16 Mamyr 2019, 16:45 766 0 Bıznes Dınara MYŃJASARQYZY

Halyq bank birinshi toqsandy jemisti aıaqtady

«Qazaqstan Halyq Jınaq Banki» akıonerlik qoǵamy jáne onyń enshiles uıymdary (budan ári – Bank) 2019 jylǵy 1 toqsanyndaǵy qyzmetiniń HQES-ke sáıkes qurylǵan shoǵyrlandyrylǵan qarjy eseptiligine negizdelgen nátıjelerin jarııalady.

«Eki eń iri bankti biriktirýdiń tarıhı jobasyn aıaqtaǵan soń jańa ári nyǵaıǵan Halyk toby turaqty damý jolyna nyq turdy jáne qarjy júıesiniń qozǵaltqysh kúshi retinde damý jolynda qaraı serpildi. Qazkom-men birigýdiń sınergııasy óz nátıjelerin 2019 jylǵy 1 toqsanda-aq kórsetti: fılıaldar jelisin ońtaılandyrý esebinen operaııalyq shyǵystardy qysqartýǵa, ssýdalyq qorjynnyń sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan belsendi jumystar provızııalardy qurýǵa ketetin shyǵyndardy turaqtandyrýǵa múmkindik berdi. BTA bankten qalǵan halyqaralyq oblıgaııalar shyǵarylymynyń bóligin merziminen buryn ótegennen keıin qorlandyrýdy arzandatýǵa qol jetkizdik. Munyń ózi bank sektorynda depozıttik bazanyń jalpy tómendeýi aıasynda asa ózekti boldy. 2018 jylǵy tabysty jumystyń nátıjeleri boıynsha dıvıdendterdiń teńdessiz mólsherin tólegennen keıin de Bankti kapıtaldandyrý salasynda eń joǵary bolyp tur – 20% dárejesinde. Basqa kórsetkishteri boıynsha da– aktıvterdiń kólemi, depozıtter men ssýdalyq qorjynnyń mólsheri, sondaı-aq taza paıdasy boıynsha Halyk Qazaqstan naryǵynda kóshbasshy. Munyń barlyǵy bizge bolashaqta myqty mindetterdi júkteıdi. Biz banktiń tehnologııalyq damýyna belsendi ınvestıııa salýǵa, jyldam jáne yńǵaıly servısterdi qurýǵa, sondaı-aq kórshi naryqta qatysýymyzdy keńeıtýge nıettimiz. Qazirdiń ózinde satylymdar jáne klıentterge qyzmet kórsetý júıesinde aıtarlyqtaı ózgeristerdi qolǵa aldyq. Búgingi kúngi bizdiń basty maqsatymyz – eldiń eń yńǵaıly, qarapaıym jáne meıirbandy qarjy ınstıtýty bolý jáne biz buǵan birtindep jetýdi kózdep otyrmyz»,— dedi ózi sózinde Qazaqstan Halyq bankiniń Basqarma Tóraıymy Ýmit Shaıahmetova. 

Halyk tobynyń taza kirisi 2019 jylǵy 1 toqsanda 74,5 mlrd teńgeni qurady, bul 2018 jylǵy osy kezeńniń nátıjesinen (62,1 mlrd teńgege) 20,1%-ǵa joǵary. Bul ósimge operaııalyq shyǵystardyń tómendeýi men taza paıyzdyq kiristiń joǵary deńgeıi negizgi sebep boldy.

Toptyń taza paıyzdyq kirisi (kredıttik zııandar boıynsha shyǵystarǵa deıin) 2018 jylǵy 1 toqsanmen salystyrǵanda, paıyzdyq aktıvterdiń ortasha qaldyqtary ósýi esebinen ulǵaıdy.

