili de. Basqasy basqa, eldiń ishki máselesin bylaı qoıyp, syrtqy máselesine qatysty salalarda uıymdasqan qylmystyq toptardyń áreket etýi tóbe shashyńdy tik turǵyzady. Máselen ótken jyldyń basynda elimizdiń ońtústigindegi úsh oblys pen Almaty qalasynda júrgizilgen aýqymdy operaııa kezinde otyz bes adam ustalyp, sonyń on altysy qamaýǵa alyndy. Olardyń arasynda keden, shekara qyzmetiniń laýazymdy tulǵalary, brokerler, deldaldar, sondaı-aq uıymdasqan qylmystyq top músheleri bolǵan. Ustalǵandardyń on úshi – qazaq-ózbek memlekettik shekarasyndaǵy «Saryaǵash», «Qazyǵurt», «Atameken», «Qaplanbek» shekara beketteriniń qyzmetkerleri eken. Solaısha segiz uıymdasqan qylmystyq toptyń zańsyz is-áreketterine tosqaýyl qoıǵan arnaıy operaııa – ekonomıkalyq kontrabanda, uıymdasqan top, qylmystyq uıym men transulttyq uıymdasqan top qurý jáne olarǵa basshylyq etý, sol sııaqty olarǵa qatysý jáne paraqorlyq faktileriniń anyqtalýyna áser etken-di.

Jalpy jemqorlyq máselesinde iri ne maıda qylmys bolmaıdy. Ásirese, shegaralyq beketterde qataldyq kerek.  Kúni keshe ǵana BQO-daǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń departamenti «Syrym» shekaralyq beketi arqyly taýarly-kóliktik qujatyn tekserý kezinde kásipkerlerden para alyp, olardy kedergisiz ótkizip otyrǵan úsh laýazymdy tulǵanyń ústinen sotqa deıingi tergeý amaldaryn bastaǵan.

Qazir jurtty qaı salada jemqorlyq kóp deýden góri, qaı salada jemqorlyq joq degen saýal qyzyqtyratyn sekildi. Joǵyn qaıdam, baryn aıtsaq, keıingi kezde jemqorlyq máselesinde densaýlyq saqtaý jáne bilim salalary jıi aýyzǵa túsetin boldy.

Búginde halyqty, bar-joǵy tórt aıdaı ǵana QR bilim jáne ǵylym mınıstri bolyp istegen Kúlásh Shamshıdınovanyń otstavkaǵa ketýi ári-sári kúıde qaldyrǵandaı. Sebebi Shámshıdınovadan buryn úsh jyl on bes kún osy mınıstrlikke basshylyq jasaǵan Erlan Saǵadıevtiń retti-retsiz reformalarynan sharshaǵan halyq bul orynǵa Kúlásh Noǵataıqyzy kelgende júıesi shatqaıaqtap ketken bilim salasynda jańalyq bolatynyna, elimizde urpaq tárbıesiniń durys jolǵa qoıylatynyna úmittenip edi, senip edi. Biraq amal ne, qoǵamǵa kesel bolyp jabysqan jemqorlyq ózi basqaryp otyrǵan mınıstrlikte qaıta-qaıta shań berip, laýazymdy qyzmetten ketýine jetkizdi.

Atap aıtqanda, osy jyly mamyrdyń sońynda Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrligi «Ulttyq testileý ortalyǵy» Respýblıkalyq memlekettik qazynalyq kásipornynyń birneshe basshysy jemqorlyq qylmysy úshin ustalǵany jóninde habar tarady.  Bul týraly QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi qoǵammen baılanys departamentiniń dırektory Arman Berdalın Nur-Sultandaǵy baspasóz-konferenııasynda málimdeme jasady. Onyń aıtýynsha, Ulttyq testileý ortalyǵynyń bas dırektory (ortalyqty 2016 jyly basqarǵan) keıbir kompanııalardyń múddesi úshin jumys istep, sol úshin baǵasy 9 mıllıonnan astam teńge turatyn markasy «Toıota-Kamrı» jańa avtokóligi túrindegi para alýda kúdikti dep tanylǵan. Sonymen birge 2017-2019 jyldarda Ulttyq testileý ortalyǵynyń bas dırektory bolǵan tulǵa da asa iri kólemderde para alǵan. Sondaı-aq 2016- 2019 jyldarda elimizdiń bilim salasynda memleketke 1,5 mlrd teńge kóleminde zalal keltirgen 620 sybaılas jemqorlyq deregi anyqtalyp, 364 tulǵanyń zańsyz is-áreketi áshkerelengen. Olardyń 57-si mektep dırektory, 10-y kolledj dırektory bolsa, 22-si balabaqsha meńgerýshisi eken. Bilim salasynyń bulaısha bylyqqa batýy, árıne, bir jyldyń jemisi emes ekeni anyq. Bul Kúlásh Shámshıdınova mınıstr bolmastan buryn-aq tamyr jaıyp, japyraǵy jaıqalǵan jemqorlyq daraǵy ǵoı. Biraq jańa basshy buǵan qarsy shara qoldanam degenshe, taǵy bir qylmystyń shańy burq etti. Bul jolǵysy endi dál mınıstrdiń keńsesiniń ishinen shyqty: Bilim jáne ǵylym vıe-mınıstri Elmıra Sýhanberdıeva eki aıǵa qamaýǵa alyndy.

