6 Maýsym, 16:42 247 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

TÚRKISTAN dápterinen

Sol jyldary qasıetti Túrkistan qalasynyń jınaqtalǵan kúrdeli máselelerin joǵary jaqqa jetkizgenmen ásirese A.Iassaýı kesenesin jóndep qalpyna keltirý oń sheshim qabyldanyp iske asyrylýy sozylyp ketti. Qosymsha mektep jáne tehnıkýmnyń jańa ǵımarattary salyna bastady. Jalpy jastardy sportqa tartýda aýqymdy jumystar atqaryldy. Lokomotıv stadıony qala mekemeleriniń járdemimen kúrdeli jóndeýden ótkizildi.

Temirbeton buıymdary zaýyty jańa stadıonyn bitirip iske qosty. Maqta tazartý zaýyty jáne qurylys bólshekteri konstrýkııasy kombınaty ujymdary da stadıon turǵyzýǵa belsene kiristi. Qalanyń demalys parkinde úlken tennıs alańy iske qosyldy. Jazǵy júzý basseıni de jastardyń sportqa qyzyǵýshylyǵyn arttyrdy desek bolady. Qalanyń «Iassy» fýtbol komandasy Shymkenttiń «Ordabasy» komandasymen qatar Respýblıkanyń joǵary lıgasynda oıyn kórsetti.

Áıtse de tarıhı qalanyń órkendeýi ózekti másele bolyp qala berdi. Máskeýdiń birjaqty sheshimimen G.Kolbın Qazaqstan kompartııasynyń ortalyq komıtetiniń birinshi hatshylyǵyna taǵaıyndalyp, oblystyń Sozaq aýdanynda bosaǵan, Respýblıkanyń joǵary Keńesiniń depýtattyǵyna saılanatyn bolyp, Túrkistanǵa soǵyp A.Iassaýı kesenesine kelgende, jańa basshy áleýmettik-konomıkalyq máselelerge kóńil bóler dep úmittengen edik. Biraq ol kisi jınalǵandar aldynda jergilikti jerdiń jaǵdaıymen tanysyp úńilýdiń ornyna, máskeýlik saıasattyń yzǵary tóńireginde sheshendik kórsetti. Kelgeninen qaıtqany jyldam boldy.

Birde oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Tólebekov Q.Q. Maqtaral aýdanynan telefonmen habarlasyp, ońtústik aýdandardy aralap júrgen Qyzylorda oblysynyń basshysy E.Áýelbekov pen birge erteń Túrkistanǵa keletindigin jetkizdi. Men irkilmesten «Kelińizder, syıly kisilerge sybaǵa retinde qoı basyn daıarlap qoıaıyn» dedim. Ol birden julyp alǵandaı «eshqandaı bas daıyndamaısyń!» dedi. Men barynsha salqyndyq tanytyp, «halqymyzdyń salty retinde qurmet kórsetýdiń reti solaı. Onyń ústine meniń qoıym da joq. Degenmen Túrkistan bazarynda bas ta, jambas ta satylady. Oǵan meniń qarajatym jetedi. Ol kisi: «ony jasasań jumystan ketesiń», dep nyqtap aıtty. «Jaraıdy» dep keliskenimdi bildirdim.

Erteńine quramynda Qyzylorda oblysynyń qala, aýdan basshylary bar bir top delegaııa keldi. Olardy A.Iassaýı kesenesiniń aldynda qarsy aldyq. E.Áýelbekov amandasyp bolǵan soń, «bizdi saǵat 16-da oblysaralyq shekaraǵa jetkizesiń» dep eskertti.

Ǵımaratqa kire beristen qonaqtarǵa tarıhı derekter men mýzeıdegi ksponattar týraly, olardyń qyzyǵýshy suraqtaryna jaýap berilip keńinen tanystyryldy. Tómengi bólmelerdi aralap bolǵan soń, men Erekeńe «qalasańyz joǵary jaqty da kórseteıin» dep usynys jasadym. Ol usynysymdy rızashylyqpen qabyldady. Qasym Qajybaıuly «meniń aıaǵym aýyrady» dep, tómende delegaııa múshelerimen bolatynyn jetkizdi. Tekbishektermen kóterý barysynda ekinshi qabattaǵy medrese bólmelerin kórsetip, keseneniń eń tóbesine deıin kóterilgennen keıin, qalanyń úlken panoramasy jaıylǵan soń, keseneniń kózge túsip turǵan kezek kúttirmeıtin jóndeý jumystary jáne qalanyń arhıtektýralyq jobasy áli qabyldanbaǵany týraly dáıekterdi jetkizip, ol úshin kúrdeli qarjy kerektigin tilge tirek ettim.

Árıne, óz tarapymyzdan múmkindi-gimizge sáıkes is atqaryp jatqanymyzdy: qalada tigin-trıkotaj fabrıkasynyń qurylysy aıaqtalyp iske qosylǵanyn, sondaı-aq, qasıetti babanyń arýaǵy men tarıhı qalanyń abyroıyna shák keltiretindigin dáleldep, keseneniń dál túbine ornalasqan túrmeni japtyrýǵa qol jetkizgenimiz, túrki tildes halyqtardyń talaı ǵasyr rýhanı ortalyǵy bolǵan qalada «Respýblıkalyq Áziret Sultan (Otyrar, Saýran qalalaryn qosa) memlekettik qoryǵyn qurý týraly joǵary jaqqa usynys jasaǵanymyz» týraly málimdedim. Ózin qyzyqtyrǵan suraqtarǵa jaýap alǵan Erekeń, tómende kútip turǵan bizdiń oblys basshysyna kelgende birden «Áı Qasym, sen ne istep júrsiń? Myna keseneniń sheshilmegen kúrdeli máselelerine nege kóńil aýdarmaǵansyń?» dep dúrse qoıa berdi.

Qasym Qajybaıuly jas baladaı tik turyp Erekeńniń aıtqandaryn únsiz tyńdady. Sodan soń Ahmet Iassaýı 63 jastan ári qaraı kún kórmeı ómir súrgen ǵımarat pen ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldaryna deıin paıdalanyp kelingen «Shyǵys monshasyn» kórip, syrtqa shyqqanymyzda aldymyzdan bir top aqsaqaldar shyǵa keldi. Sálemdesip, qonaqtardy tanystyrǵanymda úlken kisiler: Shıeli aýdanynyń turǵyndary ekenin búgingi juma namazyna Túrkistanǵa arnaıy kelgenderin, osy jerge oblystyń birinshi basshysy kelgenin estip, sálemdesýge kútip turǵanyn jetkizdi. Erekeń olarmen jyly shyraıly áńgimelesip, rızashylyqpen qoshtasty.

Odan ári aldyn ala josparlanǵan baǵdarlamalarǵa sáıkes qalanyń qonaqtardy qyzyqtyrǵan jerlerine soǵyp, sport keshenderiniń birazymen tanysqan soń, lokomotıv stadıonyna kóńili tolǵan Erekeń, Qazaly aýdanynyń birinshi basshysyna: «Qazaly lokomotıv deposyn 25 jyl basqarǵan Segizov joldas, nege osyndaı stadıon salmaǵan?» dep sportqa kóńil bólý kerektigin eskertti.

Árıne, túski tamaq qoǵamdyq ashanada kúndelikti mázirge sáıkes qarapaıym túrde uıymdastyryldy.

Jolǵa shyǵarda Erekeń «qaraǵym biraz ıgi sharalar oryndalýda eken, men oblystan arnaıy jaýapty qyzmetkerlerdi sizderge jiberem, bizdiń kórgenimiz, kórmegenimiz bar osylardyń bárin olarǵa kórset» dedi.

Kórshi Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdanynyń shekarasyna kelgenimizde aýdan basshylary kútip tur eken. Erekeń maǵan «qaraǵym bir saǵatqa keshiktirip ákeldiń ǵoı» degende, men: «sizderdiń ýaqyttaryńyzǵa sáıkes jetkizdim» dep jaýap qattym. Ol kisi jyly júzben rızashylyǵyn bildirdi. Kútýshiler «qosh keldińizder» dep bir tabaqta bas, jambas súıegi bar dám usyndy.

Qasym Qajybaıuly bastyń bir qulaǵyn maǵan, ekinshisin Túrkistan aýdanynyń basshysyna kesip berdi. Qonaqtardyń Túrkistanǵa sapary osylaı aıaqtaldy.

Syılastyq sezimmen qoshtasyp jolǵa shyqtyq. Jol ústinde Qasym Qajybaıulyna: «jańa aldyńyzǵa bas qoıǵany halqymyzdyń úlkendi syılaý dástúriniń bir kórinisi. Siz maǵan bul dástúrdi oryndaýǵa tyıym salǵanyńyz qalaı dedim?». Ol kisi «osy bir dástúrdi bireýler: qazaqtar kelgen qonaǵyna qoı soıyp, respýblıkada qoı sanynyń kóbeıýine kedergi keltirip jatyr, dep ósek taratyp Máskeýden kelgen jańa basshy muny saıasatqa qarsy shara dep aıyptaýda» dep túsindirdi. «Baıqaǵan shyǵarsyń men Erekeńdi qatty syılaımyn. Zovet ınstıtýtyn bitirip burynǵy Torǵaı oblysynda sovhozdyń bas zootehnıgi qyzmetinde júrgenimde aýdannyń ishki ister basqarmasynyń basshysy (orys bolatyn) aýdandyq partııa komıtetiniń bıýro múshesi retinde bizdiń sovhozǵa ókil bolyp, sharýashylyq barysyn tekseretin. Keıde keleńsiz jaǵdaıda ashýǵa býlyǵyp, bizderdi «túrmege jabamyn» dep qorqytatyn. Jastyq bolar, shynymen de aıtqanyn oryndaıdy dep aıaǵymyzdy tartyp, qorqatynbyz.

Birde oblystyń atqarý komıtetiniń birinshi orynbasary qyzmetinde, ústinde aq kıtel, aq shlıapa, ózi symbatty kisi sovhoz sharýashylyǵyn aralap, sońynda aktıv múshelerimen májilis ótkizdi. Kózge kóringen kemshilikterdi tizbektep, aýdandyq arnaıy ókildi qatty synǵa aldy. Tipten qyzmetinen bosatylýy da múmkindigin jetkizdi. Sonda bizdi qorqytatyn kisiniń taǵdyryn ádildikpen sheshetin basshy bar ekendigine kózim jetti. Ol kisi E.Áýelbekov bolatyn. Jastyqqa tán sezim, syılastyqqa ulasyp ol kisiniń aldynda baladaı sezinemin.

«Ulyq bolsań kishik bol» degen halqymyzdyń dana sózi esime túsip qandaı bir qyzmette bolmasyn syılastyq, izettilik adamı qarym-qatynas aınasy eken ǵoı degen oıǵa keldim.

Qyzmet babymen Almatyǵa kelip, «Dostyq qonaq úıindegi (ol kezde partııa qyzmetkerleri ornalasatyn) stol basynda jolyqqan kisimen tanysqan kezimde «siz be edińiz, Nýrıdın Balqııauly?» dep tańyrqaı qarady. Ózi Qyzylorda qalalyq partııa komıtetiniń hatshysy eken.

E.Áýelbekov Túrkistannan oralǵan soń kezekti bıýro májilisinde Jańaqorǵan aýdanynyń birinshi hatshysyna, qarsy alǵan qonaqtaryna bas pen jambas alyp shyqqanyna qatty ashýlanypty. Degenmen, Túrkistanda ózi kórgen jasalyp jatqan ıgi isterdi áńgimelep, oblystyń atqarý komıtetiniń orynbasary basqarǵan resmı toptyń Túrkistanǵa ádeıi barýyna tapsyrma beripti.

Kóp uzamaı jiberilgen kisiler arnaıy kelip qyzyqtyrǵan obektilerdi kórip kóńilderindegi suraqtarǵa jaýap alyp qaıtty.

Kezekti is saparmen Almatyǵa kelip partııanyń ortalyq komıtetiniń syılastyqtaǵy meńgerýshilerimen kezdeskenimde, ortalyq komıtettiń bıýro májilisinde kún tártibinde bolmasa da, E.Áýelbekov Túrkistan qalasynyń, Iassaýı kesenesiniń ózekti máselelerin kótergenine tań qalǵandaryn jetkizdi.

Kóp uzamaı Qasym Qajybaıuly Almaty qalasynyń partııa komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetine aýysyp, Ońtústik Qazaqstan oblysynyń basshylyǵyna V.B.Temirbaev taǵaıyndaldy.

Is saparmen Almatyǵa barǵanynda keshkilik mezgilde (ol kezde basshylar jumys ornynyda uzaq bolatyn), Qasym Qajybaıulyna jumys ornyna baryp sálem berdim. Meni asa iltıpatpen qarsy alyp, ol Máskeýdiń qatal tapsyrysy bolý kerek, alǵashqy oblysqa kelgen kezde biraz kórsetken oǵash minezderin moıyndap, «Ońtústik óńirdiń halqy eńbekqor, qonaǵyna sońǵy laǵyn soıyp beretin aqjarqyn jandar» dep aǵynan jaryldy.

Bárine ýaqyt tarazy. Keıinnen G.Kolbın basqarǵan Ortalyq komıtettiń bıýro májilisinde meniń eki ret esep berýimniń nátıjesinde respýblıkanyń Mınıstrler keńesiniń «Túrkistan qalasynyń áleýmettik-konomıkasyn damytý» jáne «Respýblıkalyq Áziret Sultan mýzeı qoryǵyn qurý» týraly qaýlylary qabyldanyp, tııanaqty sharalar iske asyrylǵany tarıh betterinde.

«Adamnyń júzi aqyldyń aınasy» degendeı E.Áýelbekovtiń birjaqty saıasatqa qaramastan ulttyq qundylyqtarymyzdyń saqtalýyna belsendi at salysýy, búginde qoǵamda oryn alyp otyrǵan jemqorlyq, paraqorlyq sııaqty keleńsiz jaıttar men oqys oqıǵalardy ómirge keltirgen resmı basshylarǵa úlgi bolsa eken.

Saıası lıta men bıliktiń barlyq qurylymyndaǵy tulǵalar aryn bıik ustap, ult múddesin joǵary qoıyp, óz boılaryna memleketshildik sanany sińirip, elimizdiń áleýmettik-konomıkalyq damýyn qamtamasyz etýi búgingi kúnniń eń ózekti máselesi.

 

N.Balqııauly,

M. Tynyshbaev atyndaǵy

Qazaq kólik jáne kommýnıkaııalar

akademııasynyń professory.

Sońǵy jańalyqtar