2019 jylǵy 1 toqsandaǵy taza paıyzdyq marja taza paıyzdyq kiristiń ósýi nátıjesinde ótken jyldyń osyndaı kezeńindegi jyldyǵy 4,4%-dan jyldyǵy 5,0%-ǵa deıin ósti.  2018 jylǵy 4 toqsanmen salystyrǵanda, taza paıyzdyq marja 2019 jylǵy 1 naýryzda merziminen buryn óteýge, sondaı-aq klıentterge beriletin qaryzdar boıynsha ortasha mólsherlemeniń tómendeýine baılanysty Banktiń eýrooblıgaııalary boıynsha dıskontty 7,4 mlrd teńge mólsherinde jedeldetilgen amortızaııalaý nátıjesinde 5,6%-dan tómendedi.

Qyzmetter men komıssııalar boıynsha kirister 2018 jylǵy 1 toqsanmen salystyrǵanda 2,3%-ǵa ósti. 2019 jylǵy 1 toqsannan bastap buryn kassalyq operaııalarda jáne banktik aýdarymdarda esepke alynatyn tólem kartalary boıynsha operaııalarǵa baılanysty komıssııalardyń bir bóligi tólem kartalary boıynsha alynǵan komıssııalar túrinde beriletin bolady. 2018 jylǵy 1 toqsandaǵy kórsetkishter sáıkesinshe qaıta esepteldi.

Biriktirýge deıin Banktiń jáne Qazkommerbanktiń zańdy tulǵalardyń aǵymdaǵy shottarynan aýdarymdary syrtqy aýdarymdar retinde qaralyp, tıisti komıssııalar qoldanylǵan. Biriktirýden keıin osy aǵymdaǵy shottar arasyndaǵy aýdarymdar ishki bolyp eseptelip, búgingi kúni komıssııasyz oryndalady. Banktik aýdarymdar nátıjesinde alynǵan komıssııalyq kirister 2018 jylǵy 1 toqsandaǵy 4,1 mlrd teńgemen salystyrǵanda 3,5 mlrd teńgege deıin tómendedi. Komıssııalyq kirister 2018 jylǵy 1 toqsanmen salystyrǵanda, maýsymdyq áseri esebinen 8,6%-ǵa tómendedi.

Qyzmetter men komıssııalar boıynsha shyǵystar 2018 jylǵy 1 toqsanmen salystyrǵanda, negizinen Banktiń ekvaırıngtik jelisinde basqa bankterdiń kartalary boıynsha operaııalardyń ósýi esebinen 19,0%-ǵa ulǵaıdy.

Qarjylyq sholý (mln teńge)

  1t. 2019   1t. 2018       Abs        %
Paıyzdyq kirister 176,183 163,733 12,450 7.6%
Paıyzdyq shyǵystar (83,574) (87,617) 4,043 (4.6%)
Kredıttik zııandar boıynsha shyǵystarǵa deıingi taza paıyzdyq kiris 92,609 76,116 16,493 21.7%
Qyzmetter men komıssııalar boıynsha kirister 26,973 26,374 599 2.3%
Qyzmetter men komıssııalar boıynsha shyǵystar (11,520) (9,680) (1,840) 19.0%
Qyzmetter men komıssııalar boıynsha taza kiris 15,453 16,694 (1,241) (7.4%)
Saqtandyrý qyzmetinen túsken kirister (1) 843 292 551 2.9x
Shetel valıýtasymen jasalatyn operaııalar (2) 17,198 55,425 (38,227) (69.0%)
Týyndy quraldardan jáne BQ-dan túsken kiris (3) (13,495) (42,546) 29,051 (68.3%)
Ózge kirister 9,227 7,313 1,914 26.2%
Kredıttik zııandar boıynsha shyǵystar (4) (9,071) 1,139 (10,210) (8.0x)
Kredıttik zııandar boıynsha ózge shyǵystardyń ornyn toltyrý (305) 1,355 (1,660) (0.2x
Operaııalyq shyǵystar (30,136) (35,697) 5,561 (15.6%)
Paıdaǵa salynatyn salyq boıynsha shyǵys (7,821)   (10,159)   2,338   (23.0%)  
Toqtatylǵan qyzmetten túsken paıda   2,585    
Baqylanbaıtyn úles   (10,464)      
Taza kiris 74,502     62,053   12,449   20.1%
             
