16 Mamyr 2019, 15:38 725 0 Aımaq "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Sherhan men Nasyr baýynda

Almaty-Shymkent kúre tasjolynyń boıynda, ejelgi «Jibek jolynda» menmundalap turǵan sáýletti Turar Rysqulovtyń eskertkishi aldynda bir top oblys, aýdan basshylary qonaqtardy arqyn-jarqyn kóńilmen kútip aldy. Qazaqtyń kemeńger ulynyń rýhyna taǵzym etip, gúl shoqtaryn qoıdyq. Saparymyzdyń basty maqsaty – «Taýpisteli taǵzymy» jobasy boıynsha Pistelide, onyń kórikti demalys orny «Altyn taǵa» demalys aımaǵynda «Rýhanı jańǵyrý: bolashaqqa baǵdar» baǵdarlamasy aıasynda ótetin «Sherhan men Nasyr baýynda» dep atalatyn halyqaralyq jazýshylar konferenııasyna qatysý. Qasymyzda Alashtyń tanymal aqyny, Memlekettik syılyqtyń ıegeri, respýblıkalyq Jazýshylar odaǵy tóraǵasynyń orynbasary Esenǵalı Raýshanov, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty, jazýshy Nesipbek Dáýtaıuly jáne jas aqyn Hamıt Esaman bar.

Pisteli aýylyna oıly-qyrly tasjolymen zyrlap kelemiz. Tabıǵat kórinisi keremet-aq! Janǵa jaıly saf aýa tynysyńdy asha túsedi. Aýyldyń burynǵy aty Taýpisteli eken. Biz buryndary bul mekendi piste – orystyń «semochka» degen shikildeýiktiń kóp ósetin jeri bolar dep oılap júrsek, onymyz múlde basqa bolyp shyqty. Jergilikti halyq Qarataý shatqaldarynda jabaıy ósetin jańǵaq tuqymdas, dánegi dámdi aǵashtardy «taýpiste» deıdi eken. Onyń dánegi kádimgi syrahanalarda qýyrylyp beriletin «fıstashka» bolyp shyqty.

Pisteli de jasyl tal-daraqqa oranǵan kıeli Qarataýdyń tereń qoınyna (shatqa) ornalasqan tabıǵaty ásem aýyl eken. Bul aýyl – qazaqtyń belgili jazýshysy Marhabat Baıǵuttyń kindik qany tamǵan jer. 1995 jyly osy Taýpisteli aýlyna Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Sherhan Murtaza men ózbektiń belgili qalamgeri, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Beıbitshilik jáne rýhanı kelisim syılyǵynyń laýreaty Nasyr Fazyl bastaǵan bir top qazaq-ózbek jazýshylary, aqyndary bas qosyp, arnaıy alma aǵashtar baýyn otyrǵyzǵan. Sodan 2005 jyly jáne 2015 jyldyń mamyr aıynda Sheraǵa bastaǵan bir top belgili qalamgerler bas qosyp, qazirgi ádebıettiń barysyn sóz etip, jurtpen shúıirkelesken. Bul kúnderi Kókbulaq jaǵasyndaǵy sol alma baq qanat jaıyp, boı kóterip, jyl saıyn tógiltip jemis berip tur.

«Taýpisteli taǵylymy» jobasy 2016 jyly Túlkibas aýdany ákimdigi men máslıhattyń, oblys basshylyǵynyń qoldaýymen qolǵa alynypty. Sol joly «Marhabat-Mıras» qoǵamdyq qory qurylyp, onyń tóraǵasy bolyp aýdandyq ardagerler keńesiniń basshysy Sátbaı Qasymbekov saılanǵan. Qoǵamdyq qordyń músheleriniń sheshimimen «Taýpisteli taǵylymy» basqosýy úsh jylda bir ret ótkizip turýdy maqsat etipti. Endi mine úsh jyldan soń taǵy sondaı basqosý ótkizilýde. Bul joly keleli jıynǵa kórshi memleketter men elimizdiń 100-den astam qalamgerleri men qoǵam jáne memleket qaıratkerleri qatysty.

