13 Maýsym, 10:53 1092 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

QARADAN ShYǴYP HAN BOLǴAN

Byltyr – Qazaqstandaǵy Ózbekstan jyly, bıyl – Ózbekstandaǵy Qazaqstan jyly dep jarııalandy. Bul sheshimge tóskeıde maly, tósekte basy qosylǵan týysqan eki eldiń tarıhy men taǵdyrynda ortaq tustyń kóp ekeni sebep bolǵan shyǵar. Sonyń biri – Reseıde patsha úkimeti qulap, túrki dúnıesin táýelsizdik rýhy sharlaǵan HH ǵasyrdyń basy. Qoqan avtonomııasy men Túrkistan Respýblıkasyn qurarda túrki balasy bóline-jarylmaı birge qımyldady. Sol sekildi Orta Azııadaǵy tuńǵysh táýelsiz memleket – Horezm Halyq Respýblıkasyn nyǵaıtyp, damytýǵa qazaq perzenti Meńdiqoja Ibnámınov kóp eńbek sińirdi.

Meńdiqoja atamyzdyń esimin alǵash ret 1992 jyly estigen edim. Orta mektepti aıaqtap, oqýǵa tapsyrý úshin Nókisten Almatyǵa ushar aldynda ákem jaqyn týysymyz Nazym apanyń úıine alyp bardy. Aqsary kelgen, aqjarqyn júzdi apamyz asty-ústimizge túsip, aq dastarhanyn jaıyp, aq batasyn berip shyǵaryp salǵan edi. Sol joly ákem «bul qaradan shyǵyp han bolǵan, respýblıka basqarǵan Meńdiqoja atańnyń qarashańyraǵy» dep aıtqan-dy. Sirá, ol óz perzentin alys jolǵa attandyrar aldynda Turan oıpatyndaǵy búkil qazaqqa ortaq úlken shańyraqtan dám tatqyzǵandy jón kórse kerek. Sodan bergi kezde shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyt Parlament senatynda jaýapty qyzmet atqarǵan Esenqul aǵa Safýanımen óz ómirin shákirt tárbıeleýge arnaǵan, ardaqty ustaz Nuraddın aǵa Áleýovten Meńdiqoja atamyz týraly biraz jaıtqa qanyqqan edik.

Sonymen qaradan shyǵyp han bolǵan Meńdiqoja Ibnámınov kim edi...

«Alyp anadan» demekshi, Meńdiqoja atamyzdyń anasy Astrahan tatarynyń qyzy eken. 1891-92 jyldary Edil boıyn jaıpap ótip, mıllıondaǵan adamnyń ómirin jalmaǵan ashtyq 1897 jyly qaıyra soqqan tusta Meńdiqojanyń naǵashy atasy urpaǵyn aman alyp qalýdy oılap, kósh basyn Besqalaǵa bursa kerek. Qońyrat bazarynda basqa jurtqa uqsamaıtyn, qylyǵyna kórki saı, aıdaı sulý arýǵa kezigip, bir kórgennen ǵashyq bolǵan Ibnámın atamyz artynan qalmaı júrip, betin beri qaratyp alǵan desedi. Sóıtip, 1898 jyly jas shańyraqty shattyqqa bólep sábı Meńdiqoja dúnıege keledi.

Astrahan qalasynda týyp-ósip, zamanyna saı bilim alǵan anasy jas kezinen bastap-aq óz bilgenin balasyna úıretedi. Týmysynan qabiletti ul jańasha jazý-syzý men esepke birden tóselip, qolǵa túsken merzimdi basylym men kitaptar arqyly dúnıe tanymyn keńeıte túsedi. 16-17 jasynda Ámýdarııa boılap Moınaqtan Petroaleksandrovsk portyna (qazirgi Tórtkúl qalasy) keme súıretip tartatyn býrlaktar arteline jumysqa kirip, qajyrly eńbek kóriginde shyńdalady. Jer aýdarylǵan adamdarmen tanysyp, saıası saýatyn jetildiredi. 1917 jylǵy qos tóńkeristen soń el taǵdyry tarazyǵa túsken aýmaly shaqta óz qatarlastarynan oı-óresi ozyq Meńdiqoja jańa qoǵam qurý isine belsene aralasady. 1919 jyly (bir derekter boıynsha 1920 jyly) Búkilodaqtyq kommýnıstik (bolshevıkter) partııasyna (BK(b)P) kiredi. Qońyrat revolıýııalyq komıtetiniń (revkom) tóraǵasy bolady.

HH ǵasyrdyń basynda Ámýdarııanyń sol jaq jaǵalaýy, onyń ishinde qazaqtar kóp mekendeıtin Qońyrat, Hojeli óńiri Hıýa handyǵyna qaraǵan. 1920 jylǵy 2 aqpanda Seıd Abdýllahan Jumysshy-Sharýa Qyzyl Armııasynyń qoldaýyna súıengen «jas hıýalyqtardyń» qysymymen taqtan bas tartyp, sáýir aıynda Búkil Horezm halyq ókilderiniń I-quryltaıynda Horezm Halyq Keńes Respýblıkasy quryldy. Handyq júıe joıylyp, Palýan-Nııaz qajy Iýsýpov basqarǵan jańa úkimet táýelsiz memleket qurýǵa kiristi. Biraq Horezmdi ýysynan shyǵarǵysy kelmeıtin syrtqy kúshterdiń arandatýy men ishki qatelikterdiń saldarynan «jas hıýalyqtar» úkimeti 1921 jylǵy 6 naýryzda tutqynǵa alyndy. Bılik tizgini ýaqytsha revkomnyń qolyna kóshti.

1921 jylǵy 15-23 mamyrda Hıýada Búkil Horezm halyq ókilderiniń II-quryltaıy bolyp, sonda M. Ibnámınov eldegi jaǵdaıdy taldap sóz sóıleıdi, ony jaqsartý boıynsha óz baǵdarlamasyn usynady. Jalyndy sózimen jurtty uıytqan 23 jasar jigittiń jastyq jigerine, paıym-parasatyna súısingen Quryltaı qatysýshylary ony Horezm Halyq Keńes Respýblıkasynyń eń joǵary atqarýshy organy – Halyq Názirler (Komıssarlar) Keńesiniń tóraǵasy qyzmetine taǵaıyndaıdy.

Sol kezde Horezm Halyq Keńes Respýblıkasy óziniń memlekettik qurylysy boıynsha jumysshy-sharýanyń revolıýııalyq-demokratııalyq respýblıkasy bolyp tabyldy. Eldegi bılik Búkil Horezm Ortalyq Atqarý Komıtetiniń qolynda boldy. Onyń jumysy tórt aıda bir ret shaqyrylatyn sessııa túrinde júrgizildi. Sessııa aralyǵyndaǵy kezeńde respýblıkany Ortalyq Atqarý Komıtetiniń Tóralqasy basqardy. Bul organ memlekettik basqarý salalary boıynsha zańdardy bekitý men jarııalaýǵa, Halyq Názirler Keńesi men basqa da vedomstvolar usynǵan dekretter men qaýly-qararlardy qarap, bekitýge, qajet bolǵan jaǵdaıda olardy toqtata turýǵa jáne kúshin joıýǵa quzyrly boldy.

Al Halyq Názirler Keńesiniń quramyna 9 názirııat: syrtqy ister, áskerı ister, densaýlyq saqtaýdy, poshta men telegrafty qosa alǵanda, ishki ister, ádilet, aǵartý, qarjy, azyq-túlik bólimin qosa alǵanda, eginshilik, saýda jáne ónerkásip (eńbek jáne áleýmettik qamsyzdandyrý bólimimen qosa), memlekettik baqylaý názirııattary kirdi. Halyq Názirler Keńesiniń keńsesi Hıýa qalasyndaǵy Nuryllabaı kesheni dep atalatyn jerdegi Asfandııar hannyń saraıynda ornalasty.

(2018 jyldyń kúzinde M. Ibnámınovtiń jaqyn týys inisi Esenqul Safýanı aǵamyz Hıýaǵa arnaıy baryp, Nuryllabaıdaǵy Halyq Názirler Keńesiniń keńsesin kórip qaıtty. Qabyldaý bólmesiniń bar jıhazy áldeqashan Reseıge áketilgen eken, Tóraǵanyń tynyǵý bólmesindegi tósek-oryn ǵana saqtalypty. Sol joly Esenqul aǵa M. Ibnámınovke qatysy bar qujattardyń kóshirmesin ákele almaı, olardy keıinnen bizge Qońyrat qalasynda turatyn Ianısh Tazabaıuly degen baýyrymyz joldady).

Eldegi saıası bıliktiń negizin – ashyq daýys berý arqyly saılanatyn Keńester, al jergilikti bılik organdaryn oblystyq, aýdandyq, qalalyq jáne qystaqtyq (qyshlaqtyq) halyq ókilderiniń keńesteri men olardyń bir jylǵa saılanatyn aqsaqaldar basqaratyn úsh-bes adamnan turatyn atqarý komıtetteri qurady.

1921 jyldyń alǵashqy jartysynda Horezmde konomıkalyq jaǵdaı tym nashar edi. Handyq dáýirdiń sońǵy jaǵynda shatqaıaqtap qalǵan sharýashylyq qoǵamdyq formaııany aýystyrý sharalarynyń saldarynan odan saıyn quldyrap ketti. Qazyna qańyrap qaldy. Burynǵy salyqtardan tek bazar alymy ǵana alyndy. Al II-shi Quryltaıdyń sheshimi boıynsha belgilengen azyq-túlik salyǵy tamyz aıynan bastap qana engiziletin boldy.

Aınalymda júrgen alýan túrli valıýtadan (horezm aqshasy, Reseıden járdem túrinde alynǵan «nıkolaı», «kerenskıı» aqshasy, Jóneıt han kezinde basyp shyǵarylǵan aqsha) quralǵan 717 mıllıonnan astam aqsha respýblıkada jınalatyn kiristiń 1/40-in ǵana qamtydy. Aqsha massasynyń artyn qýý aýyr saldarǵa aparyp soqtyratynyn ańǵarǵan M. Ibnámınov II-quryltaıda sóılegen sózinde aqsha shyǵarý mólsherin asyryp jiberý onyń qunsyzdanýyna alyp keletinin, sondyqtan da memleketke tólenetin salyqtardy aqshamen emes, zattaı tólegen jón bolatynyn, bul aqshanyń qunsyzdanýyn bolǵyzbaýǵa múmkindik beretinin atap kórsetti.

Ol Tóraǵa qyzmetine kirisken sátten bastap konomıkany, jalpy halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartý sharalaryn qolǵa aldy. Dıhandarǵa jer berýdi jalǵastyrdy. Qarjylyq jaǵdaıdyń nashar ekenine qaramastan, ózbek jáne túrkmen halqynyń asa kedeı bóligin salyq tóleýden bosatty. Halyq Názirler Keńesiniń arnaıy qaýlysymen saýda jasaý erkindigin jarııalap, alypsatarlyqpen kúres komıssııasyn joıdy. Saýdagerlerdiń syrttan ákelgen taýaryna teń somaǵa Horezmnen monopolııaǵa jatpaıtyn taýarlardy áketýine ruqsat berdi. Bul taýar aınalymyn birshama jandandyrdy.

Sonymen birge sońǵy 7-8 jyl boıy syrtqa esh baqylaýsyz áketilip jatqan baǵaly metaldar men asyl tastardy (áshekeı buıymdardy) el qazynasynda qaldyrý úshin bazar baǵasymen satyp alý týraly sheshim qabyldap, shetke astyq áketýge tyıym salý jóninde sharalar qoldandy.

1921 jyldyń ekinshi jartysynda burynǵy ónerkásip oryndaryn qalpyna keltirý jáne jańa kásiporyndar ashýǵa jaǵdaı jasaý arqasynda respýblıkada 4 teri-bylǵary, maqta tazalaý jáne 8 kirpish zaýyty jumys isteı bastady. Qaǵaz shyǵarý fabrıkasy, birneshe dıirmen, kúrish aqtaıtyn eh, naýbaıhana, 4 lektr stanııasy salyndy.

Memleket menshigine alynǵan toǵaılar men kólder qomaqty kiris kózine aınalyp, olardy jalǵa berýden qazynaǵa 12 mln. rýbl qarjy tústi.

Meńdiqoja Ibnámınov úkimeti memlekettik basqarý qurylymynyń zańnamalyq negizin de nyǵaıtty. 1921 jylǵy 21 shildedegi HHSR Syrtqy ister halyq názirııaty týraly erejede tıisti vedomstvonyń qyzmet tártibi men maqsat-mindetteri zańdastyrylsa, 1921 jylǵy 24 qyrkúıektegi Respýblıkanyń aýdandyq atqarý komıtetteri týraly erejede aýatkomnyń quzyreti, quramy, onyń tóraǵasynyń, tóraǵa orynbasarynyń, hatshynyń, qazynashy men múshelerdiń quqyqtary men mindetteri naqty belgilendi. Bul búkil eldegi jergilikti basqarýdy retke keltirip, onyń jumysyn bir júıege túsirýge múmkindik berdi.

Tóraǵa qoǵam ómiriniń negizi – otbasy máselelerin de nazardan tys qaldyrmady. Halyq Názirler Keńesiniń 1921 jylǵy 3 shildedegi alǵashqy buıryǵy neke qııý jáne ony buzý tártibine arnalyp, oǵan sáıkes jigitter úshin – 17, qyzdar úshin 16 jas neke jasy dep belgilendi. Eger neke 16 jasqa deıin qıylǵan bolsa, erli-zaıyptylar sol jasqa tolmaı kezdespeýge, biraq kúıeýi áıelin kıimmen jáne tamaqpen qamtamasyz etýge tıis boldy. 16 jasqa tolǵan soń neke eki jaqtyń qalaýy boıynsha saqtaldy nemese buzyldy. Qyzy kúıeýge shyǵýǵa razy bolmaǵan jaǵdaıda, ata-anasy alǵan qalyńmalyn qaıtarýǵa tıis boldy. 16 jasqa tolmaǵan qyzdy kúıeýge berýge qatań tyıym salyndy. Bul tártipti buzý 5 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrýmen jazalandy. Osy buıryqta ajyrasý tártibi de naqtylanyp, munda áıelderge birshama quqyq berildi. Bul respýblıkada neke-otbasy qatynastaryn jańasha retteý tártibin bekitip qana qoımaı, áıelderdi er adamdarmen teńestirý jolynda jasalǵan alǵashqy iri qadam boldy.

M. Ibnámınov oqý-aǵartý máselesine de basa mán berip, Halyq Názirler Keńesiniń 1921 jylǵy 6 qyrkúıektegi otyrysynda jańa oqý jylynyń bastalýyn arnaıy qarady. Aǵartý názirııatyna 100 mln. rýbl qarjy bólý jáne keıinnen qajetti qarajatty basqa názirııattardan izdestirip taýyp berý jónindegi qaýlyǵa qol qoıyp, bas-aıaǵy bir aı ishinde jańadan 55 mekteptiń ashylýyna muryndyq boldy. Eger oǵan deıin elde 35 mektep qana bolǵanyn eskersek, bul sheshimniń oqý-aǵartýdy alǵa bastyrýǵa qandaı serpin bergenin ańǵarý qıyn emes. Mektebi bar jerlerde oqý jalpyǵa birdeı jáne mindetti dep belgilendi. Jer-jerde saýatsyzdyqty joıý kýrstary ashylyp, eresek jastaǵy 410 adam oqý-jazýdy úırenip shyqty. 1921 jylǵy qyrkúıekte Hıýada Halyq ýnıversıtetiniń ashylýy eldiń mádenı ómirinde aıtýly oqıǵa boldy.

Degenmen, eldegi oqý-aǵartý jaǵdaıy áli de bolsa máz emes edi. M. Ibnámınov 1921 jylǵy 6 qazanda ekinshi shaqyrylǵan HKSR Ortalyq Atqarý Komıtetiniń birinshi sessııasynda jasaǵan baıandamasynda mektep ashýǵa negizinen muǵalimderdiń, jergilikti ult tilinde oqýlyq pen oqý quraldarynyń, sanıtarııalyq-gıgıenalyq talaptarǵa saı keletin úı-jaıdyń joqtyǵy kedergi bolyp otyrǵanyn, onyń ústine kýrs bitirgen túlekterdiń saýaty da shamaly bolyp shyqqanyn atap ótti. Tóraǵanyń aıtýynsha, jaǵdaıdy jóndeý úshin respýblıkanyń 6 qalasynda aýdandyq aǵartý bólimin ashý josparlanyp otyr, onyń tórteýi, onyń ishinde Hojeli men Qońyratta, qazirdiń ózinde óz jumysyn bastap ketti. Aǵartý názirııaty ashqan muǵalimder kýrsy men kórkemóner kýrsyna 25 kýrsant qabyldanyp, oqyp jatyr. M. Ibnámınov aldaǵy ýaqytta býhgalterııadan habary bar is qaǵazdaryn júrgizýshilerdi daıarlaý úshin hatshylar kýrsy, mektepke deıingi aǵartý qyzmetkerleri men kitaphana meńgerýshilerin daıarlaý úshin 6 aılyq kýrs ashylatynyn aıtty. Oǵan qosa, 50 adamǵa arnalǵan 6 aılyq qysqa merzimdi joǵary muǵalimder kýrsy men 3 jyldyq Pedagogıka ınstıtýty ashylatyn bolady. Jergilikti tilde oqýlyqtar qurastyrý nemese olardy basqa tilderden aýdarý úshin Aǵartý názirııaty janynan Ǵylymı keńes qurylmaq.

Árıne, munyń barlyǵy el ishinde tynyshtyq pen saıası turaqtylyq saqtalsa ǵana iske asatyn sharalar. Meńdiqoja Ibnámınov úkimeti dinge jáne vakýf múlkine qatysty múldem aralaspaý saıasatyn júrgizip, dinbasylarmen ózara qarym-qatynasty jolǵa qoıdy. Bul halyq arasynda memlekettiń din saıasatyna baılanysty beleń alǵan túsinispeýshilik túıinin tarqatty.

Tarıhshy Sh. Babashevtiń pikirine súıensek, «ol Tóraǵa qyzmetin atqara júrip, Horezm óńirinde ádilettik ornatý, ulttyq máselelerdi beıbit jolmen sheshý maqsatynda 1921 jylǵy 6 qarashada Jóneıt hanmen ózara bitimgershilik kelisim jasaıdy». Horezm Respýblıkasy basshysynyń bul saıasaty RKFSR úkimetine onshalyqty unaı qoımady. Onyń ústine, Ibnámınov basqarǵan úkimet ulttyq máselelerdi Ortalyqtyń múddesine oraı emes, HHSR-dyń II-quryltaıynda qabyldanǵan Konstıtýııanyń negizinde sheshti.

1921 jyldyń sońyna qaraı HHSR-ǵa kelgen RKFSR úkimetiniń tolyq ókiletti ókili I.M. Byk Horezm Halyq Respýblıkasynyń ishki isine jónsiz aralasyp, munyń ózi jergilikti basshylyqtyń narazylyǵyn týǵyzdy, sonyń saldarynan ózara kelispeýshilik órship ketti.

I.M. Byk 1921 jylǵy 10 qarashada RKFSR Syrtqy ister halyq komıssarıatyna jazǵan hatynda «qazirgi Horezm respýblıkasynyń úkimet basshylary Horezmge kerek emes. Bılik bútindeı Meńdiqoja Ibnámınov pen Atamaqsymahun Muhammedrahımovtyń (HKSR OAK Tóraǵasy – red) qolyna ótip ketken. Ulttyq máselemen tek birli-jarym zııalylar ǵana aınalysady» dep jazady.

Sóıtip ol tizgin bermeı bara jatqan jergilikti basshylardy tezge salyp alý úshin 1921 jylǵy 27 qarashada bıliktegi reakııashyl kúshterge súıenip, Horezm Kompartııasynyń, HHSR Ortalyq Atqarý Komıteti men Halyq Názirler Keńesiniń birlesken jınalysyn ótkizdi. Osy jınalysta Túrkistan ultshyldar uıymy dep atalatyn «Musylman ultshyldar birlestiginiń» jetekshileri Ánýar-pasha, Mınaýýar-Qarı jáne Zakı Valıdovtarmen tyǵyz baılanysta boldy degen jeleýmen Meńdiqoja Ibnámınov jáne HHR-dyń basqa basshylary Bekchan Rahmanov, Seıitqalı Aǵaıdarov (Meńdiqojanyń qaryndasyna úılengen), Molda Bekchan Abdalov pen basqalar «halyq jaýy» dep aıyptalyp, óz qyzmetinen bosatyldy. Olardyń isin qaraýdy RKFSR úkimeti óz baqylaýyna aldy.

M. Ibnámınov «Ulttyq birlik komıteti» dep atalatyn panıslamıstik kontrrevolıýııalyq ultshyl uıymynyń belsendi qatysýshysy dep aıyptalyp, BTK (VChK) tarapynan qamaýǵa alyndy jáne isi sotqa berildi. BK(b)P qatarynan shyǵaryldy. V.L. Genıstiń jazýynsha, I.M. Byk pen onyń qolshoqparlary M. Ibnámınovten qajetti jaýap alý úshin ony únemi uryp-soǵyp, basyn jarǵan. P. Iýsýpovtyń «Estelikterinde» aıtylǵandaı, ol 1922 jylǵy 5 naýryzda ótken Áskerı trıbýnal kezinde óziniń jarylǵan basyn kórsetip «Keńes bıligi tusynda qamaýǵa alynǵan adamǵa kúsh qoldanyp, ony azaptap, basyn jarýǵa jol berýge bola ma?» degen. Meńdiqoja Ibnámınov 1938 jylǵy 21 aqpanda QQAKSR IIHK tergeýshilerine bergen jaýabynda: «...osy is boıynsha Áskerı trıbýnal meni 1922 jyly atý jazasyna úkim etti. Al basqalar túrli merzimde qamaýda bolý jazasyna kesildi» deıdi. Biraq taǵylǵan aıyptardy dáleldeıtin materıaldardyń jetispeýi saldarynan 1923 jyly kúzde HHSR Halyq Soty tarapynan aqtalyp, qamaýdan bosatylady.

