13 Maýsym, 10:45 681 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

JOLBARYSPEN JEKPE- JEKKE TÚSKEN QAZAQTAR

 (Babalarymyzdyń ótken ǵasyrdaǵy ómirinen úzik hıkaıa)

Arhıvten osy joldarda aıtylatyn derekter kezdeskende kóz aldyma orys sýretshisi Vasılıı Vasılevıch Vereagınniń (1842-1904) soldattardyń jolbarysty qorshaǵan sýreti kóz aldyma elesteı ketti. Eki kisi boıy bıik jolbarys aldyńǵy aıaqtaryn kóterip, aýzyn arandaı ashyp aıbat kórsetip tur da, tóńiregin istikti myltyqpen qarýlanǵan soldattar japyrlap qorshap alǵan. Orystardyń tarıhı mekeni men jaýlap alǵan basqa da jerlerinde (Ýssýrı taıgasynan basqa aımaqtarda) osy bir alapat aıbyndy jyrtqyshtyń joǵy belgili. Reseıdiń jolbarystan da jyrtqysh kózi I Petr patsha qazaq jerin «Orta Azııa men Úndistanǵa barar joldaǵy kilt pen qaqpa» degeninen beri, osy jaqqa qaraı túsýde. Sony iske asyrý sáti HIH ǵasyrdyń qyrqynshy jyldarynan Torǵaı (1845 jyly), Yrǵyz (bul da), Raıym (Aral, 1847 jyly) bekinisterin salýdan bastaldy. Sóıtip Aral teńizinen de attap ótip, Syr boıyn ıemdene bastaǵan. Vereagın kenebinde beınelengen oqıǵa osy tusqa keledi. Óıtkeni ol kezde Aral qamystarynda jolbarys joıqyn jortyp júrgen.

Soldattar uıymdasqan mol kúsh – jalǵyz-jarymnan kezdesetin qamys jyrtqyshyn qaýipsiz-aq joıyp jibere alady. Al sol haıýanmen kórshi qonǵan jalǵyz úıli qazaqtar qaıtpek? Bul suraǵymyzǵa arhıvten ushyratqan derekterdi artyq túsinik bermeı-aq (tek «kırgız» degen sózdi Qazaq dep otyryp), orysshadan aýdaryp qana usynsaq jaýap ala alatyn sııaqtymyz.

Atalmysh ýaqytta Syrdarııa ólkesinen Saraı keńesshisi Osmolov degen kavaler (ıaǵnı, tikeleı patsha atynan), al Raıym, Qazaly (I-fort), Aqmeshitterdiń (Petrovskıı porty) dúnıege kelýine baılanysty Syrdarııa shebin (munda korpýs turǵan – Q.I.) Debým degen general-leıtenant basqarady eken. Osy sońǵy 1860 jyly 29 shildede Osmolovqa mynadaı qatynas joldaıdy:

«Syrdarııa qazaqtary arasynan árýaqytta da jolbarys aýlap denesiniń bir múshesinen, soǵan baılanysty ómir qam-qareketin jasap, ózin-ózi asyraý qabiletinen aıyrylǵandar kezdesedi.Ǵaripterge kómektesý nıetimen sondaı adamdardyń qashan, qandaı jaǵdaıda denesiniń qaı múshesinen aıyrylǵany jóninde egjeı-tegjeıli málimet jınap, tizimin sizdiń mártebeńizge jetkizýdi buıyrǵan ekensiz. Ondaı tizim jasalǵan ýaqytta qazaqtarǵa aqshalaı kómek beriletinin aıta júrýimizdi de eske salypsyz.

Osy hatpen birge sol tizimdi joldap otyrmyn.

  1. Tórtqaranyń Seıtqul rýynan

Masaqbaı Myńtaev – 45 jasta.

1846 jyly jolbarysty óltirip, bir kúshigin tirideı ustap alyp, I-forttyń burynǵy komendanty maıor Býlatovqa syıǵa tartqan eken. Jolbaryspen alysqan kezinde basy men ıyǵynan jaralanǵan. Súıegi aman. Jolbarys sol qolynyń bas barmaǵyn shaınap tastapty. Bul aıqasta Álibekov, Baıanov jáne Qosybaı Myńtaev degender de qatysypty. Jolbarys Sebin Álibekovtyń (43 jasta) sol qolyn múldem shaınap tastaǵan eken. Qosybaı Myńtaev (31 jasta) oń jaq sany men arqasynan, Baıanov (32 jasta) basynan jaralanǵan. Ekeýiniń de súıegi aman.

  1. Shekti rýynan Úrgenbaı Súgirov (63 jasta).

«1848 jyly Raıym kóliniń jaǵasynda jolbarysty kórip qalyp, óltirgen. Aıqas kezinde jyrtqysh sol qolyn shaınap tastaǵan eken. Raıym bekinisinde emdeldi.

  1. Shektiniń asan rýynan Tórt Qarakózov (37 jasta).

1853 jyly jolbaryspen jekpe-jek alysyp, óltirgen. Alys kezinde jyrtqysh Qarakózovtyń oń qolyn shaınap tastaǵan.

I-fort komendanty myrzaǵa tómennen (ýaqyty kórsetilmegen – Q.I.) mynadaı baıandaý qaǵaz joldanǵan eken:

Shektiniń Qurmanaı rýynan Maqan Qılybaev Qazaly saǵasyndaǵy qamysta kóship júrip, aýyldastarymen birge óte qyzyq jaǵdaıda bir jolbarysty óltiredi.

