17 Mamyr 2019, 12:50 539 0 Qoǵam Dınara MYŃJASARQYZY

Túrkistanda áýejaıdy túrikter salady

Túrkııa ınvestorlary bıyl Túrkistan qalasynda jańa áýejaı qurylysyn bastaıdy. Bul týraly búgin elordada Astana ekonomıkalyq forýmy aıasynda ótip jatqan Jahandyq ınvestıııa boıynsha dóńgelek ústel barysynda aıtyldy. 

«Túrkistan qalasynda túrik ınvestorlarynyń qatysýymen jańa áýejaıdyń qurylys jobasy bastalǵaly jatyr. Osy is-shara barysynda ınvestormen kelisimge qol qoıýdy josparlap otyrmyz. Erteń Forým aıaqtalǵannan keıin birden  Túrkistan qalasyna barý kózdelgen. Ákimdik deńgeıindegi máselelerdiń barlyǵy sol jerde sheshilýi kerek. Jaqyn arada, ıaǵnı bıyl qurylys jumysyn bastaý josparlanǵan», - deıdi «Kazakh Invest» UK» AQ basqarma tóraǵasy Saparbek Tuıaqbaev.

Sonymen birge, basqarma tóraǵasy Qazaqstanǵa tartylyp jatqan ınfestıııa týraly sóz qozǵady. «Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha, Qazaqstanǵa 24 mlrd-tan astam dollar tikeleı ınvestıııa tartylǵan bolatyn. Sońǵy 2-3 jyldy salystyryp qarasańyz, Qazaqstanǵa tartylǵan tikeleı ınvestıııanyń kólemi ósip keledi. Taǵy bir mańyzdy nárse - burynǵy jaǵdaıda ınvestıııanyń basym kólemi munaı salasyna tartylǵan bolatyn. Ótken jyly tartylǵan ınvestıııalardyń 45 paıyzy ǵana munaı-gaz salasyna quıylǵan. Iaǵnı, jartysynan astamy - basqa salaǵa, kommýnıkaııa, kólik, ınfraqurylym, óndiris, tamaq ónerkásibine tartylǵan», - deıdi ol.

Eske sala ketsek, keshe elordada QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaev pen QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen XII Astana ekonomıkalyq forýmy bastaldy.   AEF-tyń basty maqsaty - jahandyq úrdisterdi zertteý jáne Qazaqstan damýynyń praktıkalyq saıasatyn jasaý úshin ekonomıkalyq saıasat pen ǵylym salasynda tájirıbe almasý alańyn qurý. 11 jyl ishinde Astana ekonomıkalyq forýmy (AEF) álemdik ekonomıka men qarjy júıesin jetildirý jáne damytý máselelerin talqylaýǵa arnalǵan eń bedeldi halyqaralyq platformalardyń biri retinde mártebege ıe boldy. Forýmǵa álemniń 150 elinen 50 myńǵa jýyq delegat, onyń ishinde 20-dan asa Nobel syılyǵynyń laýreaty jáne 30 joǵary dárejeli sheteldik saıası qaıratker qatysýda. Kongress aıasynda 20 mıllıard AQSh dollarynan astam somaǵa 300-den astam memorandým men kelisim jasaldy.

Sońǵy jańalyqtar