16 Mamyr 2019, 15:55 577 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Jumabek Muqanov: Sekseýildiń shoǵy

Belgili  aqyn,  jýrnalıst, Qazaqstan Jazýshylar jáne jýrnalıster odaǵynyń  múshesi, mádenıet qaıratkeri, «Qurmet» ordeniniń ıegeri  Jumabek Muqanovtyń ómirden ótkenine eki jyldan astam ýaqyt boldy. Osy aptada Túrkistan oblysynyń Shardara aýdanynda  «Sekseýildiń shoǵy» atty  Jumabek Muqanov oqýlary ótkeli jatyr. Osy oraıda óz ultynyń bolashaǵy úshin aıanbaı eńbek etken aqynnyń birneshe óleńin gazet betine jarııalaýdy jón sanadyq.   

 

KÓKTEMDI AŃSAÝ

 

Andyzdap tur aq tútek barsha ǵalam,

Oralmaı júr kógine san shaǵalam.

Eń baqytsyz jan shyǵar álemdegi

Kóktemderin sarǵaıyp ańsamaǵan.

 

Qysy ketpeı dalamda gúl gúldemes,

Jyr túnemes keýdemde, kúlkiń eles.

Men tústiktiń nurynan jaralǵanmyn,

Kóktem kelmeı ketýi múmkin emes.

 

...Tozady, eskiredi

Uly sózder jazylǵan paraqtar da,

Ótkenimdi sen meniń sarapqa alma.

Bir ǵumyrǵa bir kóktem syılamasa,

Men rıza emespin Jaratqanǵa.

 

Kókiregimde búr jaryp barsha qaıyń,

Jańǵyryǵyp jabyrqaý jan saraıym.

Kirpigińmen qarashy kún úzilmeı,

Gúlge oranyp men seni qarsy alaıyn.

 

Qarashy áni, qalqam-aý, qarashy áni,

Kóktem qalaı kóshege jarasady.

Bir kóktemge dál qazir baılanyp tur

Bir aqynnyń baqyty, bolashaǵy.

 

Eseleme, aq boran, eseleme,

Qyraý uıa salmasyn pesheneme.

Kópten kútken kól-kósir kóktem kelsin

Sen turatyn, men turǵan kóshege de.

 

Kóktemim, keshiktiń be?

Men keletin jaqtaǵy esikti ilme.

Meniń tıtteı júregim týlap jatyr,

Týlap jatyr...

Esittiń be?..

 

 

TATIaNA BÝRMISTROVA

ShYRQAǴAN ÁN

 

«Tarta berseń dombyra,

Boldyra ma, erkem-aı...»

Halyq áni

 

Kenetten ketti ashylyp omyraýym,

Keýdemde kernegende qońyraý ún.

 

Túndigin túrip tastap túngi aspan da,

Qus kóńil zymyrap kep shyńǵa asqanda.

Mundaı bop shabytym da shaıqalmaǵan,

Dál bylaı júz túrli syr jymdasqan ba?!

 

Sezimdi tejemelep, irikpeppin,

Júremnen qarsy aldyńa júrip keppin.

Sen bolsań teledıdar – teńiziniń

Tereńine ǵaıyp bop sińip kettiń.

 

Túnimen kóz ilmedim,

Túrtkilep án áseri – sezimderim.

Únińdi taǵy da estip eljireıtin,

Oralar ma baqytty kezim meniń?!

 

Janymda qaptap ketip túz gúlderi,

Qaıta ma qystan qalǵan syzdyń lebi?!

Kirip ap shanaǵyna dombyrańnyń,

Shamaly kózdi jumyp myzǵyr ma edi?!

 

Kúdikpenen oranyp tún qushaǵyn,

Keshigip qaldym ba dep muń qushamyn.

Arman ne, óziń jaıly jyr tolǵaǵan

Men bolsam qazaqtaǵy tuńǵysh aqyn.

