23 Mamyr, 13:14 767 0 Óner Ahmet ÓMIRZAQ

ULT KOMPOZITORLARY UIaLA BILSE...

Qazaq áni álemdi jaýlar edi

Ónerdi qudiret, ónerpazdyqty qasıet desek te, onyń óresin ósiretin talant. Biraq talantty qalǵytpaı, alǵa umtyldyratyn – ar-qamshy men namys-ot.

Qazaq talantqa qaı kezde de kende bolmaǵan deımiz, ol ras. Biraq sońǵy jyldary ulttyq án ónerimizdiń sazy suıylyp, tuǵyrdan túse bastaýy oılantpaı qoımaıdy...

Osydan shırek ǵasyr áride kompozıtorlar shyǵarǵan ánin oryndaıtyn laıyqty ánshi tappaı, sendelip júretin jaǵdaılar bolýshy edi, qazir bolsa kerisinshe sekildi. Biraq naǵyz án, naǵyz ánshi degen uǵym búgingi shoý-bıznestiń erketotaılaryna arnalmaǵan-aý... Endeshe faneranyń artyna tyǵylyp jan saqtaıtyndar ánshi atanyp júrgen zamanda

 DIMASh FENOMENI

degen nárseniń syryn uǵyp, baıybyna bara alamyz ba?! Álem búgingi qazaqty óneri, óneri bolǵanda da, ánshilik óneri arqyly tanıdy. Sol ónerdi órge súırep, qudaı bergen talantymen álem sahnalarynda juldyz bolyp janyp, ǵajaıyp daýsymen tyńdaýshysyn esten tandyryp júrgen Dımash degen bala bar.

Qazir ándi talǵammen tyńdaıtyn álem halqyna «Dımash Qudaıbergen» degen esimniń ózi talaı nárseni ańdatady. Óıtkeni bul esim – naǵyz ánshiliktiń, bólekshe talanttyń, án álemindegi ózgeshe qubylystyń, án oryndaý sheberliginiń jańa deńgeıiniń – báriniń sınonımine aınalyp barady.

Búginde Dımash Qudaıbergendi óz elinde elenbeı, sheteldik baıqaýlarda tanylǵan soń ǵana aty shyǵa bastady degendeı, ekiushtylaý pikir joq emes. Alty jasynda-aq (2000 jyly) «Aınalaıyn» Respýblıkalyq baıqaýynyń qatysyp, «Fortepıano» nomınaııasynda jeńimpaz bolǵan, 16 jasynda «Baıqonyrdyń Ásem daýystary» Halyqaralyq festıvalinde birinshi oryn, 18 jasynda «Jas qanat» respýblıkalyq jas ánshiler baıqaýynyń Gran-prıin alǵan daryndy ánshini baǵalanbady deı alamyz ba?

Árıne, tar arenaǵa iriler syımaıdy, biraq syımaǵany úshin iriler kináli me? 2013 jyly elimizde ótken televızııalyq «Saz álemi» án konkýrsyna qatysqan Dımash Qudaıbergenniń salǵan ánine kóńili tolmaǵan, ádilqazylar alqasyndaǵy bir kásibı mýzykant pen bir ánge sóz jazatyn aıtys aqyny jas talanttyń daýsyna min taqty. Bireýi «vokaldyq múmkindigińdi bul arada kórsetýdiń qajeti joq» dese, ekinshisi «shyńǵyryp aıtatyn ánshilerdiń ózine unamaıtynyn» aıtty. Bul kásibı synnan góri, ánshiniń talant qýatyn jete baǵalaı almaǵandyqtyń kórinisi edi.

