6 Maýsym 2019, 12:55 852 0 Qoǵam Dınara MYŃJASARQYZY

Baspana úshin ajyrasý: sebep pen saldar

Adamnan aıla artylǵan ba?! Tipti, jyldar boıy baspana taýqymetin tartyp kelse pálen deı almaısyń. Shıetteı bala-shaǵamen bireýdiń bosaǵasyn syǵalap júrgennen góri, áreket jasap baǵýǵa tyrysqan otbasy bárine daıyn eken. Oǵan sońǵy kezdegi oryn alyp jatqan jaǵdaılar dálel.

Elimizde úısiz júrgenderdiń qataryn azaıtý úshin túrli baǵdarlama qabyldanyp, iske qosyldy. Biraq oǵan joly bolyp, ilinip ketip jatqandardyń qatary kóbeımeı tur. Sodan bolsa kerek, keıbir erli-zaıyptylar páter alý úshin qaǵaz júzinde «ajyrasýǵa» deıin barýda.

Alaıda, Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev úkimetten áleýmettik kómek alý úshin elimizde kópbalaly otbasylarda erli-zaıyptylardyń ajyrasýlary kúrt kóbeıip ketkenin aıtyp, alańdaýshylyq bildirdi. Memleket basshysy ataýly áleýmettik kómek alý úshin kópbalaly ata-analardyń ajyrasýy jıilep ketýine baılanysty bul alaıaqtyqty toqtatýǵa tapsyrma berdi. «Ataýly áleýmettik kómek alý maqsatynda kópbalaly ata-analardyń ajyrasýy jıilep ketti. Úkimet pen prezıdent ákimshiligine alaıaqtyqqa tosqaýyl qoıý úshin ıfrlandyrý júıesin engizýdi jedeldetý tapsyryldy. AÁK – bul muqtaj azamattarǵa beriletin memlekettiń járdemaqysy», – dep jazdy ol óziniń Twitter-degi paraqshasynda.

Birde úsh bólmeli úıi bar qurbym: «Senderge bir taptyrmas aqyl aıtaıyn ba?» dedi. «Ol ne, aıtshy?!» dep jan-jaqtan bilýge asyqtyq. «Biz turatyn úıde turatyn biraz otbasynyń áıeli kúıeýimen qaǵaz júzinde ajyrasyp, az ýaqyttyń ishinde úı aldy. Úsh-tórt balań bolsa jalǵyzbasty ana retinde kezek tezirek jyljıdy eken. Keıin «jazdym, jańyldym, biz balalar úshin dám-tuzymyzdy qaıta jarastyrdyq» dep qosylýǵa bolatyn kórinedi..» dedi. Áńgimesin aıaqtaǵan ol ile-shala «Sender de sóıtip úı alyp almaısyzdar ma?» dep qarady suraýly júzben. Sol «taptyrmas aqyldy» tyńdap otyrǵan qurbym ekeýmiz bir-birimizge «Ne isteımiz?» degendeı ańtarylyp qaldyq. Ózi ázilge birtaban jaqyn qurbym da qarap qalǵan joq. «Sosyn artyq qylamyz dep tyrtyq bolmaı ma? Erteń kúıeýim qaıta qosylýdan bas tartsa, meniń kúnim ne bolmaq?» dedi ázil-shyny aralas.

Shyn máninde, qazir qaǵaz júzinde ajyrasýshylar kóbeıip ketipti. Áý basta muny quzyrly mekemeler de baıqamaǵan tárizdi. Ýaqyt óte kele statıstıkalyq derekte ajyrasýshylardyń sany artqan soń arnaıy zertteý júrgizse kerek. Nátıjesi alaqandaǵydaı. Álbette, osyndaı jolmen baspanaly bolý baqytyn bastan keship jatqandardyń is-áreketin quptaýǵa da, quptamaýǵa da negiz bar. Sebebi osy júrispen júre berse, taıaý arada úıli bolýy da neǵaıbyl.

Dál qazirgi kezde «jumyrtqadan jún qyryqqysh» bolmasań kúniń qarań. Al zańnamalyq turǵydan alǵanda, bul zańdy belden basý. Dál osy jolmen úı alǵan kelinshek: «Bul baǵdarlama týraly birneshe jyl buryn estigenbiz. Jáne ózimizdiń dostarymyzdyń arasynda sóıtip úı alǵan otbasylar bar. Endi ne isteımiz? Bylaı tartsaq ta, olaı tartsaq ta, aqsha jınalmaı qoıdy. Sóıttik te, kúıeýim ekeýmiz ajyrastyq. Bir jaǵynan qıyn boldy. Ata-enemiz, týǵan-týystar ne oılaıdy dep júrip, osy qadamǵa barýdy sheshtik», – dedi bizge bergen pikirinde.

Baspanaly bolý – kúıip turǵan másele. Baspana úshin ajyrasyp, qaıta nekeleskenderdiń naqty sany belgisiz.

«Elimizde sońǵy bes jylda 700 myńnan astam neke qıylyp, 200 myńnan astam neke buzyldy. Onyń ishinde 2018 jyly 138 myńnan astam neke tirkelip, 54 myńnan astam neke buzylǵan. Al Ulybrıtanııanyń bedeldi basylymy The Economist jarııalaǵan sońǵy «Álem statıstıkasynda» Qazaqstan ajyrasýdan 10-orynda tur. Mundaǵy derek boıynsha, myń adamǵa shaqqanda Qazaqstandaǵy ajyrasý kórsetkishi – 2,7. Biraq Qazaqstan úılený jaǵynan da aldyńǵy ondyqtyń ishinde, ıaǵnı 9-oryn. Myń adamǵa shaqqanda úılený kórsetkishi de soǵurlym joǵary – 9,7. Ajyrasýdan birinshi orynda 5,3 kórsetkishimen AQSh ıeligindegi Gýam araly tur. 4,7 kórsetkishimen Reseı – ekinshi; 4,1 kórsetkishimen Belarýs úshinshi orynda. Qazaqstannyń kórshisi Qyrǵyzstan bul tizimde 48-orynnan kórinedi. Bul elde myń adamǵa shaqqandaǵy ajyrasý kórsetkishi – 1,7. Al Qytaıdiki – 1,8.

Ajyrasýdyń saldarynan elimizde tolyq emes otbasylar, jalǵyzbasty ana, jalǵyzbasty áke, «tul jetim» emes, «áleýmettik jetim balalar» sany artqan. 2015 jylǵy derek boıynsha, elimizde 400 myńnan astam analar, 40 myńnan astam ákeler 1 mıllıonǵa jýyq balany jalǵyz ózderi ákesiz, ne anasyz tárbıelep otyr. Elimizde ajyrasý dereginiń eń kóp tirkelgen aımaǵy – Almaty qalasy men Almaty oblysy.

Mamandardyń sózine súıensek, búginde 3 mıllıonǵa jýyq qazaqstandyq baspanaǵa zárý. Bul tek resmı statıstıka. «2018 jylǵy derekke kelsek, 2018 jyl boıynsha 3 myńǵa jýyq adam kezekke turdy. Onyń ishinde 1500-ǵa jýyq adam áleýmettik az qamtylǵan otbasylar. Áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylardyń ishinde eń kóp úles alatyn tolyq emes otbasy sanaty boıynsha 600 adam. 1-2 toptaǵy múgedekter boıynsha 250-ge jýyq adam bizdiń kezekke turdy», – deıdi Nur-Sultan qalalyq Jumyspen qamtý jáne áleýmettik qorǵaý basqarmasy bóliminiń basshysy Jandos Dáýletov.

Tipti, sheneýnikter de óz atyndaǵy úıdi jeke ıeliginde qaldyrý úshin álgindeı qadamǵa baratyn kórinedi. «Tájirıbe kórsetkendeı, keıbir QR azamattary múliktik nıette nekelerin jalǵan buzýǵa baryp jatady. Bul ásirese, kórsetkishke qaraıtyn bolsaq, sheneýnikterdiń arasynda kóp. Sebebi osyǵan deıin buryn turyp jatqan páterin saqtap qalady, sonymen qatar quqyqtyq turǵyda pátersizder kategorııasyna jatady. Bul osy azamattarǵa jańadan páter alýǵa múmkindik beredi», – deıdi zańger Ahmetjan Beısembek.

 

Ajyrasý máseleni túpkilikti sheshe me?

 Elimizde 2019 jylǵy 1 sáýirden bastap ataýly áleýmettik kómek berý qolǵa alyndy. Nur-Sultan qalasynda bes birdeı balanyń aıdyń-kúnniń amanynda otqa oranýy kópten beri qordalanyp kelgen máselege qoǵam bolyp, el bolyp kóńil bólýge túrtki jasady. Osy jan aýyrtarlyq oqıǵanyń sebebi men saldary zerttelip, túptiń túbinde ata-anasynyń balalardy qaraýsyz qaldyryp, jumys isteýine májbúr bolǵan jaıttyń jaı-japsary anyqtaldy. Aınalyp kelgende, baspananyń joqtyǵy men jalaqynyń mardymsyzdyǵy áke-shesheniń kúndiz-túni tynbaı jumys isteýine ıtermelegen. Budan keıin Úkimetke kópbalaly otbasylarǵa ataýly áleýmettik kómek berýdi qolǵa alý sharasy júktelgen edi.

Qazirdiń ózinde bul kómekti bermeý úshin de túrli qıturqy joldarǵa baryp jatqandar týraly málimet kóp. Jer-jerlerde kópbalalylardyń turmystyq deńgeıin anyqtaý maqsatynda jumys istegen arnaıy komıssııalar ata-ájeleriniń zeınetaqysy men úıdegi jıhazdardy, taýyqtyń jumyrtqasyna deıin kiris qataryna eseptep, járdemaqyny qaıtken kúnde de bermeýdiń amalyn qarastyrǵany narazylyq týǵyzdy.

Árıne, bul zań turǵysynan qaraǵanda, durys emes. Alaıda, olar da zańdy amalsyzdyqtan, sharasyzdyqtan buzýǵa májbúr bolǵanyn da eskerý kerek. Kóptegen otbasynyń óz shańyraǵyn shaıqaltýyna ataýly áleýmettik kómekti alý basty sebep bolǵanyn budan buryn Shymkent shaharyndaǵy sot mekemeleri habarlady. Bir sottyń ózine aptasyna 10-15 aryz túsetin kórinedi. Al ár qalada qansha sot bar ekenin eskerseńiz, elimiz boıynsha osy tektes qansha aryz túsetinin baǵamdaı berińiz. Qazaǵy kóp, qaımaǵy buzylmaǵan óńirde ajyrastyrýdy talap etip sottyń aldyn bermeı júrgen kópbalaly analar men memleketten kómek alý úshin balalarynan bas tartyp jatqan ákelerdiń kóbeıýin alaıaqtyq áreketke jatqyzýǵa bolmas, sirá!? Munyń túbi tereńde ekenin nege sezinbeımiz? Bul kópbalaly otbasylardyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıynyń kúrt tómendep ketkenin aıǵaqtaıtyn naqty kórsetkish emes pe?!

 

Ataýly kómek kimge beriledi?

Ataýly áleýmettik kómek – bul az qamtylǵan azamattarǵa jáne tabystary tómen deńgeıdegi otbasylarǵa, onyń ishinde kópbalaly otbasylarǵa beriletin aqshalaı tólem. Zań boıynsha aqshalaı ataýly áleýmettik kómek jan basyna shaqqandaǵy aılyq tabysy kedeılik sheginen tómen jeke tulǵalarǵa, múgedekterge ǵana beriledi.

Jańartylǵan ataýly áleýmettik kómek kórsetýge ótinishterdi qabyldaý 2019 jylǵy 1 sáýirden bastaldy. Ol úshin turǵylyqty jeri boıynsha jumyspen qamtý ortalyǵyna nemese halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna júginý qajet. Eger otbasy aýyldyq jerde tursa – kent, aýyl, aýyldyq okrýgterdiń ákimderine júginedi. Ótinish berý  jáne sáıkestendirý úshin tek jeke kýálikti usyný qajet. Basqa qujattar qajet emes. Ataýly áleýmettik kómek ótinish bildirgen aıdan bastap taǵaıyndalady jáne ótinish bergen kúnge baılanysty emes. Mysaly, eger siz qujattardy ýákiletti organǵa 20 sáýirde tapsyrsańyz, onda tólemdi de tolyq kólemde bir aı úshin alasyz.

Sondaı-aq, AÁK taǵaıyndaý úshin turǵylyqty mekenjaı boıynsha turaqty nemese ýaqytsha tirkeý bolý qajet. Ataýly áleýmettik kómekti 2019 jylǵy 1 sáýirge deıin taǵaıyndaǵan kezde otbasynyń birge turatyn, ortaq sharýashylyq júrgizetin barlyq músheleri esepke alynady. Alaıda, mınıstrlik  «Memlekettik ataýly áleýmettik kómek týraly» QR Zańyna otbasy quramyn naqtylaý bóliginde tolyqtyrýlar engizýde. Osylaısha, 2019 jylǵy 1 sáýirden bastap otbasynyń quramynda tek jaqyn týystar, ıaǵnı ata-ana, balalar, bala asyrap alýshylar, asyrap alynǵan bala, ata-anasy bir jáne ata-anasy bólek baýyrlar men apa-qaryndastar, ata, áje, nemereler esepke alynady.

Eger otbasynyń bir adamǵa shaqqandaǵy aılyq tabysy 20 789  teńgeden aspasa, otbasyǵa ataýly áleýmettik kómek tólenedi. Bul rette kámeletke tolmaǵan balalarǵa 20 789 teńge mólsherinde, al eresekterge otbasynyń jan basyna shaqqandaǵy tabysy men AÁK krıterııleriniń mólsheri arasyndaǵy aıyrma tólenedi. Mysal retinde eki eresek ata-ana men alty kámelet jasqa tolmaǵan baladan turatyn otbasyn alaıyq.

Aı saıynǵy tabysy:

1) Ákesiniń jalaqysy – 150 000 teńgeni quraıdy;

2) Kópbalaly otbasyǵa beriletin arnaýly memlekettik járdemaqy – 10 504 teńge;

3) «Kúmis alqa» alqasymen marapattalǵan kópbalaly anaǵa beriletin memlekettik járdemaqy – 16 160 teńge.

Otbasynyń aı saıynǵy tabysy – 176 664 teńge.

Otbasynyń jıyntyq tabysyn esepteý kezinde kóp balaly otbasylarǵa beriletin arnaýly memlekettik  járdemaqy men «Kúmis alqa» járdemaqysy alyp tastaldy. Otbasy músheleriniń jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy bylaı esepteledi: 150 000 teńge 8 adamǵa bólinedi =18 750 teńge. Tıisinshe, otbasy AÁK kórsetý krıterıılerine sáıkes keledi.

Balalarǵa AÁK mólsherin esepteý: 20 789 teńge×6 bala = 124 734 tg.

Ata-analar úshin AÁK mólsherin esepteý:

2 0789 tg. – 18 750 tg.= 2039 tg;

2 039×2 = 4 078 tg. AÁK jıyntyq mólsheri 124 734 tg. + 4 078 tg = 128 812 teńge.

Eger buryn otbasy AÁK kórsetý krıterııine sáıkes kelmese, onda 2019 jylǵy 1 sáýirden bastap otbasy 128 812 teńge mólsherinde ataýly áleýmettik kómek alýǵa quqyly. Otbasynyń jıyntyq tabysyn anyqtaǵan kezde jeke qosalqy sharýashylyq eskeriledi. Jeke qosalqy sharýashylyqtan túsetin tabys Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń 2009 jylǵy 28 shildedegi № 237-ó buıryǵymen bekitilgen Memlekettik ataýly áleýmettik kómek alýǵa úmitker adamnyń (otbasynyń) jıyntyq tabysyn esepteý qaǵıdalaryna sáıkes esepteledi. Qaǵıdalarda  el óńirleriniń klımattyq erekshelikterin eskere otyryp, jeke qosalqy sharýashylyqtan  túsetin tabysty esepteý normalary aıqyndalǵan.

Bul rette jergilikti atqarýshy organdar jeke qosalqy sharýashylyqty tabys kózine jatpaıdy dep aıqyndaı alady. Iaǵnı, ákimdikter óz qalaýy boıynsha jeke qosalqy sharýashylyqtan túsetin tabysty eskermeýge quqyly.

AÁK taǵaıyndaý úshin otbasynyń jıyntyq tabysyn eseptegen kezde mynalar esepke alynbaıdy:

  1. 4 jáne odan da kóp balasy bar kóp balaly otbasylarǵa beriletin arnaýly memlekettik járdemaqy;
  2. «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan kóp balaly analarǵa beriletin járdemaqy;
  3. balanyń múgedektigi boıynsha járdemaqy;
  4. stýdentterdiń stıpendııasy;
  5. jergilikti atqarýshy organdar júzege asyratyn birjolǵy tólemder.

«Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan nemese buryn «Batyr ana» ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli «Ana dańqy» ordenderimen marapattalǵan kóp balaly analarǵa aı saıyn 16 160 teńge (6,4 AEK) memlekettik járdemaqy tólenedi. Búginde 235 myń ana osyndaı qurmetti ataqqa ıe. Sondaı-aq, «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymen marapattalǵan kóp balaly analar:

- kólik quraldaryna salynatyn salyqty jáne jer salyǵyn;

- turǵylyqty mekenjaıyn tirkeý, pasport jáne jeke kýálik alý kezinde jasalatyn notarıattyq jáne zań turǵysynan mańyzdy áreketter úshin memlekettik baj salyǵyn jáne t.b. tóleýden bosatylady.

Sonymen qatar, 5 jáne odan da kóp bala týyp, olardy 8 jasqa tolǵanǵa deıin tárbıelep otyrǵan analar 53 jasynda zeınetke shyǵýǵa quqyly.