Meńdiqoja Ibnámınov Respýblıka úkimetine basshylyq etken jeti aıdan sál astam ýaqytta eldiń áleýmettik-konomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartý, qoǵamdyq kelisimdi qamtamasyz etý, memleket negizin nyǵaıtý turǵysynan pármendi sharalardy qolǵa alyp, halyqqa bilikti ári bilgir basshy retinde tanyldy. Sondyqtan da ol 1923 jyly qyrkúıekte HHSR Ortalyq Atqarý Komıtetine qaıta qyzmetke alyndy.

1923 jylǵy 18 – 20 qazanda ótken halyq ókilderiniń IV-quryltaıynda memleket Horezm Keńestik Soıalıstik Respýblıkasy bolyp qaıta qurylyp, M.Ibnámınov osy respýblıkanyń Ishki ister náziri (komıssary) laýazymyna taǵaıyndaldy. Sol tusta Ishki ister názirııatynyń quramyna Respýblıkalyq bas mılıııa basqarmasy, qarjy, sharýashylyq, áleýmettik qamsyzdandyrý, densaýlyq saqtaý, qalalyq sharýashylyq bólimderi men halyqtyq baılanys kishi bólimi kirdi. Eger búgingi kúnniń ólshemimen qaraıtyn bolsaq, atalǵan názirııattyń qyzmet aýmaǵy 6 salany, demek 6 mınıstrlikti biriktirgen. Biz HKSR OAK Ishki ister názirııatynyń 1923 jylǵy qazan-qarashadaǵy jumysy jónindegi baıandamamen tanysa kele, M. Ibnámınovtyń memlekettik deńgeıde oı túıetin qaıratkerlik qyryn taǵy da bir ret baıqaımyz. Ol osy baıandamada tutas názirııat pen onyń bólimderiniń aǵymdaǵy jaǵdaıy men qyzmet nátıjelerin muqııat taldap, túzetýdi qajet etetin kemshin tustardy naqty kórsetip beredi, bolashaq jumys baǵytyn aıqyn belgileıdi.

M. Ibnámınov 1924 jylǵy 26 naýryzda HKSR Ortalyq Atqarý Komıtetiniń múshesi bolyp saılanyp, Tóralqa quramyna kiredi jáne HKSR OAK-tiń hatshysy laýazymyna saılanady. Ol HKSR Ortalyq Atqarý Komıteti basshysynyń orynbasary bolyp ta istep, HKSR OAK janyndaǵy Qazaq-qaraqalpaq oblysynyń ókili mindetin de atqarady. Orta Azııada ulttyq negizde respýblıkalar qurý týraly sheshim shyqqan kezde, HKSR-dy taratý komıssııasynyń quramynda bolyp, uıymdastyrý jumysyna atsalysady. Ámýdarııanyń sol jaq jaǵalaýyndaǵy qaraqalpaq aýdandarynda, Qazaq-qaraqalpaq (Hojeli) oblysynda, Qypshaq jáne Qytaı aýdandarynda turatyn halyqtyń tilegin oryndap, olardy jańadan qurylǵan Qaraqalpaq avtonomııalyq oblysynyń quramyna qosý týraly HKSR OAK-tiń qaýlysyna qol qoıady. Ol ótpeli kezeńde HKSR-diń Qarjy náziri laýazymyn atqardy degen derek bar.

HKSR-niń áleýmettik-konomıkalyq órkendeýine jáne ulttyq máselelerdi sheshýge sińirgen asa zor eńbegi úshin Meńdiqoja Ibnámınov Horezm Keńestik Soıalıstik Respýblıkasynyń birneshe ordenimen nagradtaldy.

Tarıhshylar Sh.Babashev pen B.Qoanovtyń aıtýynsha, M.Ibnámınov 1925 jylǵy 12 – 19 aqpanda ótkizilgen Qaraqalpaqstan Keńesteriniń birinshi uıymdastyrý sezinde qabyldanǵan Qaraqalpaqstan avtonomııalyq oblysyn (QQAO) uıymdastyrý týraly deklaraııany ázirleýge jáne qaraqalpaq halqynyń memlekettigin qaıta qalpyna keltirýge aıtarlyqtaı úles qosqan. Ol 1925 jyldan bastap Qaraqalpaq oblystyq ishki saýda bólimin basqarýshy bolyp isteıdi. 1926 jyly BK(b)P qataryna qaıta alynyp, jıyrmasynshy jyldardyń sońynda Orta Azııa memlekettik ýnıversıtetiniń zań fakýltetine oqýǵa túsedi. 1932 jyly BK(b)P OK men Orta Azııa bıýrosy jergilikti kadrlar quramyn kúsheıtý úshin Meńdiqoja Ibnámınovti QQAO-ǵa prokýror kómekshisi qyzmetine jiberedi. Sońynan ol Astyq ónimderi basqarmasynda basshy qyzmetter atqarady.

Degenmen M. Ibnámınov eldi derbes damý jolymen bastaı alatyn kórnekti qaıratkerlerdiń biri retinde Ortalyqtyń «qyraǵy kózine» ilikken bolatyn. Ol 1933 jyly QQAKSR partııa-keńes uıymdarynyń basshylaryn trokııshil-býharınshil «ońshyl» jáne «solshyl» toptarǵa qatysty aıyptaý, qyzmetinen bosatý jáne partııa qatarynan shyǵarý naýqany kezinde qyzmet tártibin buzdy degen sebeppen BK(b)P Ortalyq Qadaǵalaý Komıtetiniń Qaraqalpaqstan boıynsha partııalyq alqasynyń 1933 jylǵy 11 jeltoqsandaǵy sheshimi negizinde BK(b)P qatarynan shyǵaryldy.

1937 jylǵy qyrkúıektiń basynda Hojeli aýdandyq IIHK bóliminiń bastyǵy Zagratdınov Meńdiqoja Ibnámınovtiń ústinen qylmystyq is qozǵaıdy. 8 qyrkúıekte QQAKSR IIHK Memlekettik Qaýipsizdik Basqarmasynyń 3-bóliminiń jedel ókili, kishi leıtenant Kononov kelip túsken materıaldardy negizge ala otyryp, mynadaı qaýly qabyldaıdy:

«Meńdiqoja Ibnámınov aýqatty baıdyń balasy, joǵary bilimdi, 1919 – 1924 jyldary BK(b)P quramynda bolǵan, kontrrevolıýııalyq áreketteri úshin partııa quramynan shyǵarylǵan. M. Ibnámınov qazirgi kezde Hojeli aýdany Astyq ónimderi basqarmasy («Hlebtorg») dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqara júrip, jergilikti ult ókilderi arasynda kontrrevolıýııalyq jumys júrgizýde. Azamat M. Ibnámınov Ózbekstan KSR Qylmystyq kodeksiniń 66-baby boıynsha aıyptalyp, qamaýǵa alynsyn».

Qaradan shyǵyp han bolǵan

 

Bul qaýlyny 9 qyrkúıekte QQAKSR IIHK Komıssary, aǵa leıtenant Shteın bekitedi jáne Ibnámınov 12 qyrkúıekte №54 order negizinde qamaýǵa alynady. Onyń úıine tintý júrgizgen kezde 25 ártúrli fotosýret, HKSR-diń úsh ordeni jáne kýálikterden basqa ilip alarlyq eshteńe tabylmaıdy. Áıtse de M. Ibná­mınov zańǵa qaıshy uryp-soǵý, azaptaý áreketterimen astasqan tergeý tepkisine túsedi.

1938 jylǵy 22 aqpanda Meńdiqoja Ib­ná­mınovten jaýap alý hattamasy bylaısha toltyrylypty:

«Horezm Halyq Respýblıkasynyń kór­­nekti basshylary Bekchan Rahmanov, Seıit­qalı Aǵaıdarov, Molda Bekchan Abdalov jáne Matıýsýp Dıvanovtar BTK (VChK) tarapynan qamaýǵa alynyp, 1922 jyly olardyń isi Áskerı trıbýnalǵa berildi. Osy is boıynsha men, Meńdiqoja Ibná­mı­nov atý jazasyna úkim etildim, al qal­ǵandary túrli merzimge qamaýda bolý jazasyna kesildi. Ata-Maqsym Madreımov óz-ózine qol jumsap dúnıeden ótti...

...«Ulttyq Birlik» uıymynyń Qońyrat fılıalynyń músheleri Seıfýlǵabıt Má­jıtov, Gereı Bashırov, molda Úbbi Ernııazov (burynǵy Qońyrat ákimi), Pir­jan molda Bekeshev, Áýez molda Ótepov, Sultanǵalı Qazyqulov, Allam­bergen Dáýqaraev, Molda Ótep jáne men 1921 jyly Qońyrattaǵy bılikti óz qoly­myzǵa aldyq. 1921 jyly osy qozǵalystyń kórnekti basshylary Seı­fýl­ǵabıt Májı­tov, molda Úbbi Ernııazov, Pir­jan molda Bekeshev qamaýǵa alynyp, olar­dyń árbiri 5 jyldan qamaýda bolý jazasyna úkim etildi. Biraq, Oraz Ermanovtyń (HHSR Ishki ister mınıstri) aralasýynyń arqasynda olar qamaýdan bosatyldy. Qońyrat okrý­giniń mılıııa bóliminiń bastyǵy Teben Iakýbov bolatyn. Hojeli okrýginiń halyq soty Býrhan Sadýllaev osy is boıynsha «qazaq toby» dep atalǵan toptan – 16, «qara­qalpaq tobynan» – 16, «ózbek toby­nan» – 8 adamdy jaýapqa tartqan edi».

Eger buryn QQAKSR IIHK Memlekettik Qaýipsizdiginiń Basqarmasy M. Ibná­mı­novke Ózbekstan KSR Qylmystyq ko­deksiniń 67-baby boıynsha aıyp taqqan bolsa, 1938 jylǵy 14 sáýir kúni oǵan Óz­bekstan KSR Qylmystyq kodeksiniń 57-1, 64 jáne 63-baptary boıynsha da aıyp taǵyldy. Keıinnen aıyptaý qory­tyn­dysy bekitilip, is KSRO Joǵarǵy Soty Áskerı alqasynyń qaraýyna ótki­zildi.