Degenmen 2012 jyly Ýkraınada ótken Halyqaralyq «Vostochnyı bazar» án baıqaýynda birinshi oryn alyp, 2013 jyly Qyrǵyzstanda ótken «Meıkın Azııa» konkýrsynda bas júlde, 2015 jyly Belorýssııanyń Vıtebsk qalasynda ótken «Slavıanskıı bazar» konkýrsynda bas júldeni ıelengeni Dımashtyń ánshilik darynynyń ashyla túsip, atynyń álemge tanyla bastaýyna áser etkeni anyq. Biraq Dımashty sheteldik sarapshylarmen birge, qazaqstandyq mýzyka salasynyń kásipqoı tulǵalary da tanyp, onyń talant qudiretiniń bólekshe sıpaty týraly aıta bastaǵan. Sol jyly ol elimizde halyqtyń ashyq daýys berýimen ótken «Jyl adamy» tańdaýynda «Jyl ánshisi» atandy.

2017 jyldyń basynda Dımash Qudaıbergen Qytaıdyń Chansha qalasynda ótken I Am a Singer (Men ánshimin) jobasyna qatysyp, birneshe satydan turatyn án saıysynyń alǵashqy satysynda-aq franýzdyń «Sos dun terien un detresse» atty ánin oryndap, jeńimpaz boldy. Keremeti sol, atalǵan án saıysyndaǵy birinshi oryndaǵan ánimen-aq Dımashtyń dańqy dúnıe júzine taraldy. Ánshiniń daýys dıapazonynyń keńdigi men tembriniń boıaýy jáne án oryndaý sheberligi kúlli álemdi tańdaı qaqtyrdy. Án konkýrsynyń ár satysy saıyn Dımashtyń ánin kútip otyratyn mıllıondaǵan fanattardyń toby paıda boldy, ásirese Qytaı elinde Dımashtyń ónerine qol soqpaǵan jan qalmady. I Am a Singer jobasy Dımashtyń daýsyn álemge jetkizse, kezeginde Dımash ta jobany álemge tanytty. 13 raýndtan turatyn jobada qazaq ánshisi úsh ret birinshi orynda, eki ret ekinshi orynnan kórinip, aqtyq básekede ekinshi orynǵa taban tiredi. Degenmen I am a singer jobasyn ǵalamtordan baqylap otyrǵan álemniń barlyq túkpirindegi ánsúıer qaýym Dımash Qudaıbergendi naǵyz jeńimpaz dep tanıtynyn, onyń talanty erekshe ekenin aıtyp, ǵalamtor jelisindegi onyń ánderi berilgen beınejazbalardyń pikir jazatyn jerlerin súısinisi mol ystyq lebizderge toltyrdy. Bunyń bári qazaq ánshisin álemde buryn-sońdy bolmaǵan dańqqa bólegen-di.

Al odan keıingi kezeńde Beıjiń, London, Parıj, Nıý Iork, Máskeý, Astana, Tashkent qalalarynyń sahnalarynda án salyp, konertter qoıǵan Dımashtyń aty burynǵydan da beter aspandap, AQSh, Eýropa elderinde, Reseıde onyń án salý sheberligin taldap, artyqshylyǵyn aıtyp, ereksheligin túsindirip otyratyn mamandar kóbeıdi. Bul da bir qubylysqa aınalyp barady. Alaıda...

Sońǵy kezde Dımashtyń ánshilik qabiletine shek keltirmese de, onyń búgingi baǵytyna syn kózben qarap,

DIMAShQA ÓZINIŃ HIT ÁNI KEREK

degen oıdy aıtyp qalatyndarǵa qarap, bul máseleni de oılaýymyz kerek sekildi. Nege?

