16 Mamyr 2019, 14:36 1145 0 Bilgenge marjan Dınara MYŃJASARQYZY

ÁLEMDE QAI DIN JOIYLÝY MÚMKIN?

Eýropada shirkeýler jabylyp, meshitter kóbeıip keledi

Din – názik másele. Álemde bolyp jatqan dinder qaqtyǵysy, lańkestik áreketter, bitispes soǵystyń astarynan da dinge degen kózqarastyń ekiushty ekeni baıqalady. Tipti, jurt minájat etetin oryndarda jarylystyń jıi bolýy jáne onyń sebebi men saldarynyń ashylmaı, jabýly qazan kúıinde qalýy kóp jaıtty ańǵartsa kerek.

Búginde ǵalymdar da qarap jatpaıdy. Jaqynda olar aldaǵy 2060 jyly álemdegi dinı ahýaldyń qalaı órbıtinine boljam jasady. Muny Eýropadaǵy demografııalyq daǵdaryspen baılanystyrsa da, budan da tereńirek máseleniń bar ekenine ekpin túsiredi. Sóıte tura, bolashaqta qandaı konfessııalardyń sanamyzdan óship, ótkenniń enshisinde qalatynyn sarapqa salady.

Máselen, jyl saıyn Eýropada ondaǵan hrıstıan shirkeýi jabylyp, onyń ornyna sonshalyqty meshit salynady eken. Bul derek kópten beri áńgime arqaýyna aınalǵan eýropalyq kontınenttiń ıslamdanyp bara jatqandyǵyn naqty dáleldese kerek. Pew áleýmettik ortalyǵynyń zertteýshileri usynǵan boljamǵa sensek, 2060 jyly hrıstıandardyń sany bir býyn almasqannan keıin 34 paıyzǵa, al musylmandardyń sany 70 paıyzǵa jetedi eken.

Búginde eýropalyq kontınentte eń iri hrıstıandyq memleket Reseı ekeni belgili. Osy turǵyda álgi uıymnyń zertteýshileri 40 jyldan keıin Reseı hrıstıan ókilderi kóp memleket retinde alǵashqy ondyqtan túsip qalatynyn aıtady. Sondaı-aq, bul qatarda Qytaı men Germanııa da bar. Sebebi, bul ýaqytta álemdik din dep sanalǵan hrıstıan dininiń ornyn ıslam basýy ábden múmkin deıdi sarapshylar. Jáne bul proeske bastamashyl retinde Taıaý Shyǵys elderi emes, AQSh pen Úndistan kirispekshi. Iaǵnı, Úndistan turǵyndar sanynyń kóptigi jaǵynan, al AQSh jappaı ımmıgraııanyń kómegi arqyly ún qospaq. Alaıda, bul jerde bir kiltıpan bar. Sońǵy kezde bul elderde de musylman jamaǵatyna qarsy shabýyldar jıi bolýda. Bul másele prezıdent Trampty da sonshalyqty alańdata qoıǵan emes. Tipti, AQSh-ta úshinshi apta qatarynan «hıdjab kıgen kongressvýmen» retinde tanylǵan Ilhan Omar tóńiregindegi daý basylmaı qoıǵan-tuǵyn. Amerıkalyq qoǵamdaǵy ıslam týraly úreıdi sarapqa salǵan ol 2001 jylǵy 11 qyrkúıekte bolǵan teraktini qaperge salyp, sony uıymdastyrýshylardy tildedi. Musylman áıel sol arqyly ishki janaıqaıyn bildirgenmen, jergilikti aqparat quraldary teraktini oǵan qarsy qural retinde paıdalanýǵa tyrysyp baqty. Onyń aıtýynsha, budan keıin oǵan qaýip tónip, túrli qysym jasalatyny týraly habarlama kelgen. Bul neni bildiredi?

Birqatar zertteýlerge súıensek, 2040 jyly AQSh-taǵy musylman qaýymy sany jaǵynan hrıstıan dini ókilderinen keıingi orynǵa jaıǵaspaq. Qazir bul elde resmı málimet boıynsha 3,3 mln musylman ómir súredi. Bul turǵyndardyń 1 paıyzy.

Islam: bala sanyn shektemeıdi

Al Eýropadaǵy jaǵdaı qalaı? Máselen, bir hrıstıan otbasyna ortasha eseppen eki baladan, al musylman otbasyna úsh baladan keledi. Bul jyldan jylǵa musylman otbasynyń sany kóbeıip jatyr degen sóz. Tipti, bul kórsetkish keıbir memlekette musylman ókiliniń laýazymdy qyzmetke ornalasýyna túrtki bolýda. Jaqynda ǵana Germanııa Qorǵanys mınıstrligi polk ımamy laýazymyn engizdi. Sebebi qazir býndesverde shamamen 3 myń musylman ókili boryshyn óteýde. Esesine, sońǵy bes jylda hrıstıan qaýymy bir jarym mıllıonǵa qysqarypty. Munyń zalaly Lıýteran shirkeýine kelip tııýde. Qulshylyq etetin adam sany azaıǵan saıyn shirkeýler de jabylýdyń az-aq aldynda tur. Belgili dintanýshy Roman Lýnkınniń aıtýynsha, lıberaldy hrıstıandyq konfessııalarǵa, atap aıtqanda lıýterandar men metodısterge de kóńil bólýimiz kerek. «Áıtpese, túptiń túbinde olardan da aırylyp qalýymyz múmkin», – deıdi ol. Mundaǵy basa aıtatyn bir másele – bul konfessııalar protestantızmge jaqyn. Lıýteran dini Germanııada HVI ǵasyrda, al metodızm HVIII ǵasyrda AQSh-ta tamyryn jaıdy.

