6 Maýsym, 16:27 211 0 Bilim Dınara MYŃJASARQYZY

Vakýr SÚMER: TÚRKI ÓRKENIETI QAZAQ JERINEN BASTAÝ ALǴAN

  •  Vakýr myrza, Eýrazııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń atqaryp jatqan qyzmeti men mıssııasy týraly keńirek aıtyp berseńiz...

Vakýr SÚMER, Q.A.Iasaýı atyndaǵy Qazaq-Túrik ýnıversıteti Eýrazııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory:

– Eýrazııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty Túrkistan qalasyndaǵy Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq Qazaq-Túrik ýnıversıtetine qarasty ǵylymı-zertteý jumystarymen aınalysatyn ınstıtýt. 2014 jyly qurylyp, osy ýaqytqa deıin Eýrazııa aımaǵyna, onyń ishinde túrkitildes elderge qatysty ǵylymı-zertteý jumystaryn atqaryp keledi. Instıtýttyń ǵylymı-zertteýmen aınalysatyn qyzmetkerleri negizgi 4 zertteý tobyna bólingen: 1. konomıka, qarjy jáne nergetıkalyq ǵylymı-zertteý toby: konomıka, nergetıka, Qorshaǵan orta, Qarjy, Transport, Tehnologııa; 2. Saıasat, syrtqy saıasat jáne qaýipsizdik ǵylymı-zertteý toby: Qaýipsizdik, Syrtqy saıasat, Halyqaralyq qatynastar, Saıasat; 3. Qoǵam men mádenıet ǵylymı-zertteý toby: Áleýmettaný, Tarıh, Mádenıet, Arheologııa, Óner, Din, Bilim, Til bilimi, Fılosofııa jáne tórtinshi tobymyz Túrkistan qalasynyń oblysy ortalyǵy bolýyna oraı jańadan qurylǵan Túrkistan ǵylymı-zertteý toby boıynsha zertteý jumystaryn júrgizýmen aınalysady. Atalǵan salalarǵa qatysty ǵylymı zertteýler júrgizý, derekter jınaqtaý, ǵylymı jobalardy ázirleý jáne oryndaý, sondaı-aq, osy óńirdiń tarıhı jáne mádenı jádigerlerin qorǵaýǵa, beıbitshiligi men yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan mańyzdy strategııalyq usynystar men jobalardy daıyndaý jáne júzege asyrý arqyly saıası jáne iskerlik ortadaǵy yqpaldastyqty jandandyrýǵa kóptegen sharalar ótkizdi.

Instıtýt shyǵaratyn baspa basylymdar týraly da aıtyp óteıin. Aptalyq úsh tilde (qazaq, túrik, aǵylshyn) shyǵaratyn E-Bıýllıýtenimiz úzdiksiz jarııalanyp otyrady. Ony 2 myńnan astam lektrondy poshtalarǵa jiberip otyramyz. Sonymen qatar, ınstıtýt ǵalymdary men sarapshylarynyń jan-jaqty zertteýi men tereń saraptama maqalalary tórt tilde (qazaq, túrik, aǵylshyn, orys)  jaryq kóretin memlekettik tirkeýden ótken «Azııa Eýropa» jýrnalynda jarııalanady. Jýrnalymyzdy Qazaqstandaǵy jáne Túrkııadaǵy ýnıversıtetter men ınstıtýttarǵa sheteldik elshilikterge tegin taratamyz.  Túrli tańdaýly taqyrypta konferenııa, panelder, sımpozıýmdar uıymdastyramyz. Aıryqsha atap ótetin is-shara álemdik deıgeıdegi 70-80 myqty ǵalymdar men sarapshylardyń basyn qosatyn EFE (Econonik Finans and Enerji) (konomıka, Qarjy jáne nergetıka) 2014 jyly, 2016 jyly, 2018 jyly Almatyda ótti. Al kezekti 2020 jylǵy EFE Túrkııanyń Nıde qalasynda ótkizýdi  uıymdastyrýdy josparlap otyrmyz. Eýrazııa ǵylymı-zertteý jýrnaly da aǵylshyn tilinde jańadan jaryq kóre bastady.

Osyndaı toqtaýsyz eńbektiń arqasynda álemdik ǵylymı ındekstik zertteý ortalyqtarynyń baǵalaý nátıjesinde Eýrazııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty 4 atalym boıynsha joǵary dárejede baǵalandy. Bul jaǵdaı Qazaqstannyń bilim jáne ǵylym salasynyń álemdik deńgeıge shyǵa bastaǵanyn kórsetip otyr.

– Qazaqstan Túrkııa qarym-qatynasy óte jaqsy deńgeıde ekeni belgili. Sol tonnyń ishki baýyndaı bolǵan baılanysty odan ári tereńdetýge ınstıtýttyń  septigi bar ma?