Qazaqta «Kelinniń betin kim ashsa, sol ystyq» degen sóz bar. Ony ónerge qatystyrsaq... Máselen, qaısy ándi qaı ánshi alǵash oryndasa, ánniń búkil bolmysy tyńdarmannyń oıyna sol ánshiniń sheberligimen enip, ózgelerdi jatyrqaıtyndaı bir sezim qalyptasady. Árıne, «kúshtiden kúshti shyqsa» ne bolatyny belgili ǵoı, buryn ózgeler baǵyn asha almaǵan ándi basqa bir ánshi qulpyrtyp oryndap, tyńdaýshynyń qulaq quryshyn qandyryp, ánge ekinshi ómir syılap jiberse, ol da bir baqyt. Al talantty ánshiler oryndap, tanytqan ásem ánderdi ekinshi bir ánshi oryndap, jańa qyrynan tanytyp jatsa she? Mýzykada ony «kaver-versııa» deıdi. Biraq ol báribir jańa án emes, tek burynnan bar ánniń jańasha oryndalýy. Bul jaǵyna kelgende... biz Dımashtyń oryndaýynda tyńdap, tamsanyp júrgen ánderdiń birazy buryn tanymal ánshilerdiń oryndaýynda tyńdarmandarǵa jetip, baǵasyn alǵan shyǵarmalar ekenin bilemiz. Alaıda Dımashtyń fenomenaldy daryny burynnan bar nárseniń ózin sý jańa dúnıe sekildi tanytyp turǵanda, bizge ol «kaver-versııa» sııaqty áser ete qoımaıdy. Desek te, joǵaryda sheti shyqqan áńgimeniń túbi túıindi máselege aınalý múmkin ekenin qaperden shyǵarmaýymyz kerek.

Dımash I am a singer jobasynyń ekinshi kezeńinde reseılik tanymal ánshi Vıtastyń repertýaryndaǵy «Opera 2» ánin oryndap, saıysta ózgelerdi shań qaptyrǵanyn bylaı qoıǵanda, buryn kim kóringen oryndaı almaıtyndaı kóringen ándi Vıtastyń daýsynan tórt ese bıikke kóterip, tyńdarmandaryn sheksiz qýanyshqa bóledi. Qansha joǵary notaǵa kóterip shyrqasa da daýys tembri buzylmaǵan Dımashqa álem qol soqty. Biraq Vıtastyń prodıýsseri atalǵan ándi Dımash ruqsatsyz oryndady dep, avtorlyq quqyq qorǵaıtyn uıymdarǵa shaǵym túsirip, biraz shýlatqany bar. Esesine Dımashtyń tabynýshylar armııasy ınternet arqyly Vıtasqa, onyń prodıýsserine aqparattyq shabýyl jasap, olardy iske alǵysyz etti. Tipti Vıtas óziniń suhbatynyń birinde «Qazir ózimniń hıt ánimdi («Opera 2»-ni aıtady) oryndaýǵa da qorqyp qaldym. Ne jazǵanymdy bilmeımin. Maǵan shoý-bıznesten ket dep, aýzyna kelgenin aıtyp jatqan adam kóp boldy», – degeni bar. Rasynda, bul máselede Vıtastyń da, Dımashtyń da kinási joq. Biraq álgi «kaver-versııanyń» álegi ekeni anyq...

Dımash týraly pikir bildirip, oǵan qatysty «kaver-versııa» máselesin alǵash aıtqan ánshi Álı Oqapov edi. Ol:

– Dımash degende, biz birinshiden Dımashtyń ózin jáne onyń daýsy oıǵa keledi. Al Dımashtyń áni, osyndaı án deıtindeı, ókinishke qaraı, birde-bir án shyqpaǵan. Ol endi aqıqat, ol – shyndyq! Birneshe beınebaıandary bar ekenin bilemin. Qanshama konertterdi bergenin bilemin. Biraq Dımash – álemdik ánderdiń kaverin oryndaýdan óz tyńdarmandaryn tapqan nemese jaýlaǵan ánshi. Meniń oıymsha árbir ánshige hıt kerek! – degen-di. Biraq Dımashtyń tabynýshylaryn bylaı qoıǵanda, keıbir óner adamdarynyń ózi Álıdiń pikirine qarsy shyqty. Máselen, belgili ánshi Maıra Ilııasova bylaı deıdi:

– Onyń barlyq áni hıt. Men kelispeımin. Bizde «hıt» dep arzanqol ánderdi hıt qylyp alǵan ǵoı. Búgin «ymba-ymba» deıdi. Tańerteń ol hıt bolyp shyǵady. «Daıdıdaýdy» tórt jasar balaǵa deıin aıtady jáne bári Dımash sııaqty aıtýǵa tyrysady.