Taza paıyzdyq marja, jyldyǵy 5.0%   4.4%        
Ortasha menshikti kapıtalǵa qaıtarý (RoAE), jyldyǵy 26.8%   29.2%        
Ortasha atıvterge qaıtarý (RoAA),  jyldyǵy 3.3%   2.9%        
Operaııalyq kiristerge qatysty operaııalyq shyǵystar qatynasy 24.1%   30.7%        
Klıentterge beriletin qaryzdar boıynsha táýekel quny, jyldyǵy 0.6%   (0.5%)        
             
                 

 

  • saqtandyrý shyǵystaryn (saqtandyrý tólemderiniń somasy, agentterge rezervterdi qamtamasyz etý jáne komıssııalyq syıaqy shyǵystary) shegergende, saqtandyrý qyzmetinen túsetin kirister (saqtandyrý syılyqaqylarynyń somasy, brýtto, qaıta saqtandyrýǵa berilgen saqtandyrý syılyqaqylary, aqtalmaǵan syılyqaqy rezervterin ózgertý, netto);
  • shetel valıýtasymen jasalatyn operaııalardan túsetin taza paıda;
  • paıda men shyǵyn arqyly ádil quny boıynsha baǵalanatyn qarjy aktıvteri men mindettemeleri boıynsha taza shyǵyn jáne basqa jıyntyq kiris arqyly ádil qunymen baǵalanatyn qarjy aktıvterinen aınalydyrylǵan taza paıda;
  • klıentterge berilgen qaryzdardy, kredıttik mekemelerdiń qarajatyn, qolda bar, satýǵa arnalǵan baǵaly qaǵazdardyń jáne ózge de aktıvterdi qosa alǵanda, kredıttik shyǵystar boıynsha shyǵystardyń jalpy somasy;

 

AKTIVTER

Aktıvter negizinen Bank klıentteriniń 2019 jylǵy 1 toqsanda qarajatty ishinara alý saldary retinde 2018 jyldyń aıaǵymen salystyrǵanda, 1,1%-ǵa tómendedi.

2018 jyldyń aıaǵymen salystyrǵanda klıentterge beriletin qaryzdar brýtto negizde 1,5%-ǵa jáne netto negizde 1,7%-ǵa azaıdy. Korporatıvtik portfeldiń (-0.2% brýtto negizde), ShOB portfeliniń (-6.3% brýtto negizde), ıpotekalyq portfeldiń (-1.5% brýtto negizde) jáne tutynýshylyq qaryzdardyń (-1.3% brýtto negizde) azaıýy 2019 jylǵy 1 toqsanda nesıelik portfeldiń tómendeýine sebep boldy.

Banktiń NPL 90+ koeffııenti  2018 jyldyń aıaǵyndaǵy 8,2%-dan 9,1%-ǵa deıin ósti. Koeffııenttiń ulǵaıýy negizinen korporatıvtik zaemshylardyń buryn qunsyzdanǵan keıbir kredıtteriniń merzimi keshiktirilgen bereshegi paıda bolýy nátıjesinde oryn aldy.

Qarjylyq jaǵdaı týraly qysqa aralyq shoǵyrlandyrylǵan esep

mln teńge

  31–Mar-19 31-Dec-18   Abs    %
Aktıvterdiń barlyǵy   8,864,688 8,959,024      (94,336)   (1.1%)
Aqsha qarajaty men olardyń balamalary 1,603,235 1,870,879      (267,644)   (14.3%)
Kredıttik mekemelerdegi qarajat 49,585 55,035       (5,450)   (9.9%)
QR Qarjy Mın. qazynashylyq vekselderi men QRUB notalary 2,388,241 2,226,320      161,921   7.3%
Ózge BQ men týyndy quraldar 842,741 782,356      60,385   7.7%
 Nesıelik portfel, brýtto* 3,834,366 3,890,872      (56,506)   (1.5%)
 Qunsyzdanýǵa rezervter** (413,564) (409,793)       3,771   0.9%
Nesıelik portfel, netto 3,420,802 3,481,079      (60,277)   (1.7%)
Satýǵa arnalǵan aktıvter 56,362 56,129     233   0.4%
Ózge aktıvter 503,722 487,226      16,496   3.4%
Mindettemelerdiń barlyǵy 7,714,905 7,893,378      178,473   (2.3%)
Depozıtterdiń jıyntyǵy, sonyń ishinde: 6,385,098 6,526,930      (141,832)   (2.2%)
  jeke tulǵalardyń depozıtteri 3,281,658 3,395,590      (113,932)   (3.4%)
merzimdik salymdar 2,843,352 2,918,070      (74,718)   (2.6%)
           aǵymdaǵy shottar 438,306 477,520         (39,214)   (8.2%)
  zańdy tulǵalardyń depozıtteri 3,103,440 3,131,340      (27,900)   (0.9%)
merzimdik salymdar 1,289,374 1,374,592     (85,218)   (6.2%)
           aǵymdaǵy shottar 1,814,066 1,756,748      (57,318)   3.3%
Shyǵarylǵan boryshtyq baǵaly qaǵazdar 827,804 900,791       (72,987)   (8.1%)
Kredıttik mekemelerdiń qarajaty 167,909 168,379           (470)   (0.3%)
Ózge mindettemeler 334,094 297,278         36,816   12.4%
Kapıtal 1,149,783 1,065,646      84,137   7.9%

 

MINDETTEMELER

Zańdy jáne jeke tulǵalardyń qarajaty 2018 jylmen salystyrǵanda, negizinen Bank klıentteri aǵymdaǵy qajettilikterin qarjylandyrý úshin jınaqtaryn ishinara alýynan sáıkesinshe 0,9% jáne 3,4%-ǵa qysqardy. 2019 jylǵy 31 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha teńgemen nomınaııalanǵan korporatıvtik depozıtterdiń depozıtterdiń jalpy somasyndaǵy úlesi 2018 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy 48,3%-ben salystyrǵanda, 50,3%-ǵa deıin ósti, sonymen qatar teńgemen nomınaııalanǵan bólshek depozıtterdiń depozıtterdiń jalpy somasyndaǵy úlesi 2018 jyldyń aıaǵyndaǵy 41,0%-dan 42,6%-ǵa deıin ósti.

Kredıttik mekemelerdiń qarajaty 2018 jyldyń aıaǵymen salystyrǵanda 0,3%-ǵa tómendedi. 2019 jylǵy 31 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha Banktiń qarjy ınstıtýttary aldyndaǵy mindettemeleriniń shamamen 75,7%-y 2014 j.-2018 j. ekonomıkanyń jekelegen sektorlaryn qoldaý boıynsha memlekettik baǵdarlamalardyń sheńberinde «QazAgro» ulttyq basqarýshy holdıngi» AQ-tan, «Damý» kásipkerlikti damytý qory» AQ-tan jáne «Qazaqstannyń Damý Banki» AQ-tan tartylǵan qaryzdardan quraldy.

Shyǵarylǵan baǵaly qaǵazdar 2018 jyldyń aıaǵymen salystyrǵanda, negizinen 2022 jyly ótelýi tıis eýrooblıgaııalardy 2019 jylǵy 1 naýryzda 200 mln AQSh dollary somasyna merziminen buryn ishinara óteýdiń esebinen 8,1%-ǵa qysqardy. Osy baspasóz-relızi kúnindegi jaǵdaı boıynsha boryshtyq baǵaly qaǵazdardyń portfeli bylaıshy usynyldy:

Boryshtyq quraldyń ataýy Aınalymdaǵy nomınaldy soma Syıaqy mólsherlemesi Óteletin kúni
Eýrooblıgaııalar 500 mln. AQShD jyldyǵy 7.25% Qańtar 2021
Eýrooblıgaııalar 550 mln. AQShD jyldyǵy 5.5% Jeltoqsan 2022
Qazaqstandyq zańnama boıynsha shyǵarylǵan jáne BJZQ-da ornalastyrylǵan oblıgaııalar 100 mlrd. teńge jyldyǵy 7.5% Qarasha 2024
Qazaqstandyq zańnama boıynsha shyǵarylǵan jáne BJZQ-da ornalastyrylǵan oblıgaııalar 131.7 mlrd. teńge jyldyǵy 7.5% Aqpan 2025
Qazaqstandyq zańnama boıynsha shyǵarylǵan oblıgaııalar 94.2 mlrd. teńge jyldyǵy 8.75% Qańtar 2022
Qazaqstandyq zańnama boıynsha shyǵarylǵan oblıgaııalar 59.9 mlrd. teńge jyldyǵy 8.4% Qarasha 2019
Tártiptelgen kýpondyq oblıgaııalar 101.1 mlrd. teńge jyldyǵy 9.5% Qazan 2025
Baǵasy Astananyń halyqaralyq bırjasynda belgilenetin oblıgaııalar 180.5 mln AQShD jyldyǵy 3.0% Sáýir 2022
       

 

2018 jyldyń aıaǵymen salystyrǵanda, kapıtal negizinen 2019 jylǵy 1 toqsannyń ishinde Bank tapqan taza tabystyń esebinen 7,9%-ǵa ósti.

 

Bank kapıtaly jetkiliktiliginiń koeffııentteri mynalardy qurady*:

   

01.04.2019

01.01.2019 01.10.2018 01.07.2018 01.04.2018
Kapıtal jetkiliktiliginiń koeffııentteri, Halyk Bank shoǵyrlandyrylmaǵan
 
K1-1 20.4% 19.7% 19.4% 20.6% 21.7%
K1-2 20.4% 19.7% 19.4% 20.6% 21.7%
K2 22.3% 21.6% 21.6% 20.6% 21.6%
           
Kapıtal jetkiliktiliginiń koeffııentteri, shoǵyrlandyrylǵan:
negizgi kapıtal jetkiliktiliginiń koeffııenti (CET) 19.1% 18.5% 17.8% 17.2% 18.1%
birinshi deńgeıdegi kapıtal jetkiliktiliginiń  koeffııenti 19.5% 18.5% 17.8% 17.2% 18.1%
menshikti kapıtaldyń jetkiliktilik koeffııenti 20.9% 19.9% 19.9% 19.1% 20.0%

 

 

 

*koeffıentterdiń árqaısysy úshin 3% konservaııalaý býferin jáne 1% júıelik býferin qosa alǵanda, kapıtal jetkiliktiliginiń mınımaldy talaptary: k1 – 9.5%, k1-2 – 10.5% jáne k2 – 12.0%.

 

Shaǵyn jáne Orta bıznes (ShOB)

2019 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha bank 280 myńnan astam ShOB klıentterine qyzmet kórsetti, onyń ishinde 7485 zaemshyǵa 23 337 nesıe berildi. ShOB nesıe portfeli jyl sońynda 494 mlrd teńgege qaraǵanda 478 mlrd teńgeni qurady, bul maýsymdyq faktormen baılanysty. Bıznesti qarjylandyrý turǵysynan Bank Qazaqstan naryǵynyń shamamen 39%-yn quraıdy.

Áıel kásipkerligin óz esebinen nesıelendirý úshin Bank 3 mlrd teńge bóldi. 2019 jylǵy 1 sáýirdegi aqparatqa sáıkes, Bank 2,2 mlrd teńge somasyna 279 jobany júzege asyryp, 15 joba  0,114 mlrd teńge somasyna qosymsha maquldandy jáne qarjylandyrý mólsheri 0,697 mlrd tengeni quraıtyn 80 joba qarastyrylýda.

Memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysý:

Aımaqtardy qarjylandyrý baǵdarlamasy:

Halyq bank pen «Damý» qory arasynda jalpy somasy 18,6 mlrd teńgeni quraıtyn 56 kelisimge qol qoıyldy, qazirdi ózinde 13,7 mlrd teńge kólemindegi 46 kelisimi boıynsha ıgerildi. Dál qazirgi ýaqytta Halyq bank 2018 jáne 2019 jyldaryndaǵy baǵdarlamalary boıynsha bólingen qalǵan 4,9 mlrd teńgeni ıgerý jumystaryn júrgizýde.

Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017 – 2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy. 

2017 jyly atalǵan baǵdarlamaǵa qatysý arqyly Bank «Damý» qorynan bólingen 6,93 mlrde teńgeniń 4,39 mlrd teńgesin ıgerdi.

Óńdeýshi ónerkásip salasynda qyzmet etetin shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektilerin qoldaý boıynsha «Damý Óndiris 2» baǵdarlamasy:

Bul baǵdarlamany is-júzine asyrýǵa memleketpen bólingen 64 mlrd teńgeniń Halyq bank 179,9 mlrd teńge somasynda (qaıta ıgerý esebinen) 4 715 jobany qarjylandyrdy. Halyq bank bólingen jáne ıgerilgen qarajattyń kólemi boıynsha kóshbasshylyqtyń úshtiginde tur.

Bıznesti qoldaý jáne damytý «2020 bıznestiń jol kartasy» memlekettik baǵdarlamasy, 1,2,3 baǵyttary:

Bul baǵdarlamany is júzine asyrýdyń nátıjesi boıynsha Halyq bank qol qoıylǵan jobalardyń kólemi boıynsha qatysýshy-bankterdiń ishinen birinshi orynda tur – 631,92 mlrd teńge kólemindegi sýbsıdııalyq portfelmen 3 341 kelisimdi qarjylandyrdy.

«Damý» qorymen yntymaqtastyqtyń taǵy bir mańyzdy baǵyty zaımdar boıynsha Halyq banktiń jeke kásipkerlik sýbektilerin kepildendirý baǵdarlamasy bolyp tabylady. Bul baǵytty iske qosqaly beri Halyq banktiń klıentterimen 1166 kepil kelisimderine qol qoıyldy, munyń ózi kepil berýdiń jalpy kóleminen 22,3%-dy quraıdy. Bul kórsetkish boıynsha Halyq bank birinshi orynda, sondaı-aq «Damý» qorynyń kepil berýdiń jıyntyq kóleminen de Bank ozyq keledi, 16,694 mlrd teńgeni quraıdy nemese osy baǵdarlama boıynsha shyǵarylǵan kepil somasynyń 22,7%-na teń.

Banktiń bólshek bıznesi

2019 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha Bank jeke tulǵalardyń salymy naryǵynda kóshbasshy pozıııalardy ustap keledi: onyń bólshek depozıtter naryǵyndaǵy úlesi 37,31% (3,2 mlrd teńge) qurady.

Banktiń kredıttik portfeli 2019 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha naryqtaǵy 19,66% úlespen 937,3 mlrd qurady.

Klıenttik baza 2019 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha 10,9 mln klıent boldy, onyń shinde belsendileri (banktik ónimniń bireýinen artyq paıdalanatyn) — 66%-y nemese 7,2 mln klıent.

Qazaqstan Halyq banki shyǵaratyn tólem kartalardyń sany 9,2 mln qurady. Tólem kartalarǵa qyzmet kórsetý boıynsha banktiń úlesi naryqtaǵy belsendi kartalar boıynsha  39%-dy quraıdy.

Banktiń óńirlik ókildikteriniń jelisi kóptegen jyldar boıy Qazaqstandaǵy eń keń taraǵandardyń biri bolyp tabylady. 2019 jylǵy 1 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha ol 23 fılıaldan jáne 622 satý arnasynan turady.

