13 Maýsym, 10:50 394 0 Kólik Ásel ÁNÝARBEK

Qoǵamdyq kólik hám qaýipsizdik

Qoǵamdyq kólik. Jolaýshy qaýipsizdigi. Bul taqyryp talaı márte jazyldy, aıtyldy. Degenmen, bul másele áli kúnge deıin ózekti bolyp tur. Óıtkeni Qazaqstanda jyl saıyn avtobýstarǵa qatysty 500-ge jýyq jol apaty bolyp, sonyń saldarynan ondaǵan adam kóz jumady eken. Sondyqtan elimizde avtobýspen jolaýshy tasymaldaý qaýipsizdigin kúsheıtý úshin arnaıy jol kartasy ázirlenýde. Al bul bastama qanshalyqty nátıjeli bolýy múmkin?

Jolaýshylar tasymaldaıtyn avtobýstardyń júrgizýshileri men avtopark basshylyǵy úshin azamattardyń qaýipsizdigi birinshi orynda bolýy tıis. Biraq búgingi kúni jolaýshylardyń mundaı tilegi oryndalmaı turǵan tárizdi. Osyny eskergen el úkimeti jańa bastamany qolǵa almaq. Júzege asyrylǵaly otyrǵan jol kartasy osy aıda kúshine enýi tıis. Ishki ister mınıstrliginiń habarlaýynsha, búgingi kúni elimizde tirkelgen 90 myńdaı avtobýstyń jartysynyń paıdalaný merzimi 15 jyldan asyp ketken eken. Sol úshin de eski tehnıkaǵa shekteý qoıylyp, júrgizýshilerge degen talap kúsheıtilmek. Áıtpese avtobýstardyń kesirinen bolatyn jol apattaryn azaıtý múmkin bolmaıtyn tárizdi. Statıstıkalyq derekterge sensek, jyl saıyn avtobýs júrgizýshileriniń kinásinen bolatyn 500 jol apatynan 50 adam qaza taýyp, 700 jolaýshy jaralanady. Jyl basynan beri qoǵamdyq kólikte 7 myńǵa jýyq zańbuzýshylyq anyqtalyp úlgeripti, onyń ishinde 3 myń júrgizýshi jyldamdyqty asyrǵany úshin jazalanǵan. Al 1300 avtobýs mindetti tehnıkalyq baıqaýdan ótpesten, jolaýshy tasymalymen aınalysypty. Odan bólek 800 avtobýstyń zańsyz jolaýshy tasymaldaǵany anyqtaldy.

Júrgizýshiler qaıda asyǵady?

Resmı derekter jol apattarynyń 90 paıyzdan astamy jol qozǵalysy erejelerin buzatyn júrgizýshilerdiń kinásinen bolatyndyǵyn kórsetip otyr. Kóbinese júrgizýshilerdiń jyldamdyqty shamadan tys arttyrýy jol apatynyń sebebi retinde tirkeledi. Al jyldamdyqty arttyryp, jol erejesin qaperge almaıtyndardyń qatarynda qoǵamdyq kólik júrgizýshileri de bar. Polıeıler de kóbine kóshelerde jarys uıymdastyratyn qoǵamdyq kólik júrgizýshileriniń kesirinen jol-kólik apaty oryn alatynyn joqqa shyǵarmaıdy. Aıaldamaǵa ózge qoǵamdyq kólikterden buryn jetý, adamdy kóptep jınaý, jol erejesin óreskel buzý sebepterinen adam ómiri men onyń qaýipsizdigi sońǵy orynǵa ysyrylyp qalǵany da jolaýshylardyń ashý-yzasyn týdyratyny belgili. Jol erejesin óreskel buzyp, zańdy belshesinen basyp júrgen qoǵamdyq kólik júrgizýshileriniń ústinen shaǵymdanatyn jurttyń narazylyǵy azaıdy deı almaımyz. Esesine, qoǵamdyq kólikke otyrǵan kez kelgen jolaýshy janyn shúberekke túıip, dittegen jerine aman-esen jetýin tilep otyrady. Olaı etpeske amal da joq. Máselen, bıylǵy naýryz aıynda Nur-Sultan qalasynda jol apaty kóptiń esinen shyǵa qoımaǵan bolar. Bul apattyń da sebepkeri bolǵan jolaýshylar avtobýsy edi. Bir-birine soqtyǵysqan 3 avtobýs janyndaǵy birneshe temir tulpar pen jedel járdem kóligine de zaqym keltirdi. Eń ókinishtisi, adam shyǵyny bar. Apat saldarynan 1966 jyly týǵan avtobýs júrgizýshisi men 26 jastaǵy jolaýshy kóz jumyp, 27 adam zardap shekken. Osy bir jantúrshigerlik jol apatynan keıin Senat depýtaty Georgıı Kım Úkimet basshysyna saýal joldap, jolaýshylar tasymalyn, sondaı-aq tehnıkalyq jáne medıınalyq tekseristerdi júzege asyratyn shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń jaýapkershiligin kúsheıtýdi suraǵan bolatyn. Úkimet jańa bastamany qolǵa alýǵa nıet bildirgenimen, áli seń qozǵala qoımaǵan-dy.

Jalpy, qoǵamdyq kólikterdiń jıi soqtyǵysýy halyqty alańdatpaı qoımaıdy. Júrgizýshilerdiń óte joǵary jyldamdyqpen qala kóshelerinde júıtkip júrgenin kórgende, ımanyńdy úıirip, amandyq tileýden ózge sharań da qalmaıdy. Sebebi júrgizýshilerdiń kóbi jolaýshylardyń narazylyǵyna nazar da aýdarmaıdy. Tipti, bul máseleni kóterýden qarapaıym jurtshylyq ta ábden qajydy.

Ásirese, uzyn joldyń boıyndaǵy jol apattarynyń oryn alýyna da sebepker bolatyn – jolaýshylar tasymaldaıtyn avtobýs júrgizýshileri. Uzynnan-uzaq sozylǵan jolda bostandyqqa shyqqandaı erkinsigen júrgizýshilerdiń jol qysqartý maqsatynda jyldamdyq shekten tys asyratyny jasyryn emes. Kúre jolda avtojarysqa túskendeı joǵary jyldamdyqpen júıtkıtin júrgizýshilerge qashan tyıym salynbaq? Statıstıka málimetteri jol-kólik oqıǵalarynyń 70 paıyzy tikeleı júrgizýshilerdiń kinásinen bolatynyn kórsetýde. Júrgizýshilerdiń jol qozǵalysy erejeleriniń talaptaryn saqtamaýdyń kesirinen jol apaty bolyp, adamdarǵa da, memleketke de aıtarlyqtaı shyǵyn keltirilýde. Taıaýda ǵana Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda bolǵan jol apaty sózimizge dálel. Apat saldarynan oqıǵa ornynda segiz adam kóz jumdy, 32 adam aýrýhanaǵa jetkizildi, alǵan jaraqatynan taǵy úsh adam jan tapsyrdy. Jambyl oblystyq polıııa departamentiniń málimetinshe, 44 jastaǵy avtobýs júrgizýshisi tutqyndalǵan. Oǵan eki jáne odan da kóp adamnyń ólimine ákep soqqan apatty jaǵdaıda jol erejesin buzdy degen aıyp taǵyldy. Azamat sot sankııasy boıynsha eki aıǵa qamaýǵa alyndy.

Eń aýyry – jol ústinde apatqa ushyrap, sonyń saldarynan ómirden ótken qansha jan, qansha otbasy qara jamyldy?! Qansha jan múgedek bolyp, arbaǵa tańyldy?! Al sol apattan alǵan jaraqatynan azap shegip júrgenderi qanshama?! Munyń báriniń óteýi kimnen bolmaq? Árbir jol-kólik oqıǵasynyń artynda adam ómiri men densaýlyǵy, taǵdyry turǵandyǵyn esten shyǵaryp alǵanymyz ba?!

Mádenıet qalyptastyrý úshin de qarjy kerek pe?

 Qoǵamdyq kólikterdiń qatysýymen oryn alatyn apattardy sóz qylmaǵanda, jaı ǵana kúndelikti tirshilikte avtobýs júrgizýshileri men kondýktorlardyń asa tómen mádenıeti de jurtshylyqtyń ashý-yzasyn týǵyzatyny jasyryn emes. Qarapaıym halyq úshin eń tıimdi qozǵalys quraly – qoǵamdyq kólikter ekeni túsinikti. Alaıda qoǵamdyq kólikterdiń qyzmetin paıdalaný kúnnen kúnge qaýipti bola túsip, olardyń qyzmet kórsetý sapasy halyq talabynan tómen bolýda. Jolaýshylar aıaldamalarda qoǵamdyq kólikterdi uzaq kútýge májbúr. Onymen qosa, kólikterge medıınalyq jáne tehnıkalyq tekserýler durys jasalmaıdy. Avtobýs júrgizýshileriniń jolda kele jatyp temeki shegip, telefonmen sóılesetini taǵy bar. Kólik tizginin ustap kele jatsa da, uıaly telefonmen aıqaılaı sóılesýi, avtobýsta ózin qojaıyn sezinip, jolaýshylarǵa dórekilik tanytýy el-jurttyń ábden júıkesin juqartqany da shyndyq.

Respýblıkanyń barlyq qalalarynda derlik avtobýstar jańartylyp, transporttyq júıege ózgerister engizilgenimen, munyń bári ozbyrlyqqa eti úırengen kóptegen júrgizýshilerdi tártipke shaqyra almaı tur. Biraq avtobýs júrgizýshilerine mádenıettilikti úıretý úshin memleketten qarjy bólýdiń qajeti joq bolar?! Árıne, tańmen talasyp jol boıynda júretin júrgizýshilerdiń de jumysy ońaı emes. Muny eshkim joqqa shyǵarmaıdy. Biraq jolaýshylardy syılamaǵan júrgizýshige kim túsinistikpen qaraıdy deısiz. Keı jaǵdaıda shekten shyǵyp ketetin jolaýshylar da kezdesip jatady. Kópke topyraq shasha almaımyz. Desek te, qoǵamdyq kóliktegi júrgizýshi men jolaýshy arasyndaǵy teketiresti retke keltirip, tártip ornatý qıyn is bolyp tur.

Qoǵamdyq kólikterdegi kemshi-lik retinde sóz bolatyn taǵy bir másele – avtobýstar men trolleıbýstarda medıınalyq qobdıshalardyń joqtyǵy. Bul taqyryp ta talaı jýrnalıstiń qolyna qalam alýyna sebep bolǵan. Biraq nátıjesi kóńilge qonymdy emes. Avtobýs ishinde ózin jaısyz sezingen adamǵa eshqandaı kómek kórsetilmeıtindiginiń sebebi de medıınalyq qobdıshanyń joqtyǵynan. Tipti, qoǵamdyq kólik ishinde esinen tanyp ne bolmasa jaǵdaıy nasharlap qalǵan jandarǵa kómek kórsetpek bolǵan jolaýshylardyń júrgizýshiden sóz estigenin de talaı márte kózimiz kórdi. Aýyrǵan adamdy aıaldamada túsirip ketip, «jedel járdem kelgenshe ózi kútsin» dep tepsinetin júrgizýshiler men kondýktorlar da jetkilikti. Jalpy, erejege saı qoǵamdyq kólikterde medıınalyq maqsattaǵy dári-dármekterdiń bolýy mindetti. Sebebi jolda qandaı jaǵdaı oryn alatyny bir Allaǵa ǵana aıan. Sondaı kezderde qoǵamdyq kólikterde alǵashqy kómek kórsetýge qajetti dári-dármekter bolýy tıis. Ókinishtisi, bizde zańmen bekitilgen talaptardyń biri de oryndalmaıdy. Sondyqtan, kez kelgen qaladaǵy avtopark basshylary qyzmetkerleri úshin arnaıy trenıngter ótkizip, mamandaryn daıyndyqtan ótkizip otyrý qajet sekildi.

Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar