6 Maýsym, 16:47 538 0 Suhbat Tańsulý ALDABERGENQYZY

ELBASYǴA AǴYLShYN TILIN OQYTYP, ÓZIM DE KÓP NÁRSE ÚIRENDIM

Ótken aptada sóz bolǵan saıası-áleýmettik oqıǵalardyń biri – Qazaqstandyq Ǵalym áıelder qoǵamynyń ǵylymı-praktıkalyq forýmynda «Uly Dala rýhanı murasy – urpaq tárbıesindegi ulttyq qundylyqtardy saqtaý tiregi» atty baǵdarlamalyq másele. Forým maqsaty – «Urpaqtar sabaqtastyǵy – ulttyq tárbıeniń qaınar kózi», «Ulttyq sanany qalyptastyrýda ana tiliniń, tól mádenıettiń jáne otbasynyń róli», «Zamanaýı ulttyq sananyń jańǵyrý úlgisi», «Jahandaǵy zamanaýı ulttyq mádenıet» atty ózekti taqyryptar qozǵalyp, «Qazirgi adamzat balasy úshin qoǵamnyń qundylyqtary ne?» degen másele boıynsha dóńgelek ústel óte qyzý pikirsaıysqa ulasty.

Adamzat tarıhynda Ananyń, otbasynyń, ulttyq tálim-tárbıeniń orny erekshe ekenin medıına, fılologııa, pedagogıka, fılosofııa, aýylsharýashylyǵy, til, jaratylys ǵylymy salasyndaǵy ǵalym áıelder talqyǵa saldy.

Ótken jyly ǵana Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıka ýnıversıtetinde «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: Áıel. Qoǵam. Bilim jáne Ǵylym» atty halyqaralyq sımpozıýmynda tusaýyn kesken «Qazaqstandyq ǵalym áıelder qoǵamy» osy az ýaqyttyń ishinde quramy jaǵynan da, ózindik baǵdarlamalary jaǵynan da kúrdeli bir is-josparyn jasap úlgeripti.

Qazaqstandyq ǵalym áıelder qoǵamynyń prezıdenti, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Tańat AIaPOVA hanymdy áńgimege tartqan edik.

– Tańat Táńirberdiqyzy, halyq-aralyq «Túrkistan» gazetiniń oqyrmandary osydan jıyrma jyl buryn ózińizben suhbatty oqyp edi, búgin sol áńgimeni talaı jyldardan keıin jańǵyrtýǵa týra kelip turǵany?

– Óte durys aıtasyz. Ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynyń basynda AQSh-qa baryp, Týson qalasyndaǵy (The University of Arizona) – Arızona ýnıversıtetinde  biraz jyl tájirıbe almasý maqsatymen ýnıversıtette sabaq berdim. Sol sapardan oralǵan sátimdi aıtyp otyrsyz. Olarda ǵalym áıelderdiń birigýimen ashylǵan qoǵamdyq qorlary bar ekenin bildim. Ol qoǵamdyq birlestik jańa jobalar daıyndap, memlekettik jáne jekemenshik sektorlarǵa ózderiniń usynystaryn aıtyp, qoǵamdaǵy áralýan isterge óz oı-pikirlerin jetkizip, memlekettik mańyzdy baǵdarlamalarǵa balamaly josparlaryn da usynady eken. Olardyń erkindikteri men talapshyldyqtary meni qatty qyzyqtyrdy da, men de sol qoǵamǵa múshe bolyp kirdim. Solaı olar aralasatyn tirlikterdi kóre júrip, meniń de bizdiń elimizde nege osyndaı ǵalym áıelder qoǵamyn qurmasqa degen oı týdy. Mundaı qoǵam myna Qyrǵyzstan men Ózbekstanda da bar bolyp shyqty. Olardyń da is-sharalaryn tekserip, zerttep júrdim de, osy tirlikti qolǵa alý kerek degen sheshimge keldim.

Elimizde óz mamandyqtary boıynsha ár salada jemisti eńbek etip júrgen 400 myńǵa jýyq ǵalym áıelder bar eken. Búgingi tańda qoǵamdyq birlestikter, uıymdar barshylyq. Demokratııaly eldiń negizgi tiregi de – osy uıymdar men qorlar, birlestikter desek, olardyń árqaısysy óz mindet-maqsatyna saı oıdaǵydaı jumys istese, qoǵam, árıne, alǵa jyljıdy. Al ol qoǵamdy áıel-analarsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan bizdiń maqsat – qoǵamdaǵy  ózekti taqyryptarǵa ǵalym áıelderdiń únin jetkizý, olardyń pikirleri men naqty ǵylymı tujyrymdaryn usyný. Búgin úılenip, erteń ajyrasyp ketý qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Mundaı úrdis qaıdan keldi? Nege jetim balalar kóp? Nege otbasy qundylyǵy joıylyp barady? Qoǵamdyq formaııa ózgergen tusta bizdiń dástúrli qundylyqtarymyz nege toqyraýǵa ushyraýy kerek?  Mine, osyndaı bas aýyrtar, júrek qozǵar ulttyq máselerge ǵalym-áıelder aralasyp, ózderiniń otbasy-oshaq qasyndaǵy tálim-tárbıeni ortaq bútin úrdiske aınaldyryp jatsa, nur ústine nur emes pe?! Bul rette bizdiń qoǵamnyń arnaıy baǵdarlamalary ázirlenip jatyr, ol aldaǵy ýaqytta tıisti mekemelermen birlesip jumys isteýge muryndyq bolady.

– Sizdiń aǵylshyn tili mamany bola tura, ózimizdiń ana tilimizge, ulttyń ózegi – memlekettik tilge degen janashyrlyǵyńyz óz aldyna bólek áńgime. Álemdik deńgeıdegi ǵalym retinde, batystyq tálim-tárbıe, bilim-ǵylymynan ne úırendik: paıdasy men zııany jaıly kózqarasyńyz?

– Óte durys suraq. Qazirgi jastar tárbıesiniń psıhologııalyq jáne mádenı negizderi, ana tili men tól mádenıeti balanyń kognıtıvtik damýynyń negizi, urpaqtar sabaqtastyǵy máseleleri únemi nazarda bolýǵa tıis. Onsyz mádenıet pen ádebıetimiz, óner-bilim-ǵylymymyz ilgeri baspaq emes. Urpaqtar sabaqtastyǵy joǵalǵan eldiń bolashaǵy bulyńǵyr ekenin biz, bizdiń tolqyn ǵana emes, atam zamannan qulaq estip, sanamyzǵa sińgen uǵym ekeni taǵy aqıqat. Sondyqtan da til biliminiń tylsym qupııalary psıhologııa, fılosofııa, logıka, mıfologııa, etnografııa syndy ǵylym salalary boıynsha da tereń tanylyp, zerttelip keledi. Ulttyq mádenıet, bolmys-bitim, tanym sekildi uǵymdardy toǵystyratyn ulttyq tildiń tabıǵatyn tildiń óziniń ishki zańdylyqtary arqyly ǵana tanyp bilý jetkiliksiz. Rýhanı qazynalarymyzdy jınaqtap, saqtaıtyn ulttyq tildi halyqtyń tarıhymen, mádenıetimen, oı-tanymymen qosa til biliminde óris alyp otyrǵan etnolıngvıstıka, kognıtıvtik jáne psıholıngvıstıka, lıngvomádenıettaný, lıngvoelýtaný tárizdi tildiń qurylymdyq jáne fýnkıonaldyq júıesiniń keshendi úlgilerin aıqyndaıtyn  ǵylymdarynyń da paıda bolýy zańdylyq. Bul degenińiz, ásirese kognıtıvtik ǵylym – til men adam salasyn, til men tanymdy birtutas júıede qarastyryp, adamnyń fızıologııalyq, psıhofızıologııa men psıhologııalyq erekshelikterine qaramastan, til men oılaý múmkindigin qarastyrý degen sóz.

Men ómir tájirıbemde, uzaq jylǵy ustazdyq, shettili mamany retinde, qaı elde, qaı memlekette qyzmet atqarsam da, sol jerdiń turǵylyqty halqynyń til mádenıetine, ulttyq tálim-tárbıesine kóńil bólip, qyzyǵyp júrdim. Joǵary oqý oryndary túgili, mektep, mektepke deıingi mekemelerde bolyp, zertteý júrgizdim. Sonda baıqaǵanym, kez kelgen memleket balany ana qursaǵynda jatqannan-aq, áńgimege tartý, onymen sanasý, tildesý arqyly ózderiniń tól mádenıetin, sóıleý mádenıetin qalyptastyrady eken. Áli ómirge, myna jaryq dúnıege kelmeı jatyp, anasynyń úninen-aq óziniń qaı ulttyń ókili ekenin sezinýi kerek degen qaǵıda bertin kele ana sútimen qalyptasa túsedi. Al balabaqsha men mektep qabyrǵasyndaǵy tálim-tárbıe, árıne, taǵy da ulttyq tól mádenıetimen tyǵyz baılanysta bolmaq. Bizdegi sııaqty endi ǵana sanasy damyp kele jatqan búldirshindi balabaqshadan, ıaǵnı úsh-tórt jastan basqa eldiń tilimen mıyn qatyrmaıdy. Mekteptiń bastaýysh synyptarynan keıin ol bala qaı shettilin oqyǵysy keledi, óz erki. Osy úrdisti bizdiń elde de qabyldaý kerek. Keı jıyndarda «Siz ózińiz aǵylshyn tiliniń mamany bola tura, nege shettiline qarsylyq bildiresiz» degen suraqtar aldymnan jıi shyǵady. Maman retinde, esh qarsylyǵym joq. Biraq mektepke deıingi, bastaýysh synyptarda balanyń psıhologııasyn tek ulttyq tól mádenıetimiz ben ǵylym-bilimge beıimdeýimiz qajet-aq. Eger balanyń sanasy tek óz ultynyń, ádet-ǵurpynyń, mádenıeti men ádebıetiniń negizin boıyna sińirsin, ulttyq ýyzdyń dámin tatsyn deseńiz, bala tilin shubarlamaıyq deseńiz, sheteldikterdiń osy úrdisinen úlgi alýǵa bolady.

