13 Maýsym, 10:06 968 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

JAQSY, JAISAŃ QADIRIN KETIRGENShE KIM ASYQ?

...Qazaqta bir ǵalamat aqyn boldy. Ol ultyn bólmeı súıetin, ultynyń uly tulǵalaryn áspetteıtin, baıtaq dalanyń bar ólkesin tóbesine kóteretin. Oǵan týǵan elinen uly el, týǵan halqynan uly halyq joq edi. Osynsha júregi úlken, qushaǵy keń aqyndy eli de emirene súıetin. Onyń jyrlaryn aýzynan tastamaı, asqaqtata oqıtyn.

 O, adamdar, birgemin men sendermen,

Yqylasyńa esh nárseni teńgermen.

Sender meniń baqytymnyń bulaǵy,

Sender meniń darynyma jel bergen.

Ózderińmen ómir shyńyn birge astym,

Jarty qurtty bólip jedim, syrlastym.

Dúnıege kelgenim joq shet júrip,

Raqatyn oılaý úshin bir bastyń.

Gúlstanǵa aınaldyrǵan taqyrdy,

Bolat qoldar, alǵyr mılar aqyldy,

Súıemin men, súıemin men senderdi

Alar demim qalǵanynsha aqyrǵy...

Dúnıeni osylaı bar keńdigimen qabyldaıtyn, ondaǵy barlyq adamdardy týǵan baýyryndaı qadirleıtin aqyn týraly «ol kim», «nesimen myqty» dep surap otyratyn qazaq az búginde, tek onyń, Tólegen Aıbergenov ekenin aıtsań boldy, arjaǵyn eshkim surap otyrmaıdy.

Árıne, aqynnyń tilden góri júrekte ómir súrgeni artyq, óıtkeni bir júrek bir júrekke shynaıy sezimin jetkizý arqyly jaqsylardyń atyn saqtaıdy, zatyn tanytady. Biraq belgilini tilge tıek etpeı sóz sóılemeıtin qoǵamnan eshkim de syrt ómir súre almaıtyndyqtan bizdiń sanasatyn nársemiz kóp. Sondyqtan aınaladaǵylardyń qalaýyna da nazar aýdaramyz.

Elge úrdis nárseniń biri – halyqqa belgili tulǵalardyń atyn máńgi este qaldyrý sharasy. Bir kezde (KSRO dáýiri ǵoı) ony memlekettiń ózi kesip, piship, sheshim shyǵaryp – oryndatyp jatatyn. Al qazaq eli táýelsiz el bolǵaly memleket jer-sý ataýlaryna, kóshe, mektepterge at berýde halyqtyń talap-tilegimen talasyp, olardan túsken usynystardy eskerip jumys isteıtin boldy. Jasyratyny joq, basynda bul is durys kele jatqan, biraq ne bolsa sony dúrmekke aınaldyryp, shańdatyp júretin qazekem tym jaqsy bastalǵan istiń izin sıyrquıymshaqtatyp, búldirip tyndy.

Jer-jerde shejireshiler qaptap, ár rýdan shyqqan qısapsyz bı-batyrlar týraly ańyzdar men týystyq jalǵastyqty kórsetetin kesteler basylǵan kitaptar kóbeıip, árkim ózine jaqyndar týraly málimetter basylǵan lıenzııasyz kitaptardy jastyǵynyń astyna jastap jatatyn boldy. Jaı oqyp, bilip qoısa meıli ǵoı, shejireler dáripteıtin «el qorǵandary» men «sóz kıeleri» tarıhtan oryn alýy úshin jantalasatyndar kóbeıdi. Al tarıhtan oryn alý úshin mektepterdiń mańdaıyna aty jazylyp, kóshelerdiń dýaldaryna esimi shegelenýi kerek.