Ulybrıtanııa shirkeýlerinde de másele kóp. Eki jyl buryn el basshylary 2020 jyly din qyzmetshileriniń kóbi zeınetke ketse, olardyń ornyn basatyn eshkim joq dep dabyl kótergeni este. Sondyqtan Ulybrıtanııa úkimeti jas din qyzmetshilerine bıýdjetten qosymsha aqsha bólý týraly arnaıy baǵdarlamany iske qosty. Alaıda, bul áreket ázirge eshqandaı nátıje ákele qoımaǵan sııaqty. Sońǵy 15 jylda brıtan elinde 500 shirkeýge qara qulyp salynyp, qańyrap qalǵan dinı oryndar konert beretin alańǵa, qonaq úı men barlarǵa aınalǵan.

Bir qaraǵanda, oǵan bala týý sanynyń azdyǵy da basty sebep emes deıdi mamandar. Dintanýshy Roman Lýnkınniń pikirinshe, qazir álemde konservatıvti dinı bilimge degen suranys joǵary. «Al bul aǵymdar óte ymyrashyl keledi. Máselen, Norvegııa Lıýteran shirkeýi birjynysty juptarǵa shirkeýge kirýge ruqsat berdi. Aıta keterligi, sol shirkeýdiń epıskopy áıel adam. Tipti, munda shirkeýge birjynysty juptardyń kirýi men áıeldiń din qyzmetshisi bolýy týraly ortaq pikir joq. Sebebi, hrıstıan áleminde jańa baǵyt paıda bolýda. Eger Germanııa, Norvegııa, Shveııadaǵy lıýterandyq shirkeýler ymyrashyl kelse, al olardyń Afrıka men Azııadaǵy enshiles qaýymy áldeqaıda konservatıvti jáne óz betinshe ómir súre alady. Sonyń ishinde eń konservatıvti degen aǵymdar belsendi túrde damyp keledi», – deıdi dintanýshy.

Dálireginde, lıberaldy hrıstıan aǵymdarynyń dál osylaı álsizdenýine basty sebep – bilimdi shyndyq jolyna baǵyttap, senim bildirýshilerge qatań talap qoımaýynda. Sol arqyly olar hrıstan dinine degen kózqarasty múldem ózgertýge qumar. Zertteýshilerdiń pikiri osyǵan saıady.

Taǵy bir zertteýshilerdiń aıtýynsha, dinı aǵymdar ár túrli sebepterge baılanysty joıylyp ketýi múmkin. Sonyń biri – demografııa. Adamzattyń basynan talaı dáýir ótti. Osy ýaqyt ishinde dinı senimi men kózqarastary da túrlenip otyrdy. «Baıaǵy antıkalyq dinı aǵymdar tarıh sahnasynan ketse, búginde grekter pravoslavııalyq hrıstıanǵa jaqyn ekenin ańǵartty. Al kezinde zoroastrızm dinine birtaban jaqyn parsylardyń deni qazir musylman. Demek, sońǵy jyldary bázbireýler astyn syzyp aıtyp júrgen dinı aǵym jáne etnıkalyq toptar bir-birimen tyǵyz baılanysty emes. Shyn máninde, senim úshin etnıkalyq sáıkestik ekinshi másele», – deıdi dintanýshy Pavel Kostylev.

Dinı aǵymdardyń qoǵamnan shetkeri ysyrylyp qalýyna ne sebep? Bálkim, din de ómir aǵymyna saı ózgeriske umtylýy kerek shyǵar. Búgingi jańa tehnologııaǵa bet alǵan jastar úshin jańashyldyq qajet. Olardy tárbıeleýshi ınternet ekenin eskersek, dinı aǵym men dinı kózqaras eskiniń qaldyǵy bop qabyldanýy múmkin. Sońǵy zertteýlerge súıensek, keıbir eldiń ustanatyn dini salt-dástúrimen aralasyp, bekı túsken. Oǵan mysal retinde Japonııadaǵy sıntoızm, Sibir men Qıyr Shyǵystaǵy shaman dinin aıtýǵa bolady.

P.S: Álemdik zertteýshiler hrıstıan dinine senýshilerdiń qatary azaıyp barady dep dabyl qaǵýda. Alaıda, alpaýyt elderdiń ózinde ıslam dininen sekem alyp, úrke qaraıtyndardyń qatary azaımaı otyr. Oǵan sońǵy jyldary ottyń oshaǵyna aınalǵan Lıvııa, Irak, Sırııadaǵy soǵys mysal. Onyń taǵy bir aıqyn dáleli – musylman qaýymy minájat etetin oryndar men meshitterde qasaqana jasalatyn jarylystyń kóbeıip ketýi. Bul árekettiń bári ıslam dinine degen úreı men qorqynyshtyń kúsheıe túsýine ákep soǵýy yqtımal. Soǵan qaramastan, álem boıynsha musylman qaýymynyń artýy kóńilge dem beredi.,

Dınara MYŃJASARQYZY

Sońǵy jańalyqtar