23 Mamyr, 14:12 512 0 Densaýlyq Dınara MYŃJASARQYZY

ANA MEN BALA ÓLIMI: ALDYN ALÝ MÚMKIN BE?

Ómirge kelgen soń, urpaq ákelý paryz. Alaıda, qazir jaryq dúnıege deni saý bala ákelý de ońaı emes. Mamandar onyń sebebin jan-jaqty túsindirýge tyrysyp baqqanmen, bir ókinishtisi, keıde nárestesimen qaýyshýǵa sanaýly sát qalǵanda ómirmen qosh aıtysyp ketetin ana men bala ólimi qupııa kúıde saqtalady. Bul qatelik dárigerdiń salǵyrttyǵynan oryn aldy ma, álde baıaǵy «kórer jaryǵy joq eken» nemese «dám-tuzy taýsylǵan shyǵar» degen táýbeshil támsilge jatqyza salamyz ba? Kóbinese shyndyqtyń shymyldyǵy tolyǵymen ashylmaıdy.

Statıstıka komıteti usynǵan derekterge súıensek, elimizde byltyr jarty jyldyń ishinde 1 900-ge jýyq náreste ólimi tirkelgen. Iaǵnı, 2018 jyly qańtar-shilde aralyǵynda respýblıka boıynsha 1 jasqa deıingi 1 898 náreste ólimi esepke alynǵan. Bul kórsetkish 2017 jylǵy qańtar-shildemen salystyrǵanda 1,2 paıyzǵa joǵary. Ólim-jitimniń negizgi sebebi – perınataldyq kezeńde paıda bolatyn jaǵdaılar. Bul sebepten 957 náreste qaıtys bolyp, 1 jasqa deıingi balalar arasyndaǵy jalpy ólim sanynyń 50,4 paıyzyn kórsetti. Sonymen qatar, týa bitken aýytqýlardan – 368 (19,4 paıyz), tynys organdary aýrýlarynan – 132 (7 paıyz), ınfekııalyq jáne parazıtar aýrýlardan – 99 (5,2 paıyz) jáne jazataıym jaǵdaıdan, ýlanýdan jáne jaraqattan 82 (4,3 paıyz) náreste shetinep ketken.

Al DDU derekteri boıynsha 2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda ana ólim-jitiminiń kórsetkishi 15,1-di qurady, bul Ortalyq Azııa elderine (33) qaraǵanda 2 ese tómen jáne Shyǵys Azııa elderine (27) 1,7 ese tómen, biraq damyǵan eýropalyq elderge (12) qaraǵanda 1,2 ese joǵary.

Alaıda, «Ana men bala» II halyqaralyq ǵylymı bilim berý forýmynda sóz alǵan Densaýlyq saqtaý vıe-mınıstri Kamaljan Nadyrovtyń aıtýynsha, sońǵy 10 jylda ana ólimi 2,6 paıyzǵa, al bala ólimi 2,3 paıyzǵa azaıǵan. «Ókinishke qaraı, byltyr ana ólimi aldyńǵy jyldarmen salystyrǵanda 1,5 esege kóbeıdi. Oǵan birqatar sebep bar. Eń bastysy, júktilik kezinde tirkeýge kesh turý,  qan ketý, t.b. Keıde analardyń ózi densaýlyǵyna salǵyrt qaraıdy. Sondyqtan der kezinde tirkeýge turý kóp máseleniń aldyn alady» degendi aıtty.  Forým jumysyna Qazaqstannyń barlyq óńirlerinen, sondaı-aq, Reseı, Ýkraına, Belarýs, Fınlıandııa, Nıderlandy, Shveıarııa, AQSh jáne Slovakııa elderinen 500-den astam jetekshi mamandar qatysty. Olar otbasy negizi retinde áıel densaýlyǵyn saqtaý týraly ulttyq ıdeıany qalyptastyrý, memlekettiń turaqty áleýmettik-demografııalyq damýyn qamtamasyz etý máselesin sóz etti. Bul turǵyda halyqtyń nysanaly toptarynyń (balalar, jasóspirimder, bala týýǵa qabiletti áıelder) densaýlyq jaǵdaıyn baqylaýdyń ulttyq baǵdarlamasyn engizýdi sóz etti.