Obaly ne, týyn endi jelbiretip jatqan jas memleket eshkimniń betinen qaqpady. Sóıtip, eldiń kózi túsetin jerdiń kóbinde aty bir taıpa elge ǵana málim tulǵalardyń esimderi áspettelip turatyn kezeń de ótti basymyzdan. Biraq bul nárseniń taıpalyq ınstınktti qozdyryp bara jatqanyn sezgen bılik basyndaǵylar jer-sý ataýlaryna kisi esimin berýge biraz ýaqytqa moratorıı jarııalady. Sóıtip bir kóterilip, basyldyq. Basylǵany ne kerek, anadaı dúrbeleń kezinde talaı tulǵalymyzdyń attary áspetteýden syrt qalǵanyn bir-aq bildik. Sonyń biri – Tólegen Aıbergenov edi. Jalǵan dúnıede 30-aq jyl ómir súrse de, óziniń aqyndyq talantymen halqyna keń tanylǵan onyń esimimen atalatyn Almatyda uzaq ýaqyt boıy mektep ne kóshe bolmady. (1997 jyly týǵan jeri Qaraqalpaqstanda bir mektepke, 2001 jyly Nur-Sultan qalasynda taǵy bir mektepke T.Aıbergenovtiń aty berilgen-di. Sondaı-aq Shymkent, Saryaǵash qalalarynda atynda kóshe bar). Óziniń aqyndyǵy tanylǵan jerde aty áspettelmeı kelgenine onyń shyǵarmashylyǵyn qadirleıtin jurt narazylyq bildirip jatatyn. Degenmen jurttyń talap-tilegine oraı ana bir jyldary Almatynyń syrtyndaǵy Qalqaman poselkesindegi qysqalaý bir kóshege atyn bergen bolatyn. Endi mine...

Belgili ánshi, sazger Roza Álqoja 7 maýsym kúni saǵat 23:24-te óziniń Feısbýk áleýmettik jelisindegi paraqshasynda bylaı depti:

«SÚIINShI BAÝYRLAR!

Almaty oblysy Ile aýdanyna qarasty Ekpindi aýylynyń nomeri 48-mektebine Tabynnan shyqqan aqıyq aqynymyz Tólegen Aıbergenov atamyzdyń aty berildi. Quttyqtaımyz». (Jazý stıli saqtaldy).

Árıne jaqsy habar jan jadyratady, oǵan qýanbasaq adamshylyǵymyz qaısy? Biraq... «Tabynnan shyqqan» dep kózge shuqyp kórsetýdiń ne keregi boldy eken? Oǵan árıne bizden basqa kisiler de tiksinip qalǵan sııaqty. Jazbanyń astynda Qalmahanbet Muqametqalı degen kisi «Tabynnan shyqqany» nesi?» dep surasa, odan sál tómende aqynnyń qyzy Saltanat Aıbergenova «Iıa, biraz adamdar nege tabynnan shyqqan aqyn degen dep renjip jatyr, ákemniń tabynnan shyqqany ras, biraq ákem rýlyq deńgeıden ótip, qazaqtyń aqyny bolyp ketkeni ótirik emes» dep jaýap beripti.

Tyrnaq astynan kir izdeıin demeısiń ǵoı, biraq osyndaı jaǵymsyz nárse bir adamǵa qatysty qaıta-qaıta aldyńnan shyǵa berse temirden jasalmaǵan júıke jaryqtyq syr bermeı qalmaıdy eken. Rasyn aıtsaq, sońǵy kezde Tólegendeı ǵazız aqynnyń atyna kir keltiretin joǵarydaǵydaı jazbalardy az kezdestirmeımiz.

Birde feısbýkte bireý Aqtóbeniń Baıǵanın aýdanyna qatysty jasalǵan bannerdiń sýretin jarııalapty. Sol aýdanda dúnıege kelgen birneshe qalamgerdiń arasynda Tólegen Aıbergenovtiń de beınesi júr. «Bul qalaı, Aıbergenovtiń bul aýdanǵa ne qatysy bar?» dep surasaq, álgi bannerdi jarııalap otyrǵan sabazyń: «Tólegenniń ata-babasy osy jerde dúnıege kelgen, osy aradaǵy tabyndardan shyqqan ǵoı» dep qarap otyr... Kúlli halyqqa ortaq talantty rýlyq tegine qaraı jaqyn tartýdan júzi janbaıtyn betpaqqa ne dersiń?..