–Qazaqstan men Túrkııanyń búgingi qarym-qatynasy et pen tyrnaq sııaqty. Bólýge, ajyratýǵa múldem bolmaıdy. El eki halyqaralyq arenada birin-biri óte jaqsy qoldaıdy. Bizdiń baılanysymyz tek 1991 jyldan bastaldy desek qatelesemiz. Áý bastan bir boldyq. Zaman óte Eýrazııa qurlyǵyna keń jaıylyp «Túrki órkenıetin» qalyptastyrdyq. Túrki órkenıeti álemdik órkenıettiń negizgi qaınary. Al kúlli túrki bastaýy qazirgi Qazaqstan jeri ekeni tarıhtan belgili fakt. Buǵan qatysty Túrki áleminiń aqsaqaly qurmetti N.Nazarbaev óziniń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda: «Bizdiń jerimiz materıaldyq mádenıettiń kóptegen dúnıeleriniń paıda bolǵan orny, bastaý bulaǵy desek, asyra aıtqandyq emes. Qazirgi qoǵam ómiriniń ajyramas bólshegine aınalǵan kóptegen buıymdar kezinde bizdiń ólkemizde oılap tabylǵan. Uly dalany meken etken ejelgi adamdar talaı tehnıkalyq jańalyqtar oılap taýyp, buryn-sońdy qoldanylmaǵan jańa quraldar jasaǵan. Bulardy adamzat balasy jer júziniń ár túkpirinde áli kúnge deıin paıdalanyp keledi» dep memleketimizdiń árbir azamaty Qazaqstandy maqtan etip, budan da tereń patrıottyq sezimmen súıý men qasterleýdiń jolyn kórsetti.

«Instıtýt eki eldiń baılanysyn damytýǵa qandaı is-áreketter jasap jatyr?» degen suraǵyńyzǵa qysqasha jaýap bereıin. N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasyn túriktildi aqparat quraldarynda eń alǵash bolyp túrik tilinde bizdiń «Azııa Eýropa» jýrnaly jarııalady.

Eki eldiń ashyq, kirshiksiz taza baılanysynyń sımvoly Túrkistan qalasyndaǵy – Q.A.Iasaýı atyndaǵy HQTÝ. Búginge deıin túrik álemi jastarynyń bilim nárimen sýsyndap, bilimdi urpaq bolýyna kóp eńbek etti. Ýnıversıtettiń arqasynda eki el arasyndaǵy bilim salasy boıynsha tájirıbe almasýlar ornyqty júzege asýda.

Onyń ústine qazaq jastarynyń bilimge degen yntasy men qabiletine rıza bolamyn. 1991 jyldan beri Qazaqstan bilim salasyna erekshe kóńil bolý arqyly bilimdi de básekege qabiletti orta qalyptastyra aldy.

– Instıtýtta eń azy úsh, tórt tildi meńgergen jastar qyzmet atqarady eken. Osy turǵydan Qazaqstan jastarynyń bilimge degen talpynysy, qushtarlyǵy týraly pikirińiz qandaı?

– Túrik áleminiń aqsaqaly qurmetti N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Kúlli jer júzi bizdiń kóz aldymyzda ózgerýde. Álemde baǵyty áli bulyńǵyr, jańa tarıhı kezeń bastaldy. Kún sanap ózgerip jatqan dúbirli dúnıede sana-sezimimiz ben dúnıetanymymyzǵa ábden sińip qalǵan taptaýryn qaǵıdalardan arylmasaq, kósh basyndaǵy eldermen terezemizdi teńep, ıyq túıistirý múmkin emes. Ózgerý úshin ózimizdi myqtap qolǵa alyp, zaman aǵymyna ıkemdelý arqyly jańa dáýirdiń jaǵymdy jaqtaryn boıǵa sińirýimiz kerek» deı kele: «Táýelsizdik jyldarynda qyrýar jumys atqaryldy. Biz on myńdaǵan jasty álemniń mańdaıaldy ýnıversıtetterinde oqytyp, daıyndadyq. Bul jumys ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynyń basynda qolǵa alynǵan «Bolashaq» baǵdarlamasynan bastaldy. Elimizde óte joǵary deńgeıdegi birqatar ýnıversıtetter ashyldy, zııatkerlik mektepter júıesi qalyptasty», – dedi. Túrki álemi kóshbasshysynyń bilim men ǵylym salasyna degen qamqorlyǵy ananyń balasyna degen sezimi sııaqty erekshe. Qazaqstan Táýelsizdigin alǵash tanyp, quttyqtaǵan memlekettiń ókili retinde Táýelsiz Qazaqstannyń jetken jetistigi men baǵyndyrǵan shyńdaryna súısine qaraımyn. Táýelsizdik – memleket azamattaryna úlken múmkindik ashty.

  • Halyqaralyq qatynastar mamany retinde Qazaqstannyń damýy men alǵa qoıǵan maqsatyna jetý strategııasyna qandaı baǵa berer edińiz?
  • Halyqaralyq sahnada Qazaqstannyń ımıdji óte jaqsy qalyptasqan. Túrki áleminiń aqsaqaly N.Á.Nazarbaevtyń strategııalyq myqty sheshimderiniń biregeıi Nur-Sultan qalasynyń qurylýy men onyń beıbitshilik pen kelisimniń ortalyǵy retinde tanylýy Qazaqstan úshin úlken abyroı dep bilemin. Qazaqstan Táýelsizdik alǵan alǵash sátten bastap, qurmetti N.Nazarbaev halqynyń azattyq rýhynda óskenin, erkindik rýhyn sezingenin qalady. Elbasynyń: «Rýhy erkin halyq qana uly ister atqara alady» degen pikiri úlken fılosofııa. N.Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda: «Bizdiń jerimiz materıaldyq mádenıettiń kóptegen dúnıeleriniń paıda bolǵan orny, bastaý bulaǵy desek, asyra aıtqandyq emes. Qazirgi qoǵam ómiriniń ajyramas bólshegine aınalǵan kóptegen buıymdar kezinde bizdiń ólkemizde oılap tabylǵan. Uly dalany meken etken ejelgi adamdar talaı tehnıkalyq jańalyqtar oılap taýyp, buryn-sońdy qoldanylmaǵan jańa quraldar jasaǵan. Bulardy adamzat balasy jer júziniń ár túkpirinde áli kúnge deıin paıdalanyp keledi» – deı kelip, atajurtymyz – Qazaqstan basshysynyń mundaı pikiri túrki birligin arttyra túsetinin jetkizdi. Sebebi, tamyry bir túrkitildes halyqtardyń ortaq tarıhy qasıetti qazaq jerinen bastalatynyn belgili.

–Qazaqstannyń konomıkalyq jaǵynan damýyna jáne ınvestıııalyq ahýaly týraly qandaı jumystar atqarylýda?

– «Azııa Eýropa» jýrnalynyń 41 sanyn Qazaqstannyń ınvestıııalyq jaǵdaıy jáne qolaılylyǵy ınvestıııa tartýdyń múmkindikterine arnaǵaly otyrmyz. Bolashaqta Qazaqstanǵa ınvestıııa tartýdyń múmkindikteri týraly jıi-jıi zertteý júrgizemiz. Qazaqstan damýdyń ózindik jolyn qalyptastyrǵan jáne qoǵamnyń da ınvestıııa týraly túsinigi mol memleket. Ýaqyt ótken saıyn Qazaqstan álemdik qaýymdastyqtyń bir bóligine aınalyp kele jatqandyqtan jáne memleket «Bolashaq» baǵdarlamasy arqyly bilimdi jastardy shetelden oqytyp ınvestıııa týraly jaqsy pikir qalyptastyrýda. HHI ǵasyrda ınvestıııa memleket damýynyń negizine aınaldy. Qazaqstan ınvestıııa tartýǵa jáne ınvestorlardyń quqyǵy men salyq jeńildikterin qarastyrǵan memleket. 2017 jyly elordada ótken EXPO-2017 Qazaqstan álemdik nergetıkalyq qaýipsizdik boıynsha búkilálemdik beıbitshilik ustanymdaryn aıqyn kórsetti. Postkeńestik memleketter ishinde álemdik deńgeıde mundaı álemdik is-sharany ótkizý Qazaqstan úshin úlken múmkindik boldy. EXPO-2017 kórmesiniń oń yqpalyn Qazaqstan bolashaqta molynan kóretin bolady. Sol EXPO-2017 taqyryby: «Bolashaqtyq nergııasy» dep ataldy. Iaǵnı, Qazaqstan ishki turaqtylyǵy men syrtqy beıbitshilik pozıııasyn anyqtap, ózindik ımıdj qalyptastyryp alǵannan keıin ındýstrııalanǵan jáne balamaly nergııaǵa nazar aýdara bastady. Qazaqstannyń ustanǵan beıbitshilik saıasatynyń arqasynda ınvestorlar da tartylýda. Olar kelmes buryn ol eldiń ishki jáne syrtqy turaqtylyǵyn, saıasatyn, ımıdjin ábden zerttep, qarastyryp alady. Sondyqtan joǵarydaǵy parametrler boıynsha Qazaqstan oń kórsetkishterge ıe memleket.

– Suhbatyńyzǵa rahmet!

Suhbattasqan  Dınara Myńjasarqyzy

 

Sońǵy jańalyqtar