2017 jyly otandyq BAQ-ta Sýhanberdıevanyń «Bolashaq» stıpendııasyna ıelengeni habarlanǵan edi. Keıin onyń stıpendııany zańsyz ıelengeni, tizimde onyń esimi joq ekeni jazyldy. Biraq «Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵynyń» basshysy Janbolat Meldeshov «baıqaýdyń alǵashqy eki kezeńinen ótkenderdiń tiziminde vıe-mınıstrdiń esimi bolmaýy, onyń testileýden óz qarajatyna ótkendigi sebepti» dep túsindirgen bolatyn. Keıin bul másele nazarǵa ilinip, Ulttyq bıýro bilim jáne ǵylym mınıstriniń orynbasaryna qatysty tergeý júrgizilip jatqanyn habarlaǵan-dy. Izinshe E.Sýhanberdıevanyń eki aıǵa tutqyndalǵany habarlandy. Mine, osynyń bári aınalyp kelgende Kúlásh Shámshıdınovanyń ornynan ketýine jetkizdi. Endi jańadan taǵaıyndalǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov bul saladaǵy jemqorlyqpen qalaı kúreser eken?

Mınıstr oryntaǵyna jaıǵasqan A.Aımaǵambetovtiń áýelgi sózi de jemqorlyqqa qatysty boldy. «Jemqorlyqpen kúres – aldymyzda turǵan eń mańyzdy máseleniń biri. Biz qazirgi ýaqytta tıisti jobalyq keńseni ashý baǵytynda jumys júrgizip jatyrmyz. Sonda jemqorlyqty joıý baǵytyndaǵy naqty sharalardy qabyldaımyz. Osy keńsede monıtorıng jasaıtyn toptardy quraıyq degen jospar bar. Osy toptardyń músheligine BAQ ókilderin, azamattyq qoǵam múshelerin tartamyz», – dedi ol Úkimettiń baspasóz ortalyǵynda. Onyń qandaı jemis bererin ýaqyt kórseter, biraq salada jemqorlyq asqynyp, onyń quryǵyna basshy sheneýnikterge deıin ilingen tusta basshylyqqa kelgen adamǵa indettiń inine sý quıý ońaı bolmasa kerek.

Shynyn aıtý kerek, jemqorlyq týraly jaza bastasań aldyńnan andyzdaǵan statıstıka málimetteri qaptap, jemqorlyqpen ustalǵan qatardaǵy, tipti, laýazymdy qyzmetkerler jaıynda derekter kózińe syımaı, qapelimde qaı sala týraly jazaryńdy da bilmeı qalasyń. Ustalǵan, tergelgen, anyqtalǵan, qylmysy dáleldengen, aıyppul tólegen, sottalǵan, t.b. faktilerdiń ushy-qıyryna jetýdiń ózi bir muń. Bul jaıynda biz málimet bermesek te, kózi qaraqty jurt oǵan qanyq sekildi. Sondyqtan munyń sebebi ne, onyń aldyn-alý sharalary qalaı bolyp jatyr degenge toqtalsaq deımiz.

Keńestik kezeńde paraqorlyq máselesimen isti bolǵandardyń jazasy qatal bolatyn. Tipti, uzaq jyldarǵa sottalyp, keıbir qylmyskerlerge atý jazasyna deıin shara qoldanylatyn. Sonyń sebebinen jemqorlyq búgingige qaraǵanda, birshama azyraq bolǵany belgili. Al búginde jemqorlyq nege órship barady?

Onyń basty sebebi, búgingi naryqtyq ekonomıkada aqsha tabý basty másele bolǵandyqtan kez kelgen adam óz qyzmetin ne quziretin paıdalanyp, ońaı jerden paıda tabýǵa daıyn turady. Máselen, dárigerlerge birdeńe berseń aýrý adamǵa durys qaraıdy, muǵalimge syılyq berseń balany jaqsyraq oqytady degen sııaqty. Ony kúndelikti kórip júrgen halyq alysýdan sharshap, kónbistikke eti úırenip barady. Barlyq jerde paraqor degen attan qashady, biraq reti kelse eshqaısysy bas tarta qoımaıdy. Bul qoǵam ómirindegi qubylysqa aınalyp bara jatqan nárse.

Al máselege ekinshi qyrynan kelsek, jemqorlyqqa qatysty bizdegi zań áli de jumsaqtaý sııaqty. Sondyqtan qylmys istegenderge salynatyn aıyppul mólsheri de, bas bostandyǵynan aıyrý mólsheri de jemqorlyqqa toqtaý sala almaı jatqan sekildi.