Al kompozıtor Rınat Gaısın bolsa:

– Dımashtyń ár oryndaǵan ánderi, óziniń jeke avtorlyq ánderi bolsyn nemese kaverleri bolsyn – bir jańalyq bolyp shyǵady. Dımashtyń ereksheligi sol. Ol ár ánge fıshkalardy qosady, ár ánniń strýktýrasyn ózgertedi. Sol úshin Dımashtyń basqa ánshilerden aıyrmashylyǵy kóp! – dep, baǵasyn berdi.

Shynyn aıtý kerek, úsh pikirdiń de óz ýáji bar, biraq mýzyka áleminde HH ǵasyrdyń sońǵy shıreginde qalyptasqan qaǵıdaǵa Álı Oqapovtyń pikiri durys keledi. Biraq ony tyńdaıtyn halyq pa, dálel-deregi bar pikirdiń óńin aınaldyryp, «ózi ońdy ánshi bola almaǵasyn Dımashtyń dańqyn qyzǵanyp júr» degenge deıin baryp, Oqapovtyń dymyn qaldyrmady. Aqyrynda Álı óz pikiriniń janashyrlyqtan týǵanyn, Dımashtyń talantyn túk te qyzǵanbaıtynyn, kerisinshe ony ánshi retinde qurmetteıtinin aıtyp, jelige jazba qaldyrýǵa májbúr boldy. Biraq «kaver-versııa» áńgimesi munymen toqtap qalǵan joq, arada az ýaqyt ótkende qazaqstandyq tanymal strada ánshisi, Qazaqstan Halyq ártisi Lakı Kesoglý da bul jaıǵa óz pikirin bildirdi. «Rasymen de Dımashtyń óziniń hıt ánderi joq. Ol halyq ánderin oryndap tanyldy. Biraq bul jerde Dımashtyń kinási joq. Bar kiná Dımash úshin jumys istemeıtin kompozıtorlarda. Osyndaı jetistikke jetken jalǵyz Dımashqa búkil Qazaqstan bolyp jumys isteýimiz kerek. Búkil álem solaı jumys isteıdi. Al bizde, ókinishke qaraı, kompozıtorlar joq. Oǵan naǵyz hıt jazyp bere almaıtyn melodıster, jekelegen avtorlar bar. Al saýatty bul azamat toı ánderin oryndamaıdy. Sondyqtan da ol qazir álemdik hıt ánderdi oryndaýda, onda turǵan eshteńe joq, osylaısha ol tájirıbe jınaıdy.

Al Álı – óte saýatty adam ári talantty mýzykant. Jeke pikiri úshin ony osynshalyqty sógýdiń qajeti joq. Fanattar sál de bolsa istiń aq-qarasyn ajyrata alsa, Dımashqa laıyqty án taýyp berýdiń jolyn izdeýleri kerek», – dedi ol.

Sondaı-aq, Dımashtyń Máskeýdegi konertinen soń pikirin aıtqan A Stýdıo tobynyń ánshisi Baıǵalı Serkebaev ta, Dımashtyń talanty týraly jaqsy pikir bildire kelip, «endi Dımash Qudaıbergenniń óziniń hıt ánderi bolǵany durys» degen edi.

Bul jaı sózder emes, rasymen de nazar aýdararlyq oılar. Qytaıdan keıin Reseıdi baǵyndyrǵan Dımashtyń repertýarynda birneshe oryssha ánder paıda boldy. Olar kompozıtor Igor Krýtoıdyń Lara Fabıan oryndaǵan tanymal ánderi edi. Árıne, Krýtoıdyń «Lıýbov ýstavshıh lebedeı» áni tamasha án, Dımashtyń oryndaýynda tipti keremet. Biraq jańa án emes...

Qarap tursaq, Dımashtyń repertýaryna qatysty pikir aıtqan, án ónerinde orny bar tulǵalardyń báriniń pikiri bir máselege saıady: «Dımash ózin álemge ánshi retinde tanytty, endi onyń óziniń hıt ánderi bolǵany durys».

Ras Dımashtyń repertýarynda «Umytylmas kún», «Mahabbat ber maǵan» sekildi birdi-ekili qazaqsha jańa ánder bar, biraq olar aty álemge belgili ánshiniń dárejesine saı deı almaımyz. Al hıt ánderdi kim jazady? Rasymen hıt án mańyzdy ma?

Árıne mańyzdy. Túrkııalyq Tarkan, ırandyq Arash sekildi álem biletin ánshilerdi tanymal etken olardyń hıt ánderi bolatyn. Endeshe nege bizdiń Dımashqa óz tilinde jańa baǵyttaǵy, álem tyńdaıtyn erekshe ánder jazbasqa? Rasynda bizde Dımashtyń talantyna saı án jazyp bere alatyn

ULTTYŃ NAMYSTY KOMPOZITORLARY JOQ PA?

Túsine bilgen kompozıtorlarǵa Dımash Qudaıbergen – qudaıdyń bere salǵan syıy emes pe? Keremet án jazsań, álemge sol sátinde alyp shyǵatyn ánshi turǵanda, bizdiń kompozıtorlardyń únsizdigi qalaı?

Álemge tanylǵan ánder degende esimizge túsetin ánshiler men kompozıtorlar joq emes. Kezinde Roza Rymbaevany álemge alyp shyqqan kompozıtorlar bolyp edi ǵoı! Roza 1977 jyly Bolgarııada ótken «Zolotoı Orfeı» festıvali men 1986 jyly Túrkııada ótken «Altyn mıkrofon» án saıysynda bas júlde alǵanda, Seıdolla Báıterekov, Keńes Dúısekeev

sekildi kompozıtorlarymyzdyń ánderin oryndap, shashasyna shań juqtyrmaı – alamannyń aldynda kelgen joq pa edi? Qazir sol dástúr úzilip qaldy degenge kim senedi?

Myń jerden ánshi bolǵanymen ánshiniń talantyn ashyp, onyń múmkindigin kórsetýge úlken áseri tıetin – kompozıtorlar. Buryn oryssha ánderimen ǵana tanylyp júrgen Batyrhan Shúkenovke «Saǵym dúnıe», «Otan-Ana» atty eki tamasha án jazyp berip, ony qazaqtyń tól ánshisine aınaldyryp jibergen kompozıtor Qýat Shildebaev emes pe edi?

Ol ánderdi Batyrhannyń oryndaýynda ózge jurttyń ókilderi de súısine tyńdamaýshy ma edi? Sol sııaqty, nebir keremet konkýrstyq ánder jazyp, talaı ánshiniń baǵyn ashqan kompozıtor Beıbit Oraluly aǵamyzdyń da

Dımashtyń dıapazonyna laıyq, hıt bolatyn tamasha án jazý qolynan kelmeıdi dep kim aıtady?

Qurmetti, ózin qazaqtyń talantty, namysty, professıonal kompozıtorymyn dep sanaıtyn azamattar!

Kóz aldymyzda bolyp jatqan qubylystyń – Qubylys ekenine mán bereıik te. Dımash sekildi ánshi ǵasyrda bir týýy qıyn. Ol – bizge bergen Allanyń syıy, ol ánin álemge tanytam degen kompozıtorlarǵa keremet múmkindik. Sizderdiń ánderińiz álemge tanylsa, kúlli álem «Qazaq degen qandaı talantty halyq» dep tańdanyp, tamsanyp jatsa – ultymyzǵa abyroı, rýhymyzǵa mereı emes pe?

Dımash óz kúshi, óz talantymen álemdi moıyndatty, endi ózimen birge halqyn da moıyndatý jolynda ter tógip jatyr.

Qazaq áni jahandy jalt qaratyp, seniń shynymen de uly halyqtyń urpaǵy ekenińdi tanysyn deseńizder – án jazyńyzdar.

Óz eliniń kompozıtorlary qoldamaı, ózgeniń ániniń mereıin ósirip júrgen Dımashtaı daryndy ulymyzdyń qazaq perzenti retinde árdaıym eńsesi bıik bolsyn deseńizder – án jazyńyzdar!

Ult kompozıtorlary uıala bilse, armanymyz oryndalady dep sengimiz keledi.

Ahmet ÓMIRZAQ

Sońǵy jańalyqtar