Budan basqa, mınıstrlik azamattardyń usynystaryn eskere otyryp, áleýmettik kómek pen qyzmetterdiń biryńǵaı paketin ázirledi, ony AÁK alýshylarǵa jergilikti atqarýshy organdar kórsetedi. Áleýmettik paketke jergilikti atqarýshy organdar esebinen kórsetiletin 11 áleýmettik qoldaý jáne áleýmettik qyzmet sharasy kiredi, onyń ishinde 1-4-synyp oqýshylaryn tegin ystyq tamaqpen qamtamasyz etý, qoǵamdyq kólikte jeńildikpen júrý, balalar lagerlerinde tegin demalý, turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi arqyly turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý, mektep formasymen, oqýlyqtarmen jáne oqý kerek-jaraqtarymen qamtamasyz etý jáne t.b. bar.

Biryńǵaı áleýmettik paketti engizý eldiń barlyq óńirlerinde muqtaj azamattarǵa birdeı áleýmettik kómek kórsetýge múmkindik beredi.

Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý jáne basqa da jeńildikter men járdemaqylar týraly tolyq aqparatty jumyspen qamtý ortalyqtarynan, jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmalarynan, aýyldyq ákimdikterden, sondaı-aq 111 call-ortalyǵy arqyly alýǵa bolady.

Jańa mehanızm boıynsha eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70 paıyzy nemese 20 789 teńge mólsherindegi kepildi tólem 18 jasqa deıingi balalarǵa, al orta, tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynda kúndizgi oqý nysany boıynsha oqyǵan jaǵdaıda, bilim berý uıymyn bitiretin ýaqytqa deıin (biraq 23 jasqa tolǵanǵa deıin) tólenetin bolady.

 

Sholpan Bostanqyzy, zańger:

– Kópbalaly analardyń 21 myń teńgeni alý úshin ajyrasýǵa deıin barýyn alaıaqtyqqa balamas edim. Sebebi, úkimettiń ózi osyndaı jaǵdaıǵa ákep otyr. Eger memleket táýelsizdik alǵaly beri analardyń quqyqtyq jaǵdaıyn retteý týraly zańdy qabyldap, ana men balaǵa jaǵdaı jasalsa, búgin mundaı oqıǵaǵa kýá bolmas edik. Anaǵa degen jaýapkershilikti saqtap otyrǵan joqpyz. Olardy jazaǵa tarta da almaıdy. Árıne, analardyń osy jolmen ataýly kómekti alýǵa degen umtylysy zańsyz. Alaıda zańsyz jolmen jasalǵan áreket bolsa, teksersin. Ákimdik mindetti túrde komıssııa taǵaıyndap, sońǵy kezde nege ajyrasý deregi kóbeıip ketkenin anyqtap, jaýapkershilikke tartýy kerek. Biraq otbasy bul jolǵa amalsyz barady ǵoı, muny da eskerýi qajet. Memleket jaǵdaı jasamaǵan soń osyndaı keleńsizdikter oryn alýy zańdylyq.

 

Gúlsim Tólegenova, esepshi:

– Úkimet baǵdarlamasy boıynsha jalǵyzbasty ana bolsań tezirek baspana alýǵa múmkindik bar eken. Jalpy, osy keńestik kezeńnen kele jatqan zańdyq normany ózgertý kerek. Menińshe, 4 balaly otbasy esh anyqtamasyz kópbalaly otbasyǵa jatqyzylýy tıis. Ár balaǵa járdemaqy taǵaıyndaý kezinde otbasynyń tabysy esepke alynbaýy. Eger ákesi 500 myń aılyq alsa da, úkimet 4 balasy bar otbasyna esh qujat jınatpaı-aq, ataýly kómekti bergeni jón dep sanaımyn. Muny tóleýge memlekettiń jaǵdaıy bar.

PS. «Baspana men ataýly kómekti alý úshin ajyrasý deregi kóbeıdi» dep prezıdentten bastap dabyl qaǵyp jatqanda bul túıtkilge selqos qaraý múmkin emes. Bálkim, aýzymyzdyń sýy quryp aıtatyn Reseıdiń «Ana kapıtaly» jobasyn elimizge engizý kerek shyǵar. Tipti, álgi 21 myń teńgeni kópbalaly otbasynyń «dúnıesin» eseptep, shyryldatpaı-aq bergen abzal bolar. Qysqasy, qandaı jolmen bolsa da, ana men balanyń jaǵdaıy jasalýy tıis. Adam kapıtaly artpaı, demografııa óspeı, elimizdiń álem aldyndaǵy abyroı-bedeli de bıiktemek emes.

Dınara Myńjasarqyzy

Sońǵy jańalyqtar