Banktiń tólem ınfraqurylymy esepti kezeńniń sońynda 4 407 bankomatty jáne 1 138 tólem termınaldaryn (sonyń ishinde 69 mýltıkıoskilerdi), jáne 70 529 POS-termınaldardy qamtıdy.

Memlekettik ıpoteka baǵdarlamaryna qatysý

Bank óziniń jeke baǵdarlamalary boıynsha, sondaı-aq memlekettik baǵdarlamalary boıynsha turǵyn úı satyp alýǵa kredıtter belsendi túrde berýde (2019 jylǵy 13 mamyrdaǵy jaǵdaı boıynsha):

  • «7-20-25. Ár otbasyna baspana alýdyń jańa múmkindikterin berý» baǵdarlamasy aıasynda 5,5, mlrd teńgege 464 kredıt berildi;
  • «Baspana-hıt» boıynsha 4,8 mlrd teńgege 576 zaım berildi;
  • Ipotekalyq turǵyn úı valıýtalyq zaımdardy qaıta qarjylandyrý/ «Qazaqstandyq turaqtylyq qory» AQ qarajaty esebinen 74,5 mlrd teńge (QKB-ny esepteýmen) kóleminde 12153 ıpotekalyq zaımdar qaıta qarjylandyryldy.

Jeke tulǵalarǵa qashyqtan qyzmet kórsetý

Búgingi kúni Homebank paıdalanýshylarynyń sany 3 652 myń klıentke deıin ulǵaıdy. 2019 jyldyń birinshi toqsanynda ınternet-bankıng paıdalanýshylary 7 mln astam tólemder men aýdarymdar júrgizdi.

Bank Homebank servısterin belsendi damytýdy jalǵastyrýda, osylaısha 2019 jyldyń 1 toqsanynda klıentterge kelesi múmkindikter engizildi:

  • Homebank-tiń web-nusqasynda shottardyń derektemeleri boıynsha PDF úzindi-kóshirmeni saqtaý
  • kz-tiń web-nusqasynda «Shymbulaq» kýrortynyń abonementin tóleý
  • Báıterek development, Kúzet Qorǵaý, Oqjetpes kompanııalarynyń paıdasyna tólemderdi tóleý
  • iOS-qa arnalǵan mobıldik qosymshada uıaly baılanys úshin Go! bonýstar esebinen tóleý
  • Shottardy buǵattaý jáne tyıym salý boıynsha onlaın tekserý
  • Tıimdi kredıt alýǵa onlaın ótinimder
  • Homebank qosymshalarynda – A-Parking úshin tóleý.

Tólem termınaldary

2019 jylǵy 1 toqsanda:

  • «Jeke tulǵalarǵa arnalǵan kredıt boıynsha aldyn ala sheshimge ótinim» qyzmeti engizildi;
  • iri jetkizýshiler – «Qazaqtelekom» AQ jáne «Samruk-Kazyna Construction» AQ-tyń qyzmetterin tóleý tásilderi keńeıtilip, ońtaılandyryldy;
  • tólemdi termınaldar arqyly qabyldaý úshin 150-den astam jańa tólem kodtary ashyldy.

Banktiń tólem termınaldary arqyly júrgizilgen operaııalardyń jalpy sany 2019 jylǵy 1 toqsannyń qorytyndylary boıynsha 4,4 mln qurady, bul 2018 jylmen (2,7 mln operaııa) salystyrǵanda 60%-ǵa artyq.

Áleýmettik tólemaqylardy esepke jatqyzý

Bank zeınetaqy men járdemaqy alýshylarǵa qyzmet kórsetý boıynsha kóshbasshylyqty saqtap keledi – 2,5 mln adam nemese Respýblıka boıynsha barlyq tólemderdiń jalpy kóleminiń 70,5%-y jáne 67,9% – sany boıynsha.

«Qazaqstan Halyq Banki» AQ PR-qyzmeti

tel. +7 727 2 590 301| pr@halykbank.kz | www.halykbank.kz

 

Sońǵy jańalyqtar