5 Maýsym, 16:53 452 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaqstandaǵy JOO bilim alý qansha teńge turady?

Adam ómirindegi mańyzdy sheshimderdiń qatarynda mamandyq tańdaý alǵashqy orynda bolsa, tıisinshe, joǵarǵy oqý ornyn tańdaý kelesi qadamnyń biri bolmaq.

Sondyqtan kelesi qadamǵa aıaq baspaı turyp, mektep bitirýshi túlek bilim ordasyn durys tańdaı alýy kerek.
Ýnıversıtetti tańdaýda qandaı faktorlarǵa nazar aýdarý qajet, Qazaqstandaǵy qandaı joǵarǵy oqý oryndary bar? Bul suraqqa búgin tolyqtaı zertteý jasap, anyqtaıtyn bolamyz.
Elimizdegi eń qymbat joǵarǵy oqý orny Astanadaǵy Gýmılev atyndaǵy Evrazııa Ulttyq ýnıversıteti. Onda oqý aqysy – 650 myń men 710 myń teńge aralyǵyn quraıdy. Qazir munda 168 mamandyq boıynsha 16 myń stýdent bilim alýda. Oqý ornynda 13 fakýltet bar.

2017-2018 oqý jylynda Qazaqstanda 496,21 myń stýdent bilim aldy QR Ulttyq konomıka Mınıstirligi Statıstıka komıtetiniń málimetteri boıynsha. Ótken oqý jylymen salystyrǵanda elimizdiń joǵary oqý oryndarynda bilim alýshylar sany 19,14 myń adamǵa nemese 4% - ǵa artty, alaıda on jyl ishinde kórsetkish 30,8% - ǵa nemese 220,84 myń adamǵa qysqardy. UNESCO derekterine súıenetin bolsaq, sheteldegi qazaqstandyq stýdentter sany kerisinshe 2007 jyly 32,14 myń adamnan 2017 jyly 89,66 myńǵa deıin ósti.
Búginde Qazaqstanda 122 joǵary oqý orny jumys isteıdi. Sońǵy on jylda keıbir sebeptermen 45 mekeme jabyldy. Atalǵan joǵarǵy oqý oryndaryn talapker qalaı ajyrata alady? Qandaı jańashyldyqqa nazar aýdarýy kerek?

Birinshiden, talapker qaı óńirde bilim alǵysy keletinin sheship alýy tıis. Árbir adamnyń bala kezden armandap, osy jerde oqımyn-aý degen tilegi bolady. Mysaly, bala kezimnen ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetin úlgi tutyp, aldyma maqsat etip qoıǵan edim. Sol armanym oryndalyp, búgingi tańda oqý ordasynda áli de stýdentpin. Máselen, joǵary oqý oryndardyń úshten biri Almatyda shoǵyrlanǵan. Atap aıtar bolsaq, Almatyda 40 joǵarǵy oqý orny bar. Olardyń 10–y memlekettik, 30–y jeke menshik. 13 joǵary oqý orny Nur-Sultanda , 12 – Ońtústik Qazaqstan jáne 9-Qaraǵandy oblystarynda bar. Qalǵan óńirlerde jeti JOO-dan kem emes.

Ádette, kóptegen iri JOO-lar basqa qalalardan kelgen stýdentterdi ornalastyrý úshin ınfraqurylymǵa ıe. Sondyqtan bolashaq mamandyqty tańdaý basty mindet bolyp tabylady. Keıbir oqýshylar kim bolǵysy keletinin aldyn ala josparlap, oqıtyn ornyn da boljamdap qoıady.
Mamandyqty qazirgi ýaqytta naryq talaptaryna jáne jaqyn aradaǵy perspektıvaǵa sáıkes tańdaý qajet. Tańdalǵan mamandyq eńbek naryǵynda suranysqa ıe ekenine kóz jetkizý kerek.
Qazirgi zamannyń jastary – ıfrlyq urpaq. Olardyń ósýi tehnologııalarmen tyǵyz baılanysty. Árıne, bolashaqta aǵylshyn jáne birneshe baǵdarlamalaý tilin biletin IT mamandary suranysqa ıe bolady. Adam balasy únemi izdeniste bolýy kerek.
Reıtıng ár túrli joǵary oqý oryndary túlekteriniń bir mamandyq boıynsha kiris deńgeıi aıtarlyqtaı dárejelenetinin kórsetedi. Osylaısha, eń joǵary jalaqy QBTÝ men Qazaqstan-Nemis ýnıversıtetiniń túlekteriniń arasynda tirkelgen. Osy parametr boıynsha "Turan" ýnıversıteti, Qazaq tehnologııa jáne bıznes ýnıversıteti men Ortalyq Qazaqstan akademııasy az ball aldy.
QR UKP reıtıngi boıynsha jumysqa ornalasqan túlekterdiń úlesi boıynsha "Atameken" atyndaǵy Qazaq kólik jáne kommýnıkaııa akademııasy kósh bastap tur. M. Tynyshpaeva, M. Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti jáne QBTÝ. JOO tańdaýda JOO-nyń bitirýshini jumysqa ornalastyrýdaǵy róli mańyzdy. Ýnıversıtet nemese akademııa óz túlekterin alǵa jyljytýǵa, óndiristik praktıkadan ótýge jáne t. b. kómektesetinine nazar aýdarý qajet.
Oblystyń jumys berýshileri men mamandarynyń pikirinshe, Qazaqstannyń eń bedeldi joǵary oqý oryndary joǵaryda aıtylǵan reıtıngke sáıkes QBTÝ, Atyraý Munaı jáne gaz ýnıversıteti, Sýleıman Demırel atyndaǵy Ýnıversıtet, Narhoz Ýnıversıteti jáne halyqaralyq aqparattyq tehnologııalar ýnıversıteti boldy.
Qarjylyq quramdaýysh JOO tańdaýdaǵy negizgi faktorlardyń biri bolyp tabylady. Ádette, iri qalalarda oqý qymbatqa túsedi, óńirlerde dıplom alý áldeqaıda arzan – Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda oqytýdyń eń tómengi jáne eń joǵary quny arasyndaǵy aıyrmashylyq 14 esege jetedi (Kursiv Research reıtıngilenetin 70 joǵary oqý oryndarynyń arasynda).
Búgingi tańda Qazaqstandaǵy eń qymbat joǵary oqý orny KIMP bolyp otyr, jańa oqý jylynda ınstıtýtta bir kredıttiń baǵasy barlyq mamandyqtar boıynsha 71 900 teńgeni quraıdy, stýdent orta eseppen bir jyl ishinde 30 kredıtti ıgerýde,nátıjesinde JOO-da oqý quny 2 mln teńgeden sál artyq bolady. QBTÝ-da bir jyl bilim alý úshin mamandyǵyna baılanysty jylyna 1,45 mln-nan 2 mln teńgege deıin, eki dıplomdy bilim alý úshin qosymsha halyqaralyq emtıhandardy tapsyrý qajet. Eń qymbat JOO úshtigin Almaty menedjment ýnıversıteti jabady, munda jyldyq oqytý 700 myńnan asady. aǵylshyn tilinde ár túrli mamandyqtar boıynsha oqý jylyna 1,5 mln teńgege deıin bolady.

Halyqaralyq aqparattyq tehnologııalar ýnıversıtetinde oqý jylyna shamamen 900 myń teńge, Qazaqstan-Nemis ýnıversıtetinde barlyq mamandyqtar boıynsha 1 kýrs 850 myń teńge turady. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da oqý jylyna 619,5 myń teńgeden 1,07 mln teńgege deıin saralanady. 2017-2018 oqý jylynda 400 myń teńgeden 1,25 mln teńgege deıin bilim alǵan Súleımen Demırel atyndaǵy Ýnıversıtet reıtıngisin jalǵastyrýda. S. D. Asfendııarov atyndaǵy 1 kýrs oqý 1 jylǵa 770,1 myń 847 myń teńgeni quraıdy. Elimizdiń eń qymbat ýnıversıtetteriniń ondyǵyna T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy kiredi. Jyldyq oqý quny 600 myńnan 1 mln teńgege deıin.

Sanııa MÝHAMETKALIEVA

Sońǵy jańalyqtar