Taǵy birde mańǵystaýlyq bir jigit sol Feısbýkte «Adaılar Mańǵystaýdy qalaı súıse, men de adaılardy solaı súıdim. Adaı aǵaıynnyń bastan keshkenin tabyn aǵaıynnan artyq eshkim bilmes...» Tólegen Aıbergenov 1965 jyl, Qońyrat qalasy» degen jazýdy bólisip otyr. «Myna jazba qaıdan alynǵan? Tólegen aqyn rý máselesinde («Qatelesseń tartyp otyrǵan kúıińnen, kerildesip qalady eken adaılar» degen «Mańǵystaý sazdary» ıklynda bir jol óleńin aıtpaǵanda) sóz qaldyrǵan aqyn emes qoı» desem, «Internette Əlı Balta Balýan týraly málimet izdegenimde kezdesti» degennen basqa derek bere almady. Al Feısbýktegi «Tabyn rýy» tobynda T.Aıbergenovtiń «Tabynnan shyqqan talantty aqyn» ekeni birneshe jerde aıtylady...

Ana bir jyly Qaraqalpaqstannan Aqtóbege kóship barǵan, kezinde aqynmen birge dos-joldas retinde aralasqan Aıladyr Ótálıev degen kisi «Aıbergenov álemi» jýrnalynyń eń alǵashqy sanyna bergen suhbatynda «Tólegen ózin aqtóbelikpin dep sanaıtyn edi...» dep qalǵany bar. Artyq sóz ekenin bilsek te, aqynnyń 75 jyldyq mereıtoıyn qýana toılap jatqan jurttyń kóńiline qaıaý salmaıyq, ári úlken kisiniń jaǵasyna jarmaspaı-aq qoıaıyq, jurt eleń qyla qoımas dep oıymyzdy syrtqa shyǵara qoımap edik. Baqsaq-kórsek, búgingi kóp áńgimeniń túp-tórkini marqum Aıladyr Ótálıevtiń bir ishki maqsatpen aıtqan sózinen týyndap jatqan sııaqty...

Biz, árıne, aqynnyń álgindeı sózderdi aıtqan-aıtpaǵanyna kózimiz jetpeıdi. Biraq odan qalǵan aqyndyq muranyń mán-mańyzyna qarap, onyń rýlyq, taıpalyq sezimnen áldeqaıda bıik turǵanyna sengimiz keledi. Nege deseńiz, onyń bireýdi rýyna ne jerine qarap baǵalaǵanyn, jaqyn tartqanyn estimedik. Ol týraly jazylǵan qanshama arnaý jyrlar men maqala, estelikterde ondaı usaqtyq týraly aıtylmaıdy. Demek, búgingilerdiń byqsytyp júrgeninde negiz joq. Tólegen – ulttyń aqynyna aınalǵan tulǵa!

Aqynnyń 2017 jyly ótken 80 jyldyq mereıtoıy tusynda onyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan konferenııalar men ádebı keshter Aqtaý, Shymkent, Almaty, Astana, Máskeý (Reseı), Nókis (Qaraqalpaqstan) qalalarynda ótti. Birneshe kitaptar basylyp shyqty. Munyń bári de – Tólegen Aıbergenov degen ǵajaıyp talanttyń kúlli qazaqqa ortaq aqyn ekeniniń dáleli. Endeshe ony «rý-taıpalyq» ınstınktpen ómir súretinderdiń qoljaýlyǵy ete almaımyz. Maqtasaq – aqynnyń týǵan jeri ne ata tegine mán berip emes, onyń qazaq degen halyqtyń jyryna sán bergenin aıtyp maqtaıyq.

Búkil álem ult bolyp uıysyp, halyq bolyp tolysyp jatqanda, bizdiń tulǵalarymyzdy «taıpanyń shapanyna» shaqtaımyz dep tyrashtanýymyzdan asqan soraqy nárse joq. Esti el jaqsylary men jaısańdarynyń qadirin ketirýge asyq bolmaı, daryny men arynyn tanýǵa ǵashyq bolsa kerek-ti.

 

Ahmet ÓMIRZAQ

Sońǵy jańalyqtar