 

Ne deıin, baqytyńdy bazarlaǵyn,

Keshir meni, appaq qyz, áz ardaǵym.

Sen meni óz tilimde terbep ediń,

Seniń ana tilińde jaza almadym...

 

ÁKEGE TAǴZYM

(Kesenedegi jazý)

Janymdy jabyrqatsa tumsa qaıǵy,

Shabytym shamyrqanyp jyr qashaıdy.

Adamdar qas-qaǵymda ǵaıyp bolsa,

Ulaǵatty urpaqtar myń jasaıdy.

 

Jaıqalǵan báıterekteı japyraǵy,

Mańǵystaý  – maıly qııan atyraby.

Segiz qanat Orda bop boı kóterdi,

Pir Beket jatqan jerdiń topyraǵy.

 

Shaǵyl qum Shardaranyń shalǵaıynda,

Tereńnen tebirenip tolǵaıyn da.

Atqan tań, shyqqan kúnmen amandasyp,

Aq kúmbez bop turarsyz jol boıynda.

 

Qalaısha tabynbassyń,saǵynbassyń,

Táńirdan táýbe tilep jalynbassyń.

Qaýmalaǵan qalyń el aman júrsin,

Qasqa jol, Aq kúmbezim baǵyńdy ashsyn!

 

Jaýshyqum, jarqyraıdy – kólde etegi,

Dúnıe jalǵan bolyp shóldetedi.

Tal besik-jer besikke amanattap,

Aq kúmbez – Aq kesene terbetedi.

 

Shyńdaıtyn sharbolattaı ar-sanasyn,

Biz kórdik qansha náýbet, qanshama syn.

Ulanyń uıasynan uzap ketse,

Aq kúmbez, áýdem jerden qarsy alasyń.

 

Urpaǵyń ulyqtasa ulys kúnin,

Ýaqyt dáleldeıdi durystyǵyn.

Aq kúmbez, máńgilikke kúzete ber,

Elim men halqymyzdyń tynyshtyǵyn.

 

Qunym ne – osyndaıda ashylmasam?!

Jyrymmen asqaraly ǵasyr basam.

Segiz qanat Aq orda – Aq kúmbezge,

Segiz shýmaq óleńmen shashý shasham!

 

 

Qalqam, sen muńaımashy...

 

Setinetshi sherimniń sen – seńderin.

Elden erek kórinsin eńsem meniń.

Baqtarymnyń baǵbany, baıandy bol,

Baǵanasy baqyttyń teńselmegin.

 

Jyldar qaldy, minekı, jymdaspaǵan,

Shyńyraý oı shynjyrlap shyń da aspaǵam.

Kóktem kógi kóz jasyn tógip ótti,

Búkil álem dál qazir muńdas maǵan.

 

Qalqam, sen muńaımashy...

Dombyrańdy ustashy, perneleri

Tebirensin, termeler, terbe meni.

Asý – asý belderden aǵyp ótsin,

Asaý taıdy aǵytshy kórmedegi.

 

Saǵan ǵana dúbiri áıgili únmen

Aldyn bermeı júreıin báıgeniń men.

Jan saraıym jańǵyryp qalsynshy bir,

Jabyrqaǵan kóńilge jaıly múldem.

 

Tuńǵıyqtan túrli syr tundyrar shaq –

Júz buralǵan kezińdi júrmin ańsap.

Balbyraǵan júzińmen barsha muńdy

Baılap – matap tastashy qylburaý sap

 

Dál qazir-aq dertińdi ǵaıyp qylam,

Shabytymdy samǵatyp saıypqyran.

Jeruıyq júregime alyp baryp,

Jyrymmen dýalaımyn, aıyqtyram.

 

Muńaımashy, keńeıip arqa-basym

Sarsha muńnan arylyp shań  tarasyn.

Aq batasyn ańsaǵan arýanadaı.

Baqytyma meniń de bar talasym.

Sońǵy jańalyqtar