16 Mamyr, 15:32 383 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

JÚRGENOV JÚRIP ÓTKEN JOLDYŃ BEIMÁLIM TUSTARY

1964-1965 jyldardan bastap, qoǵam jáne memleket qaıratkeri, esimi Orta Azııaǵa belgili Temirbek Qarauly Júrgenovti aýyz ádebı muralardy zertteýshi, ǵalym Mardan Baıdildaev, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ramazan Súleımenov, sodan keıin osy joldardyń avtory zerttep, júrgenovtanýǵa zor úles qosty. Keıinnen júrgenovtanýshylar kóbeıdi. Osy zertteýlerde T.Júrgenovtiń ómir joly, ol atqarǵan qyzmetter, jazǵan maqalalary jaıly aıtylyp, jazylyp kelgendikten qaıtalap jazbaı, kópshilik oqyrmandar ǵana emes, tipti júrgenovtanýshylardyń ózderi bile bermeıtin birsypyra qyry men syrlaryn qysqasha baıandap ótpekpin.

T.Júrgenov te et pen teriden jaralǵan adam ǵoı. 1919 jyly «Kóńtóbede» otyrǵan ákesiniń úıine kelip, zamandastary Ysmahan, Ysqaq, Kirebaılarmen áńgime dúken qurady. Ol sol kezde Yrǵyzdaǵy shaǵyn mılıııa otrıadyn basqarady eken. Et ústinde jiliktegi asyqty alý úshin Ysmahanmen aǵash sapty bákige talasqan oqıǵasyn sol dastarqanda T.Júrgenovpen birge bolǵan ákem Maılybaı Bekbergenov 1960-1961 jyldary aıtqan-dy. Bul onyń týǵan aýylyna kelgesin balalyǵy ustap ketkenin kórsetedi.

Ekinshi bir áńgimeni Temkeńniń nemere aǵasy Nurjan Judyryqov aıtqan edi. Ol kisi qaı jyly ekenin umytypty. «...Temirshege Yrǵyzdyń Jaǵalbaıly rýynyń baıy (ári bı) Qalınurdyń qyzyn aıttyryp qoıǵan bolatyn. Biraq Qara kókesine hat jazyp, arnaıy adam jiberip, ákeler ýádesin buzdyrdy!» – degen.

Úshinshi bir derek kózinde 1921 jyldyń 25 jeltoqsan kúni Yrǵyz ýezi basqarý komıtetiniń Orynborǵa ýezdiń ókili bolyp barǵan T.Júrgenovti atqarý komıtetimen kelispeı qamaǵanyna qarsylyq bildirip komıtetke Yrǵyz atqarý komıtetiniń tóraǵasy Toıbazarov ortalyqqa telegramma jibergen. Ol telegramma 1921 jyldyń 26 jeltoqsanda tirkelgeni jóninde belgi qoıylǵan.

Tórtinshi derek – qujatta: 1922 jyly Orynbor oblystyq partııa komıteti Á.Jangeldınmen birge T.Júrgenovti Adaı okrýgine NKVD qyzmetke jiberýge sheshim qabyldady. Alaıda T.Júrgenov óziniń densaýlyǵyna baılanysty bara almaıtynyn jáne dáriger A.V.Raıbshteınniń 1922 jyldyń qarashasynda bergen anyqtamasyn da usynady.

Oblystyq partııa komıteti men partııalyq komıssııa músheleri odan Adaı okrýgyna barýdy talap etedi. Alaıda olar durys sheshim shyǵarmaǵannan keıin T.Júrgenov 1922 jyldyń 16 qarashasyndaǵy jáne 4 jeltoqsandaǵy aryzymen ózin partııa qatarynan shyqqan dep esepteýin suraıdy.

1922 jyldyń 8 jeltoqsanynda Orynbor qalasynda «T.Júrgenovtiń partııalyq qylmystyq isi» arnaıy qaralady. «RKP(b)-nyń múshesi T.Júrgenovtiń partııa músheliginen shyǵý týraly aryzyna sáıkes ony ózinen-ózi shyqqan dep eseptelsin», – dep qaýly qabyldaıdy. Budan qoǵam jáne memleket qaıratkeri bolǵan T.Júrgenovtiń sol tusta-aq bolshevıkter partııasyna yqylasynyń tómen bolǵandyǵyn ańǵaramyz.

1924 jyldyń 24 aqpanynda Tashkent qalasynan Orynbordaǵy qazaq ortalyq atqarý komıtetine Túrkistan respýblıkasyndaǵy qazaq ókili T.Júrgenovtiń baıandamasynan kóp nárseni oqyp, bile alamyz. Mańyzdylyǵy sol Túrkistan Respýblıkasyndaǵy sol tustaǵy saıası-áleýmettik jaǵdaıdyń, ondaǵy adamdardyń Túrkistan Respýblıkasynda alda júrgiziletin mejeleýge degen túrli kózqarastar men pikirler jaıly óz paıymdaýlaryn jáne Tashkenttiń Qazaqstan Respýblıkasymen qosylýyna aıyryqsha myrzashóldikterdiń qarsylyǵyn jazǵan. Sondaı-aq, T.Júrgenov ýaqytsha bolsa da Tashkent qalasynyń Qazaqstanǵa qosylýy – úlken saıası, konomıkalyq jaǵdaıdy jaqsartatynyn da sóz etken.

Osy jazba málimdeme negizinde T.Júrgenov keıinnen «Orta Azııa men Qazaqstandy ulttyq-terrıtorııalyq jaǵynan mejeleý» atty eńbegin baspasózde jarııalady.

Belgili tulǵalardyń belgisiz, beımálim syrlary men qyrlaryn jaza otyryp, júrgenovtanýshylardyń jańa tobyna T.Júrgenovti alǵash zerttep, zerdelegen zertteýshilerdiń eńbegin syılaı otyryp, ózderiniń jazbalarynda olardyń eńbekterin paıdalanǵanda silteme jasaý qajettigin esine salamyz. Kóp oraıda 2000 jyldan beri qurastyrylǵan birsypyra kitaptarda burynǵy zertteýshilerdiń jazǵandarynyń basym kópshiligi esh jerde silteme jasalmaǵan.

 

Tynyshbek DAIRABAI,

QR Mádenıet qaıratkeri,

jazýshy, «Qurmet» ordeniniń ıegeri

Tgter júrgenov

Sońǵy jańalyqtar