Jemqorlyqty toqtatý úshin túrli sharalar qoldanylatyny belgili. Bizdiń elde bul máselede, negizinen, eki baǵytta jumys júrgiziledi. Birinshisi, úgit-nasıhat jumystaryn júrgizý, ekinshisi jazalaý. Jazalaý týraly joǵaryda aıtyp kettik, al úgit-nasıhat jumystary qaı deńgeıde?

Resmı málimet boıynsha, ótken jyldyń birinshi jartysynda «sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrý baǵyty» boıynsha 48 myńǵa jýyq uıymǵa (jıyny 2 mıllıonnan asa adamǵa) dáris oqylǵan. Olardyń arasynda 580 sheteldik kompanııa, 7256 bilim berý mekemesi jáne 870 myńǵa jýyq oqýshylar men stýdentter bar eken. Sharaǵa, ásirese, mektep oqýshylary belsene qatysqan kórinedi. Máselen, «Adal urpaq» dep atalatyn klýb 23 myńnan astam is-shara uıymdastyrǵan kórinedi. 2018-2019 oqý jylynda 1837 teatr qoıylymdary uıymdastyrylyp, kórermenderiniń sany 140 myńdaı adamǵa jetken. Sondaı-aq, «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres zańnamasyna jıyrma jyl» taqyrybyndaǵy esse jazý konkýrsyna 1043 stýdent qatysypty.

Ótken jyldyń áýelgi alty aıynda jemqorlyqqa qarsy is-qımylǵa arnalǵan 137 baspasóz jıyny ótkizilgen. BAQ-ta 3320 materıal jarııalanyp, jemqorlyqqa qarsy kúres taqyryby boıynsha 901 maqala basylǵan. Saıttarda 15642 materıal berilip, teledıdarda 1921 telesıýjet kórsetilip, radıo 347 baǵdarlama arnaǵan. Sonymen birge bul akııaǵa dinı uıymdar da atsalysyp, olar tarapynan túrli keleli keńester uıymdastyrylǵan. Al respýblıka kóleminde alǵash ret ótkizilgen «Adal jol» marafonynda jarty jylda 96 aýdanda 1103 is-shara ótkizilip, oǵan 275473 adam qamtylǵan eken. Mine, azǵantaı ýaqyt aralyǵynda osynshama shara uıymdastyrylyp, jemqorlyqqa qarsy keń kólemde pármendi jumys júrgizilgenine qaramastan para berý ne alý ádetinen tyıylǵandar kóp bolmaı tur. Degenmen Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi 2018 jyly jemqorlyqqa qatysty qylmystar burynǵy jyldarǵa qaraǵanda edáýir azaıdy dep otyr. Naqtylap aıtqanda, 2018 jyldyń sońyndaǵy zertteýlerde «2017 jyly 2016 jylmen salystyrǵanda 17,7 paıyzǵa tómen sybaılas jemqorlyq tirkelgen. Aǵymdaǵy jyldyń 11 aıynda sybaılas jemqorlyq qylmystar sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 7 paıyz tómendedi. Keıbir óńirlerde sybaılas jemqorlyq, mysaly, Jambyl oblysynda 45 paıyzǵa, Qaraǵandy oblysynda 30 paıyzǵa azaıǵan» dep kórsetilgen. Munyń bári, qalaıda memleket tarapynan júrgizilip jatqan jumystardyń nátıjesi. Alaıda búginde jurtty statıstıka derekterine sendirý ońaı emes sııaqty. El arasynda bopsalaýǵa ushyraǵandardyń, jemqorlyq máselelerimen betpe-bet kelse de, ony dáleldeı almaıtyn jaǵdaıǵa ushyraǵanyn aıtatyndar kóp. Demek, quqyq qorǵaý oryndary eldiń sózine qulaq asyp, odan naqty dálel talap etip, dáleldenbegen jaǵdaıda ózderiniń isti bolatynyn eskerte bergennen góri, elmen birigip jumys istep, jemqorlyq derekterin anyqtaýǵa kúsh salǵany durys bolar edi.

Jemqorlyq barlyq elde qýdalanyp, jazalanyp jatsa da toqtamaýyna ne sebep? Shynymen ony toqtatý múmkin emes pe? Saýyqpaǵan sana toıymsyzdyǵyn qoıa ala ma? Bizdińshe onyń joly halyqqa joǵarydan ónege kórsetilýmen sheshiletin tárizdi. Eger qatardaǵy memlekettik qyzmetkerlerden laýazymdy qyz­metkerlerge deıin para alǵany úshin qatań jazalanyp jatsa, tómendegiler oılanar edi. Áıtpese, jemqorlyqty jerlep –kúnige qyryq shara ótkizseń de, áseri bolmaıtyny anyq.

Ahmet ÓMIRZAQ

«Turkistan»

Sońǵy jańalyqtar