– Bıyl qoǵam qaıratkeri, túrki dúnıesiniń birtutastyǵyn kóksegen Turar Rysqulovtyń týǵanyna – 125 jyl. Sol Turardyń tulǵasyn elge tanytqan Sherhan Murtaza aǵamyz. Qalamgerdiń «Aı men Aısha» shyǵarmasy túrik tiline aýdaryldy. Bul túrki rýhanııatyna qosylǵan tamshydaı bolsa da qazaq qalamgerleriniń úlesi dep bilemin. Olaı bolsa, rýhanııatty túgeldeıtin osyndaı forýmdar dástúrli túrde ótip turýy kerek. Búgingi basqosýdyń maqsaty – halyq arasynda kórkem ədebıetti nasıhattaý, bolashaq jastardy patrıottyq rýhta tərbıeleý, olardy kitap əlemine shaqyrý arqyly oı-óristerin keńeıtý, damytý, daryndy jastardyń shyǵarmashylyǵyna qoldaý kórsetý bolyp tabylady, – dep Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Málik Otarbaev jınalǵan qaýymǵa shyǵarmashylyq tabys tiledi.

– Biz urpaǵymyzǵa Nasyr Fazylovtaı, Sherhan Murtazadaı tulǵalardyń ómiri men ónerin udaıy nasıhattap otyrýymyz kerek. Tulǵalardy tanytý arqyly biz týǵan jerdi túletemiz. Birlikke, týystyqqa shaqyrǵan osyndaı jıyndar kóp bolǵan saıyn, jastar ózderine úlgi alar tulǵalardy tanı bastaıdy, – dedi Qazaqstan Jazýshylar odaǵy tóraǵasynyń orynbasary, aqyn Esenǵalı Raýshanov.

– Bıyl – Ózbekstandaǵy Qazaqstan jyly. Al, qazaq pen ózbekke ortaq jazýshy, eki eldiń mádenıeti men ádebıetiniń damýyna súbeli úles qosqan marqum Nasyr Fazylovtyń týǵanyna – 90 jyl. Keshe keshke otyryp eseptesem, búgin Sherhan Murtazanyń ómirden ozǵanyna 201 kún tolypty. Túlkibastyń myna Taýpistelisinde Nasyr Fazylov pen Sherhan Murtaza óz qolymen ekken alma baýyn kórdińizder, sulýlyǵyn tamashaladyńyzdar. Qos qalamgerdiń ónegeli ómiri men dostyǵyn keıingi jastarǵa keńinen nasıhattaý bizdiń paryzymyz, – dep tolǵandy eki qalamgerdiń shyǵarmashylyǵynyń shyraqshysyndaı bolyp júrgen Marhabat Baıǵut. Jıynǵa jınalǵan jazýshylar Sheraǵa men Nasyr qarııa týraly estelikter aıtyp, olardyń shyǵarmashylyǵyn kópshilikke pash etti.

– Túrki dúnıesin jańǵyrtyp, qyzǵaldaqtyń otany Túlkibas aýdanynda osyndaı forýmnyń ótip jatqany biz úshin úlken oqıǵa. Sebebi, Túrkııada Sultan Ahmed maıdanynda (alańynda) 5575 túp qyzǵaldaqtan órilgen gúl-deste kilem bar. Al, onyń túptamyry Túrkistannan bastalǵanyn bilgende tipti qýandym. Túrkistan jaıly eń alǵash men 4-synypta estip-bildim. Ustazymyz «Bizdiń atamekenimiz qaı óńir?» degende bárimiz ózimizdiń týyp-ósken qalalarymyzdy, Stambýl, Ankara dep jamyrasa atadyq. «Durys emes. Bizdiń atamekenimiz – Túrkistan. Ol Qazaqstanda. Ol jerde Qoja Ahmet Iasaýı babamyzdyń súıegi jatyr» degende men sol arman qalany bir kórýge yntyq boldym. Sol armanym Qazaqstan táýelsizdik alǵan kezde oryndaldy. Meniń oıymda kókten qaraǵanda Túrkistannyń qyzǵaldaǵyn keskindeıtin eńseli munara ornatylsa degen arman bar. Túrki urpaǵy jumylsaq, bul isti júzege asyrý qıyn bolmas. Qyzǵaldaq – tatýlyqtyń, birliktiń, beıbitshilikti jaqtaýshy elderdiń belgisi bolar edi, – dedi túrkııalyq jazýshy-aýdarmashy Asyl Shemgýn.

Kórikti Pistelide ótken kezdesýden keri qaıtyp kele jatyp biz ońtústik óńirdiń azamattary jergilikti ákimshiliktiń qoldaýymen ótkizip jatqan taǵylymy mol is-sharalarǵa kóńilimiz tolqyp, basqa óńirlerde osyndaı mándi kezdesýler nege joq degen oıǵa berildik...

Jalǵasy kelesi sanda

Saǵyndyq ORDABEKOV,

medıına ǵylymdarynyń doktory, professor,

Qazaqstan Jýrnalıster Odaǵynyń múshesi

 Taraz qalasy

Sońǵy jańalyqtar