1938 jylǵy 13 qazanda KSRO Joǵarǵy Soty Áskerı alqasynyń kóshpeli jabyq sessııasynda (Tashkent qalasy) tóraǵalyq etken Alekseev Meńdiqoja Ibnámınovtiń qylmystyq isin bas-aıaǵy 20 mınýtta (saǵat 13.30-dan 13.50-ge deıin) qarap shyǵady. Qylmystyq iste aldyn ala jáne sot tergeýi nátıjesinde M. Ibnámınovtiń 1921 jyl­dan bastap «Ulttyq Birlik» antıkeńestik, ult­shyl uıymyna múshe bolǵany jáne 1924 jy­ly Keńes úkimetine qarsy kóteriliske qa­tys­qany, sodan keıin Qaraqalpaqstanda áreket etken antı­keńes­tik, býrjýazııalyq, ultshyl terro­rıs­tik jáne dıversııalyq uıymynyń quramyna kirgeni, osy ter­ro­rıstik uıym­nyń Keńes úkimeti men BK(b)P bas­shy­laryna qarsy terrorıstik is-áre­ketterin tolyq qoldap-qýattaǵany anyqtaldy delingen.

M.Ibnámınov «kontrrevolıýııalyq is-­áreket júrgizýde osy uıymmen tikeleı baı­­lanysta bolyp, onyń tapsyrmasy bo­ıyn­sha jergilikti jerlerde toptar qurýmen aı­nalysqan jáne Keńes úkime­tiniń saıası sha­rýa­shylyq isterine zııan keltiretin ju­mys­tardy belsendi túrde júzege asyr­ǵan» dep aıyptaldy. Sot proesinde M.Ib­námınov joǵaryda atalǵan aıyptardan, sondaı-aq 1925 jyldan bas­tap Qasym Áýez­ov basqarǵan «kontr­re­vo­lıýııalyq ultshyl toptyń» jumysyna belsene qatys­tym degen jaýabynan bas tartyp, óziniń aıypker emes ekenin dálel­deıdi. Ol óziniń sońǵy sózinde sot bas­tyǵynan ádil sheshim qabyldaýdy ótinedi.

Biraq, sotta tóraǵalyq etýshi saǵat 13-ten 50 mınýt ótkende Meńdiqoja Ibn­á­mı­­­­novti Ózbekstan KSR Qylmystyq ko­dek­siniń 58, 63, 64 jáne 67-baptary boıyn­sha aıypty dep taýyp, eń aýyr jaza – atý jazasyna kesedi. Úkim sol kúni Tashkent qalasynda oryndalady.

1959 jylǵy 27 qazanda KSRO Jo­ǵar­­ǵy Soty Áskerı alqasynyń otyrysy ótkizilip, onda 1938 jylǵy 13 qazanda KSRO Joǵarǵy Sotynyń Áskerı alqasy tarapynan mal-múlki tárkilenip, atý jazasyna ke­sil­g­en Meń­­diqoja Ibnámınovtiń isi qaı­ta qara­lady. Otyrysqa ádilet ge­ne­ral-maıory Lıhachev tóraǵalyq etip, Áskerı alqa músheleri – ádilet pod­polkovnıkteri Sheveleıko men Moıseev qatysady. Onda atalǵan is boıynsha Bas áskerı pro­ký­ror­dyń kómekshisi, ádilet podpolkovnıgi Sheve­leı­konyń baıandamasy, sondaı-aq úkim­niń kúshin joıý, isti qys­qartý jónindegi qo­ry­tyndysy tyńda­lady. Sonyń negizinde KSRO Joǵarǵy Soty­nyń Áskerı alqasy mynadaı tu­jyrymǵa keledi:

Sot otyrysynda

M. Ibnámınov eshqandaı qylmys istemedim dep aıǵaq bergen. Osy is boıyn­sha júrgizilgen qosymsha tergeý áreketteri nátıjesinde 

M. Ib­námınovtiń eshbir dálelsiz sottalǵanyn aıqyndaıtyn jańa mán-jaılar anyqtaldy;

Tergeý nátıjesinde

M. Ib­ná­mı­novtiń «Panıslamızm partııasyna» jáne baspashylyqqa qandaı da bir qatysy bolǵany anyqtalmaǵan;

Tekserý materıaldarynyń qorytyndysy 1937 – 1938 jyldary QQAKSR memlekettik qaýipsizdik uıymdary tarapynan keńes azamattaryn eshqandaı dálelsiz, negizsiz qamaýǵa alý jáne olarǵa quqyqqa qaıshy tergeý júrgizý tásilderin qoldanýdyń keńinen oryn alǵanyn aıǵaqtaıdy.

Osy jaǵdaıdy eskere otyryp, prokýror M. Ibnámınovtiń qylmystyq isin qyl­mys­tyq quramnyń bolmaýyna baılanysty qysqartýdy jáne oǵan shy­ǵarylǵan úkimniń kúshin joıýdy su­raı­dy.

QSRO Joǵarǵy Sotynyń Áskerı al­qasy jańadan ashylǵan mán-jaılarǵa súıene oty­ryp, Meńdiqoja Ibná­mı­novtiń qylmystyq isi boıynsha KSRO Joǵarǵy Soty Áskerı al­qasynyń 1938 jylǵy 13 qazandaǵy úki­miniń kúshin joıady, qylmystyq isti qyl­mystyq quramnyń bolmaýyna baılanysty qys­qartady. M. Ibnámınov tolyqtaı aqta­la­dy. Ol qamal buzar kemel shaqta, bar-joǵy 40 jasynda saıası qýǵyn-súrginniń qurbany bolǵan edi.

