16 Mamyr 2019, 13:27 1017 0 Rýhanııat Dınara MYŃJASARQYZY

IFTAR EMES, AÝYZAShAR

Qoǵamda ózimizdiń shuraıly tilimizden jırenetinder kóbeıgen sııaqty. Kez kelgen qazaqsha sózdiń basqa tildegi balamasyn aıtýǵa áýes.

 Osydan úsh-tórt jyl buryn Qazaqstan musylmandar dinı basqarmasy Jaratýshyny «Allah» dep emes, «Alla» dep aıtyp, jazý kerek dep arnaıy pátýa shyǵarǵan bolatyn. Degenmen keıbir namazhandar dinı basqarmanyń bul bastamasyn qoldamaq túgili oǵan qarsy boldy. Múftııattyń janyndaǵy Ǵulamalar keńesiniń sheshimi boıynsha «Alla» sózin «h» árpinsiz jazǵan durys. Óz kezeginde múftııattyń atalǵan pátýasy zııaly qaýym ókilderi tarapynan úlken qoldaýǵa ıe boldy. Múftııat shyǵarǵan kez kelgen pátýany eń birinshi halyqqa jetkizetin meshit ımamdary. Sondyqtan da olar óz mindetin minsiz atqaryp, halyqqa túsindirý kerek.

Sol sııaqty Oraza aıy bastalsa sózdik qorymyz «ıftar» sózimen tolyǵady. Osy kúni «Iftarǵa shaqyrdy, ıftarǵa baramyn» degenge de qulaq úırenip barady. Alaıda, qazaqtyń «aýyzashar» degen sózi kimniń taqııasyna tar kelip júr? Tipti, el aldynda júrgen ánshiler de áleýmettik jelidegi paraqshalaryna «búgingi ıftardan kórinis» dep sýret salyp jatady. Dál solar sol sózdi tereń maǵynasy úshin aıta ma, álde trendten qalmaý kerek dep uǵa ma? Bálkim, aýyzashardy arabsha jazsa, jazbasy oqylymdy bolady deı me? Biraq osyny qaperge alyp, «Iftar emes, aýyzashar» dep jatqan kim bar? Tildegi birizdilik qaıda? Bul máselege Dinı basqarma, jergilikti meshit ımamdary, dintanýshylar ne der eken?

Balǵabek Myrzaev,

teologııa ǵylymynyń doktory, dintanýshy:

 – Negizi musylmandar otyz kún oraza ustaǵanda tańsáride aýyz bekitip, kún batqanda ashady. Iaǵnı, aýyzashar degenimiz kúndelikti oraza merzimi aıaqtalǵanyn jáne tamaq jeıtin ýaqyttyń kelgenin bildiredi. Bul kúnniń batqan ýaqyty. Qazir keıbireýler «aýyzashar» degen sózdiń ornyna «ıftar» degendi qoldanyp júr. Iftar – arab tilinen engen sóz. Onyń qazaqsha maǵynasy – aýyz ashatyn ýaqyt. Ókinishke qaraı, qazir múmkin bilip, múmkin bilmeı «ıftar» degen sózdi oryndy jáne orynsyz qoldanyp júrmiz. Árıne, ár eldiń óz salty, dástúri, tili bar. Sondyqtan dinde árbir sóz, sóılem jamaǵatqa túsinikti bolý kerek. Keıbir dinı  bilimi joq nemese arabsha bilmeıtinder ıftar degen sózdiń maǵynasyn túsinbeı jatatyny ras. Qoǵamǵa túsinikti bolý úshin aýyzashar dep aıtqanymyz jón bolar edi. Aýyzashar desek Quranǵa da, hadıske de qaıshy kelmeıdi.

Sońǵy jańalyqtar