19 Maýsym, 14:23 635 0 Óner "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

TUǴYRY BIIK - TÚRKISTAN

Túrkistan tórt baǵytta damıdy

Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna bıyl 1 jyl tolyp otyr. Ótken jyldyń 19 maýsymynda Elbasy, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaev Shymkent shaharyna megapolıs qala mártebesin berip, Túrkistan oblysyn qurý týraly Jarlyqqa qol qoıǵan bolatyn. Sol tusta jańa oblystyń ortalyǵy bolyp Túrkistan qalasy bekitildi.

Mine, sodan bergi ýaqytta jańa oblys ortalyǵyn kórkeıtý, gúldendirý baǵytyndaǵy jumystar úlken qarqynmen júrgizilip keledi. Bekitilgen jobalardy josparǵa saı júzege asyrý máselesi de kún tártibinen túsken emes. Respýblıkalyq deńgeıde jıi-jıi jıyndar ótip, Túrkistannyń damýy jan-jaqty pysyqtalýda. Jalpy alǵanda, Elbasynyń Jarlyǵymen jańa statýsqa ıe bolǵan kóne qala jańa keıipte boı kóterip jatyr.

Eń bastysy Túrkistan oblysynyń áleýmettik-konomıkalyq damýyna el Úkimeti aıryqsha nazar aýdaryp otyr. Bir aıdyń kóleminde Úkimet tarapynan asa mańyzdy 5 qaýly qabyldanǵan. Onyń eń mańyzdysy - «Túrkistan oblysyn áleýmettik-konomıkalyq damytýdyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary». Bul baǵytta qomaqty qarjylar qarastyrylyp, mańyzdy jobalardy iske asyrý jáne óńirdi damytý baǵytynda kóptenen jumystar júzege asady dep josparlanýda.

Aptanyń seısenbisinde Túrkistan oblysynyń ákimi Ómirzaq Shókeev jyl boıy atqarylǵan jumystardy qorytyndylap, baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Onda Túrkistan oblysynyń damý barysy da jan-jaqty aıtyldy.

Jyl sońynda jeti nysan paıdalanýǵa beriledi

Túrkistannyń damýyna elimizdiń barlyq óńiri, iri ulttyq kompanııalary men bıznes ókilderi ózindik úlesterin qosyp jatyr. Atap aıtsaq, Qostanaı oblysy - Neke saraıyn, Shyǵys Qazaqstan oblysy – áýendi sýburqaq tartý etpek. Jambyl oblysy – Vızıt ortalyǵyn, Batys Qazaqstan oblysy – Tarıhı-kıeli oryndar ortalyǵyn turǵyzbaq. Qyzylorda oblysy – Shyǵys monshasyn, Mańǵystaý oblysy – Amfıteatr, «Nur - Sultan» qalasy – «Nur - Sultan» alańyn, Almaty – Medıa ortalyq, Shymkent qalasy – oblystyq ǵylymı-ámbebap kitaphana salyp beredi dep kútilýde. Avtobeket, fıtnes ortalyq, bes juldyzdy «Rıksos» qonaqúıiniń qurylysy jeke ınvestorlar esebinen júrgiziledi. «Samuryq-Qazyna» ulttyq ál-aýqat qory» akıonerlik qoǵamy, «Bazıs-A» jáne «BI Group» sekildi ulttyq kompanııalar da kóne qalaǵa sáýletti ǵımarattardy tartý etpek.

 

--Jalpy búgingi tańda qurylysy qarqyndy júrip jatqan Túrkistanda 29 nysan salynady. Onyń ishinde jańa ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda 17 nysannyń qurylysy bastalǵan. Bıylǵy jyly oblys ákimdigi, «Nur-Sultan» alańy, Medıa ortalyq, Olımpıadalyq rezervtegi sport mektebi, saıabaq, mýzykalyq mektep, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde – dedi Ómirzaq Shókeev.

Iasaýı shákirtteri shaqyrylady

Búgingi tańda Túrkistannyń áleýmettik-konomıkalyq damýymen qatar, ıdeologııalyq damýynyń 4 baǵyty aıqyndalyp otyr.

Birinshiden, Túrkistan – qazaq halqy men túrki tildes elderdiń eń iri zııarat jáne týrızm ortalyǵy. Ekinshi, Túrkistan – álemdik deńgeıdegi qolóner jáne sheberler ortalyǵy. Úshinshi, Túrkistan – Uly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan iri saýda ortalyǵy. Tórtinshi, Qoja Ahmet Iasaýı – rýhanı tulǵa. Mine, osy 4 baǵyt boıynsha ıdeologııalyq jumystar qolǵa alynady. Onyń birqatary Túrkistan oblysynyń 1 jyldyǵy aıasynda bastalyp ta ketti.

-- Kelgen týrıster óńirimizde ornalasqan kıeli jerlerge zııarat etip, týrıstik baǵyttardy nasıhattaıdy. Tarıh qoınaýynda kóneden kele jatqan ulttyq qolónerimizdi keıingi urpaqqa jetkizý úshin, sheberlik qupııalary men qolóner tehnologııalaryn saqtaý, nyǵaıtý jáne jańǵyrtý úshin barlyq jaǵdaı jasaımyz. Túrkistan zamanynda toǵyz joldyń torabynda ornalasqan iri saýda ortalyǵy bolǵany eskerile otyryp, bul qalany iri saýda, óner, týrızm ortalyǵyna aınaldyrýdyń keshendi tetigi daıyndalady. Iasaýıdiń artyna qaldyrǵan óshpes murasyn nasıhattaý maqsatynda Qoja Ahmet Iasaýıdiń Túrkııa, Ózbekstan, Iran, Indonezııa jáne Eýropa elderindegi shákirtteriniń basyn qosatyn sımpozıým uıymdastyrylady – dedi oblys ákimi.

57 týrıstik nysan ázirlenýde

Túrkistanda týrıster úshin qolaıly jaǵdaılar jasalady. Kósheleri kóne qalany eske túsirse, shyǵys bazary sekildi saýda qatarlary shetelden kelýshilerge túrli káde-syılardy usynbaq.

Eń bastysy, qalada halyqaralyq aroport salynyp, Tashkent pen Buqaradan, Samarqandtan týrısterdi tikeleı tasymaldaý maqsatynda baǵytynda reıster ashylady.

Búginde QR Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasyna sáıkes Túrkistan qalasynda týrızm salasy boıynsha kolledj ashý jumystary júrgizilýde. Sondaı-aq kologııalyq, tarıhı-mádenı jáne

tanymdyq baǵytta 57 týrıstik marshrýt ázirlenip otyr. Sonyń biri - Qasqasý týrıstik-rekreaııalyq kesheni.

Jobanyń birinshi kezeńinde jylyna 45 000 – 110 000 týrıster qabyldaýǵa múmkindik týmaq. Onyń qurylysy barysynda 2000 –ǵa jýyq jumys orny jáne iske qosylǵanda 400 turaqty jumys orny ashylady dep kútilýde.

Sondaı-aq «Zııaratshylar ortalyǵy» ǵımaraty qaıta qurylymdaýdan ótip, «Uly Jibek – joly» ulttyq qol óner sheberleri ortalyǵyna aınalady.

Ortalyqta qolónershiler úshin dýaldy bilim berý ortalyǵy ashylady. Shákirtter dástúrli qolónerdiń barlyq túrlerin úırenedi. Keramıka, toqyma, aǵash jáne bylǵarymen jumys jasaýdy, sondaı-aq zergerlik buıymdar men qola quıý isterin meńgeretin bolady.

Túrkistannan Shyǵys bazary salynady. Munda Shyǵys stılindegi 5 Jibek-Joly elderiniń bazary qarastyrylǵan. Atalǵan joba tolyqtaı jeke ınvestıııa esebinen iske asyrylady.

Aqyldy tehnologııalar qoldanysqa enedi

Óńir basshysynyń aıtýynsha oblys ortalyǵyn azyq-túlik qaýipsizdigimen qamtamasyz etý maqsatynda Túrkistan qalasy aımaǵynda radıýsy 15,0 shaqyrymdy quraıtyn azyq-túlik jáne jasyl beldeý qalyptastyrý jobasy bastalǵan. Ǵalymdardyń súıemeldeýimen aqyldy tehnologııalardy qoldana otyryp júzege asatyn beldeý 2 kezeń boıynsha júzege asady. Buǵan qosa, 8 iri ınvestıııalyq jobalardy iske asyrý josparlanýda.

--Aýa-raıynyń qolaılylyǵy, halyqtyń eńbekqorlyǵy – óńirdiń ınvestıııalyq qabilettiligin kórsetetin basty ólshemniń biri. Bıylǵy jyldyń alǵashqy bes aıynda ınvestıııa kólemi 60 mlrd. teńgeden asty. Sondaı-aq oblysta búginde ksporttaýshylar úshin biryńǵaı Call Center jumys istep keledi jáne kásipkerlerge arnalǵan barlyq qajetti aqparat ornalasqan veb-portal synaqtan ótkizilýde – dedi Ómirzaq Estaıuly.

Myńnan astam kópbalaly otbasy páterli bolady

Oblysta halyqtyń turmys sapasyn jaqsartý jaıy basty nazarda. Kópbalaly analarǵa ataýly áleýmettik kómek kórsetý mólsheri artyp keledi.

Túrkistan oblysy boıynsha jyl sońyna deıin 1032 kópbalaly otbasy pátermen qamtamasyz etiletin bolady. Budan bólek, 2019 jyldyń 5 aıynda Túrkistan oblysy boıynsha barlyǵy 1724 páter tapsyrylǵan. Jyl qorytyndysymen 50 turǵyn úı, ıaǵnı 2 613 páter paıdalanýǵa beriledi dep kútilýde.

Oblysta 2 qalalyq, 4 aýdandyq emhananyń qurylysy jáne Túrkistan qalasynda №3 oblystyq perınataldyq ortalyǵyna japsarlas 150 oryndyq perzenthananyń qurylysy júrýde. Sondaı-aq, oblys ortalyǵynda 900 oryndyq 1 bilim uıasy salynyp jatyr.

Bıyl memlekettik jáne salalyq baǵdarlamalar aıasynda 3315 jańa jumys oryndary ashylǵan. Bul óz kezeginde jumyssyzdyq deńgeıiniń tómendeýine aıtarlyqtaı áser etken. Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy sheńberinde 24 478 adam jumyspen qamtylǵan.

Búginde oblys turǵyndarynyń ómir sapasyn arttyrý maqsatynda ınjenerlik ınfraqurylym, sonyń ishinde jylý, sý tartý júıesi, gaz jáne lektrmen jabdyqtaý boıynsha kóptegen máseleler sheshimin taýyp keledi.

Qazirgi tańda Túrkistan qalasynda ákimshilik-iskerlik ortalyq pen mádenı-tarıhı ortalyqty buryn qoldanylmaǵan ınjenerlik ınfraqurylymmen qamtamasyz etý jumystary júrgizilýde. Jańadan salynyp jatqan nysandardy jylýmen qamtamasyz etý jáne onyń sapalyq kórsetkishin arttyrýdy qamtamasyz etý maqsatynda jańa tehnologııalar qoldanylyp jatyr.

Túrkistan qalasyndaǵy kologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin aǵymdaǵy jyldyń sońyna qaraı halyqtyń 56% gazben qamtamasyz etý josparda bar.

Baspasóz máslıhaty barysynda oblys ákimi Ómirzaq Estaıuly óńirde atqarylyp jatqan jumystardy keń kólemde aıtyp ótti. Aldaǵy jumys josparymen de tanystyryp, júzege asatyn jobalarǵa da jan-jaqty toqtalyp ótti.

Jıynǵa respýblıkalyq jáne oblystyq BAQ basshylary men ókilderi qatysty. Túrli taqyryptar tóńirigende qoıylǵan suraqtarǵa da tolyqqandy jaýap berdi.

S.SEIIT,

Túrkistan qalasy

Sońǵy jańalyqtar