20 jeltoqsannyń túni ortasynda ıtti qýyp kelgen jolbarys úıge kirip ketip, aqyrady-aı kep. Úı ıesi Qılybaev a degende qotanǵa qasqyr shapqan eken ǵoı dep, uıqyly-oıaý qalpynda dalaǵa atyp shyǵady. Tún aıly bolǵan eken. Qotan tynyshtyqta. Osy tusta álgi daýys úıden shyǵady. Jolbarystyń daýysy ekenin bilgen Qılybaev áýeli áıelin qutqarý amalyna kirise bastaıdy. Kórshisi Botabaı Atashev ta álgi aqyrýdan oıanyp, syrtqa shyǵyp, Qılybaev úıine qaraı betteı bergende gápke túsinedi. Bul ýaqytta Qılybaev keregeni syndyryp, áıelin syrtqa shyǵaryp alady da sol túngi qonaǵy Tursynbaı aqsaqal ishte qalyp qoıady. Al Tetibaı Atashev túndikti ashyp, tóbeden qarap, jolbarysty kóre almaıdy. Qılabaev «bar!» deıdi. Bul sózge senbegen Tektibaı jerge túsip, úıge kire bergende jolbarys atylyp kelip tyrnaqtaryn ananyń mańdaıyna salyp jiberedi. Atashev (jaraly qalpy – Q.I.) pen Qılybaev esikti syrtynan tirep qoıyp tań atýyn kútedi. Tań atqan soń adamdar jınalyp túndik pen keregege kózderi arqyly naızalap, jolbarysty óltiredi. Al Tursynbaı aqsaqal bolsa, kıizge oranyp jatyp aman qalǵan. Tektibaı sonda alǵan jaradan 23-jeltoqsanda qaıtys boldy.

Osynda atalǵan adamdarǵa syı-syıapat kórsetý oryndy ǵoı dep oılaımyn.

I-fort komendanty myrzaǵa Áskerı starshına Qaramyshevten

Baıandaý qaǵaz

12 aqpanda (1862jyl – Q.I.) Tabynnyń Kereı rýynan Esen Úserbaev aýlyna sáskelik saǵat on shamasynda jolbarys tap bola qalyp jaıylymǵa ketken maldan bosaǵan qotanǵa ysh-mysh joq baryp, kósilip jatyp alady. Muny kórgen Úserbaev qylyshpen qarýlanyp «shaqyrylmaǵan qonaqqa» qaraı jyljyp, jaqyndaı bergende jolbarys oǵan kenetten atylady.Sonda da Úserbaev ananyń basyn qylyshpen eki ret shaýyp úlgeredi. Osydan keıin de jyrtqyn Úserbaevty jyǵyp salyp, bir aıaǵy men bir qolyn shaınap tastap, anadaı jerge táltirektep baryp óziniń de qulaýy muń eken, qoldaryna ne tússe sonymen qarýlanǵan aýyldastar ony urǵylap óltiredi.

Osyny sizdiń quzyryńyzǵa habarlaı otyryp, tıisti dárejeli myrzalar aldynda Esen Úserbaevqa, bastyqtardyń nusqaýyna saı, aqshalaı syılyq berilýin ótinemin. Buǵan qosymsha Sizge mynany aıta ketýdi de ózime artyq sanaımyn: Úserbaev Sizdiń mártebeńizge qaraıtyn lazeretke emdeýge jóneltildi».

I-fort komendanty myrzaǵa

Baıandaý qaǵaz

25 aqpan, 1862 jyl.

Burynǵy Raıym bekinisiniń turǵyndary, Shekti rýynyń qazaqtary Taldyaral aralynan jolbarys kórip, myltyqpen qarýlanǵan 15 adam izine túsedi... Qamys arasynan kenettten atylǵan jolbarys Barlybaı Tobanovtyń arqasyna birden tyrnaǵyn salyp jiberip, jaralaıdy. Osy sátte Danabaı Orynbaı shı myltyǵymen jolbarysty atyp jiberedi. Oq tıgen jolbarys endi Shoman Botovqa tap beredi de astyndaǵy atyn óltiredi. Al Botov bolsa, qulap bara jatqan qalpynda-aq jolbarysty atyp úlgirip, sespeı qatyrady.

Osy oqıǵany aıta kelip, atalǵan adamdarǵa aqshalaı syı-sııapat kórsetýińizdi ótinip suraımyn.

I-fort komendanty myrzaǵa

Qaramashyvtan

12-naýryz, 1862 jyl

Jaqaıym rýynyń qazaǵy Qadyrbergen Tasmuqanbetov burynǵy Raıym bekinisiniń mańynda kóship júrgen Aqmyrzın Baqy bıdiń aýylyna bara jatyp, jolbaryspen kezdesip qalady. Kenetten tap bergen jyrtqysh Qadyrbergendi basynan jaralap, qamys arasyna qaıta zytyp, ǵaıyp bolyp ketedi eken. Qadyrbergen bı aýlyna kelgennen keıin bul oqıǵany aıtady. Baqy bı dereý jıyrma shaqty qarýly adamdy jınap alyp, jyrtqyshtyń izine túsedi de , tapqan jerlerinde ańshy Óstemirov jolbarysty on eki ret atyp óltiredi. Desek te, arpalys kezinde jyrtqysh Joldybaı Tastanbekovty jaralap úlgeredi. Men sol kúni I-fort lazaretine jónelttim.

Jolbaryspen kúreste atalǵan adamdarǵa aqshalaı syı-sııapat kórsetseńiz eken».

Mine sortańnan sormańdaı Aral óńiriniń turǵyndary kezinde osyndaı qatermen de kórshi qonystanyp otyrǵan eken.

 

Qalmuqan Isabaı

«Túrkistan» №16, 17 kókek 1996 jyl

Sońǵy jańalyqtar