M.Ibnámınovti aqtap alýda onyń áıeli Aqbala apamyzdyń eńbegi erekshe bolǵanyn atap ótý kerek. Ol Meńdiqoja atamyzdyń artynan Tashkentke deıin iz­dep baryp, sotta isi qaralǵan kezde tileýin tilep, syrtta otyrǵan. «Halyq jaýynyń» áıeli retinde qansha qıyndyq kórip, qan­sha azap tartsa da, moıymaı, atamyzdan qal­ǵan qos tuıaq – Jańabaı men Qoǵamdy eshkimnen kem qyl­maı ósirip, el qataryna qosqan. Sóıtip júrip joǵary jaqqa óz jarynyń jazyqsyz jazaǵa ushyraǵanyn aıtyp, hat jazýyn toqtatpaǵan. Árıne, Aqbala apamyzdyń ja­nynda tileýles adam­dar da boldy. Solardyń biri – Meń­di­qoja atamyz ustal­ǵanda bas­qa­lardaı bas saýǵalap qashpaǵan, arǵy tegi qojadan shyqqan Asanqoja degen kisi jáne onyń áıeli Zylıqa. Al ekinshisi – rýy qabaq Qosybaı Jańabaev degen azamat. Meńdi­qo­ja atamyz jastaı jetim qalǵan Qosy­baı­dy óz qamqor­ly­ǵyna alyp, Lenın­gradtaǵy (qazirgi Sankt-Peterbýrg) kooperatıvtik tehnı­kým­ǵa oqýǵa jibergen. Oqýyn aıaqtap kelgen soń saýda júıesine jumysqa ornalastyryp, istiń jón-josy­ǵyn úıretip, kóz-qulaq bo­lyp júrgen. Meńdiqoja atamyz 1937 jyly ustalyp bara jatqan kezde artynda qalǵan bala-shaǵasyna bas-kóz bolýdy osy Qosybaı aǵaǵa tapsyrǵan kórinedi. Qosybaı aǵa da sol amanatty ómi­ri­niń sońyna deıin qaltqysyz oryn­daıdy. Zaman­dastarynyń aıtýynsha, ol óz sala­sy­nyń óte bilgir mamany, bilikti basshysy bolǵan. QQAKSR Respýblıkalyq tutyný odaǵyna tóraǵa­lyq etip, eldiń betke tutar azamattarymen ja­qyn syılasyp ara­lasqan. Meńdiqoja atamyzdyń balalary Jańa­baı men Qoǵamǵa árdaıym qamqor bo­lyp júrgen.

Joǵaryda aıtqan Nazym apa osy Jańa­baı aǵamyzdyń qudaı qosqan jary. 1933 jy­ly týǵan, arǵy tegi Shekti, Baýbek Temir­baqtynyń Meńseıitinen taraıtyn Qalmen degen kisiniń qyzy. Jańabaı aǵamyz mezgilsiz qazaǵa ushyraǵan kezde Nazym apa Maqsat jáne Marat degen uldarymen qalady. Sodan on shaqty jyl ótken soń qaınysy Qoǵamǵa ámeńgerlik jolmen qosylyp, odan Alıta, Aınur jáne Mars dúnıege keledi.

Qazir Qoǵam aǵa da, Nazym apa da bul dúnıede joq. Onyń balasy Maqsat ta biraz jyl buryn aýyr dertten kóz jumdy. Qalǵan balalary, olardan taraǵan urpaqtary bar.

Alasapyran zamanda jasyndaı jarq etip sýyrylyp shyǵyp, týǵan hal­qy­na qam­qor bola bilgen, óz ultynyń ǵana emes, Turan oıpatyndaǵy búkil ha­lyqtyń múddesin qorǵaǵan, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Meńdiqoja Ibnámınov qylmystyq aıyp­tan aqtal­ǵa­nymen onyń el ıgiligi jo­lynda atqarǵan isteri áli tıisti baǵasyn al­ǵan joq. Ol Horezm Respýblıkasynda bas­shylyq qyz­metter atqarǵan kezde Túr­kistan Respýb­lı­kasynyń, Qazaq AKSR-iniń basshylary Turar Rysqulov, Názir Tóre­qu­lov, Seıitqalı Meń­de­shevtermen, basqa da Alash arystarymen baıla­nysta bolmady, birneshe memleket aýma­ǵyna bólinip ketken qazaq halqynyń taǵ­dyry týraly pikir almaspady dep aıta alamyz ba?!

 

M. Ibnámınovtiń QQAO-ny Qazaq­sta­n­ǵa qosý, sondaı-aq 20-30-jyldary ashtyqqa ushyrap, aýyp kelgen halyqqa kómek qolyn sozý kezindegi eńbegi sol kúıi jabyq jatyr. Onyń ústine, Meńdiqoja ata­myzdyń jerlengen jeri de belgisiz. Óıt­keni ol kisi aqtalǵan soń Aqbala apa­myz qaıta-qaıta hat jazyp, jerlengen je­­rin aıtýdy suraǵan. Buǵan 1960 jyl­­dardyń basynda berilgen anyqtamada «M. Ibná­mı­nov 1949 jyly Kolymada qaıtys boldy» dep jazylypty. Bul da jumbaq jáıt. Munyń barlyǵy arnaıy kóńil bólip zertteýdi qajet etedi. Biz tek qana qolda bar derekterge súıenip, bıylǵy jyly tý­ǵanyna – 121, aqtalǵanyna 60 jyl tolatyn Meń­diqoja Ibnámınovtiń ómiri men qyzmeti jaıly qysqasha baıandap berýge tyrystyq.

Marat SADYQOV

tarıhshy, zańger

Jalǵasy kelesi sanda

Sońǵy jańalyqtar