Máselen, QR Densaýlyq saqtaý salasyn damytýdyń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan «Densaýlyq» memlekettik baǵdarlamasynda kózdelgen 2020 jylǵa qaraı ana ólimin 100 myń tiri týylǵandarǵa shaqqanda 11,2-ge deıin azaıtý; náresteler ólimin 1000 tiri týylǵandarǵa shaqqanda 9,1-ge deıin tómendetý máselesi ózekti. Bul turǵyda Akýsherlik, gınekologııa jáne perınatologııa ǵylymı ortalyǵynyń dırektory Dınara Myrzahmetova: «Indıkatorlardyń belgilengen deńgeılerine qol jetkizýdi alǵashqy medıınalyq-sanıtarııalyq kómek kórsetý deńgeıinde 759 áıelder konsýltaııasy jáne 247 bosandyrý mekemeleri – 64 ortalyq aýdandyq aýrýhana, 50 perzenthanalar, 33 perınataldyq ortalyqtar, eki ǵylymı ortalyqtar – QR DSM Akýsherııa, gınekologııa jáne perınatologııa ǵylymı ortalyǵy, Ana men balany qorǵaý ulttyq ortalyǵy jáne 9 medıınalyq JOO-nyń 11 kafedrasynan turatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń bosandyrý qyzmeti júzege asyrady» deıdi.

Júkti áıelder deregi boıynsha, 2018 jyly 398 224 áıel esepke alynǵan. 2007 jyldan bastap respýblıka boıynsha memleket tolyǵymen qarjylandyratyn neonataldyq (NS) jáne prenataldyq genetıkalyq (PS) skrınıngtiń memlekettik baǵdarlamasy engizildi. Baǵdarlama engen 10 jyl ishinde 2 mln-nan astam júkti áıel men 2,5 mln náreste tirkeldi. Sonymen, ana men bala ólimin tómendetý úshin bıyl birqatar joba qarastyrylǵan.

Birinshi, ınfraqurylym men jaraqtandyrýdy damytý boıynsha Medıınalyq uıymdardy medıınalyq tehnıkamen jaraqtandyrý; staıonarlardyń qabyldaý bólimshelerinde trıaj júıesin engizý; jastar men jasóspirimder úshin reprodýktıvti densaýlyqty qorǵaý jónindegi qyzmetterge qoljetimdilikti jaqsartý úshin Jastar densaýlyq ortalyqtarynyń jumys isteýin qamtamasyz etý; árbir óńirde medıına qyzmetkerlerin oqytý úshin keminde 1 Sımýlıaııalyq ortalyq qurý.

Ekinshi, kadrlyq áleýetti jáne quzyrettilikti damytý boıynsha – aýyldyq jerlerde jas dárigerlerdi áleýmettik qoldaýmen qamtamasyz etý; akýsher-gınekologtar men anestezıolog-reanımatologtardyń ortasha jalaqysynyń aımaq konomıkasy boıynsha ortasha jalaqyǵa araqatynasyn 1,5-ke deıin jetkizý.

Úshinshi, medıınalyq kómek kórsetýdi jetildirý boıynsha tıimdi perınataldyq tehnologııalardyń respýblıkalyq úılestirý ortalyǵyn qurý; árbir oblysta ýrgenttik rejımde akýsherlik praktıkada qıyn jaǵdaılarda klınıkalyq kómek kórsetý jónindegi táýlik boıǵy mobıldi top qurý jáne onyń jumys isteýin qamtamasyz etý.

Osydan birtalaı jyl buryn Almatydaǵy №5 perzenthana úıinde jas ana ómirge sap-saý kelgen nárestesinen kóz jazyp qaldy. Onyń aıtýynsha, jaıly ótken júktilik kezinde eshqandaı kinárat taǵylmaǵan. «Bosandyrý kezinde balaǵa zaqym kelgen. Biraq akýsher salǵyrttyǵyn moıyndaýdan bas tartty» degen ana sotqa da bergenmen, ádildik taba almady. Budan keıin jurttyń dárigerlerge degen senimine selkeý túsip, aq halatqa jaǵylǵan kúıe azaımasy anyq.

Dınara Myńjasarqyzy  

Sońǵy jańalyqtar