Biz únemi úıretip qana qoımaı, ózimiz de úırenýden jalyqpaýymyz kerek. Óz basym aǵylshyn tilinen sabaq berip qana qoımaı, ǵylymnyń tilge baılanysty salalaryn únemi zerdelep-zerttep júremin. Máselen, neırolıngvıstıka – nevrologııa men til biliminiń túıisken jerinde paıda bolatyn, mımen baılanysty til júıesin qarastyratyn ǵylym. Mıdyń zaqymdanýynan sóıleýdiń buzylýy (afazııa) orta ǵasyrlardan belgili bolsa da, bertin kele, ıaǵnı HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ǵana zerttele bastaǵan ǵylym. Qazirgi kezde neırolıngvıstıka adamnyń sóıleý qyzmetin júıeli-keshendi zertteýdiń bir salasyna aınalyp, qyzyqty ǵylymı taqyryptarǵa ózek bolyp otyr.

Sondyqtan da til máselesin adam fızıologııasynan bóle-jara almaımyz. Tutas bir joba, ǵylym. Bul rette sheteldik ǵalymdardan úırenerimiz barshylyq. Ásirese, ulttyq qundylyqtarymyzǵa janashyrlyq ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan til máselesimen tyǵyz baılanysty ekenin eskersek, ǵylymnyń kez kelgen salasyna beıjaı qaraý múmkin emes. Batystyń mádenıettiń ozyq jaqtary da, úrdisimizden syzyp tastaıtyn jaqtary da az emes. Olardan týǵan tilderine degen qurmetti qajettilikke ákelip tirep qoıýynan baıqaısyz. Al bizde kúndelikti tirshiligimizde ana tilimizge, memlekettik dárejesi bar qazaq tiline degen kózqaras qandaı?! Ana tilimizde taza sóıleıtin biren-saran basqa ulttyń ókilderiniń mańaıynan uzap shyǵa almaı júrmiz. Qanshama jastar qazaq tilin jaqsy meńgerip alǵan, odan jaman bolyp otyrǵan eshqaısysy joq. Nápaqasyn sol tilmen taýyp jep, ósip-ónip keledi. Basqa ult ókilderin bylaı qoıǵanda, orystildi óz qandastarymyzdyń boıynda tilge janashyrlyǵyn baıqaý óte qıyn. Keshegi ana tilimizdiń taǵdyryna alańdap ǵumyr keshken ǵulamalarmen sabaqtastyq úzilip qalmasa bolǵany degen oı mazalaıdy. Tipti qazaq tiline baılanysty áńgime bola qalsa, oqýlyqtarǵa, onyń avtorlaryna kiná artyp shyǵa kelemiz. Máseleniń bári – oqytýshyda, óz salasyn jaqsy meńgergen kez kelgen muǵalim qandaı ádispen, qandaı júıemen oqytamyn dese de, óz qolynda. Ol úshin ádistemelik úrdis, sheberlik qajet.

– Oqytý demekshi, sizdiń elimizdiń Tuńǵysh prezıdenti, Elbasy Nursultan Ábishulyna da til úıretkenińizdi qulaǵymyz shalyp qaldy...

– Iá, Elbasynyń biraz jyldar ustazy bolǵanym ras. Men ol kisige aǵylshyn tilinen sabaq bere júrip, til úıretip qana qoımaı, ózim de úırengenim az bolmady. Óte eńbekqorlyǵy qyzyqtyrdy. Elimizde beıbit qoǵam ornatyp qana qoımaı, qazaq elin, qazaq memleketin búkil jer betine tanytýdaǵy qym-qıǵash tirligine qaramaı, sol elderdiń tól tilinde sóıleý úshin ýaqyt taýyp til úırenýi bir jaǵynan qýantty, ári qyzyqtyrdy. Nursultan Ábishuly óte sheshen, alǵyr, aqyldy azamat.  Memleketimizdi myqty tuǵyrǵa ornatyp, el ekonomıkasyn kóterýdegi, eldiń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa, ásirese qazaqstandyq ǵylym-bilimge qamqorlyǵy adam aıtsa sengisiz nátıjelerge jetip otyr. Ásirese, elimizdiń bolashaǵy – jastarymyzǵa qamqorlyǵy sheksiz.

 

Suhbattasqan

Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar