16 Mamyr 2019, 13:10 1249 0 Syrtqy saıasat Ahmet ÓMIRZAQ

QAZAN BIR, «QAIǴY» BASQA...

Jalpy, «Bitken iske iske synshy kóp». Biraq sol synshylardyń pikiri ádil aıtylyp, qandaıda bir máseleniń shyndyǵyna kóz jetkizýge kómegi tıip jatsa, ondaıdy nege quptamasqa? Al jalpaq jurtqa belgili jaıttan astar izdep, bolǵandy «boldyrǵandar» jaıynda qoldan ańyz jasaýǵa talpynatyndardyń áreketi ádiletti dep kim aıtar?

Jaqynda kezdeısoq «Túrkistan mádenı qory» qoǵamdyq qory (OF «Kýltýrnyı fond Týrkestan») tarapynan shyǵarylǵan «Týrkıston taqvımı» 2019 («Túrkistan kúntizbesi» 2019) atty kúntizbeni kórip qalyp, ondaǵy áıgili taıqazannyń tarıhy men elge oralýy jaıynda berilgen maqalany oqyp shyqtyq. Maqalada Erkın Jýrabekov atty ózbek ulty ókiliniń Qoja Ahmet Iasaýı kesenesindegi taıqazannyń oralýyna «sińirgen eńbegi» jóninde aıtylǵan eken...

Barshaǵa belgili, Ortalyq Azııadaǵy aty kúlli álemge belgili qalanyń biri Túrkistan bolsa, onyń atyn shyǵarǵan Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi. Kesene túrki halyqtary tarıhynda oryny bar aqyn, fılosof Qoja Ahmet Iasaýıge (1093-1166) arnap salynǵan. Ataǵy álem tarıhynan oryn alǵan uly qolbasshy, Monǵol-túrik tektes halyqtar bıleýshisi, Ámir Temir (Aqsaq Temir, Temirlan. 08.04. 1336 – 18.02. 1405) buıryǵymen, Ahmet Iasaýı qaıtys bolǵanyna eki júz jyldaı ýaqyt ótkende onyń mazardyń ornyna, dúnıejúzilik sáýlet óneriniń eskertkishi derlik tamasha kesene ornatyldy.

Eni 46,5 metr, uzyndyǵy 65 metrge sozylǵan úlken kúmbezdi qurylys 8 túrli 35 bólmeden quralǵan. Sol bólmeler tobynyń biri qazandyq dep atalyp, onda sırek kezdesetin jeti asyl metaldyń (myrysh, latyn, qola, qorǵasyn, mys, kúmis, temir) qospasynan quıylǵan, salmaǵy 2 tonna, syıymdylyǵy 3 myń lıtr, bıiktigi – 1,60 metr, dıametri – 2,42 metr, tuǵyrynyń bıiktigi – 0,54 metr, dıametri – 0,607m bolatyn taıqazan turǵan.

Taıqazandy Ámir Temirdiń tapsyrýymen 1399 jyly 25 maýsymda (hıjra 801 jyl, 20-shaýýal) Túrkistan qalasynyń batysynda, 27 shaqyrym jerde ornalasqan Qarnaq eldi mekeninde ırandyq sheber Ábdil Ázız Sharafaddın Tebrızı qalypqa quıyp, jasap shyqqan. Qazan syrtynda araptyń sýls jáne kýfı qoltańbalarymen jazylǵan úsh qatar jazýdyń birinshisinde ony Qoja Ahmet Iasaýı kesenesine arnalyp jasalǵany jazylǵan.

1935 jyly Iran sheberleriniń III Halyq-aralyq konferenııasyna oraı, taıqazandy Sankt-Peterbýrgtegi ataqty Ermıtaj mýzeıine alyp ketken. Biraq elý tórt jylǵa deıin qaıtarylmaı, sol mýzeıde turyp qalǵan Taıqazan 1989 jyly 18 qyrkúıekte ǵana Túrkistanǵa ákelinip, áý bastaǵy ornyna turaqtady.

Búginde túrki áleminiń rýhanı ortalyǵyna aınalyp otyrǵan Túrkistan qalasyndaǵy álemge belgili jádigerliktiń qysqasha tarıhy osyndaı.

Endi joǵaryda atalyp ótken Erkın Jýrabekovtiń «eńbegi» týraly maqalaǵa keleıik. Maqalada bylaı delingen (ózbek tilinen yqshamdalyp aýdarylyp berilip otyr):

«1935 jyly Sovet Odaǵynda Iran kórkem-óner kúnderi ótkizilýi sebepti qazandy ýaqytsha dep Lenıngradqa (Sankt-Peterbýrg) Ermıtajǵa alyp ketip, qaıtarylmaǵan.

1985 jyly Erkın Jýrabekov Túrkistan qalasy atqarý komıteti tóraǵalyǵyna saılanady. Ol qazandy qaıtarý úshin 5 jyl boıy memlekettik mekemeler arasynda sendelýge kónedi. Óziniń aıtýyna qaraǵanda, bul áreketteri úshin ony «Don Kıhot» dep mazaqtaǵandar da bolǵan. Qazandy qaıtarý máselesimen SSSR mádenıet mınıstri qabyldaýyna kirgende, mınıstr ony kabınetinen qýyp shyqqan.

«Mınıstrmen kerisip qaldyq. Ol qazan Ermıtajda turǵany úshin maqtanýym qajettigin aıtty. Men onda qyzyl alańdaǵy zeńbirekti maǵan berińizder, ony Túrkistanǵa alyp keteıin. Zeńbirektiń ornyna «bul jerde zeńbirek bar edi, qazir Túrkistanda» dep jazyp qoıyńyzdar, óıtkeni Ahmet Iasaýı kesenesindegi qazannyń ornynda osy mazmundaǵy jazý bar! – dedim. Osy sózimnen soń ol meni kabınetinen qýyp shyqty. Qazandy qaıtarý úshin qandaı ádis-aıla tapsaq, bárin qoldanyp kórdik. Bes jyl boıy jazbaǵan jerimiz, aıtpaǵan adamymyz qalmady», – dep eske alady E.Jýrabekov.

Tynymsyz jelip-júgirý, tipti, SSSR birinshi Prezıdenti M.S. Gorbachev pen áıeli R.M. Gorbachevaǵa jasalǵan ótinishter túbinde óz jemisin beredi.

1989 jyl 4 shildede SSSR mádenıet mınıstriniń qazandy Túrkistanǵa qaıtarý jaıly 283-buıryǵy jarııalanady. Qazandy ákelý úshin Erkın Jýrabekov basshylyǵyndaǵy bir top túrkistandyqtar Ermıtajǵa jol júredi. Erkın aka lenıngradtyqtarǵa syı retinde bir júk mashınasy toly Túrkistan qarbyzyn áketedi.

«Bir mashına qarbyzdy qalalyqtarǵa tarattyq. Biraq, bizge berilgen 5 kúndik merzimde qazandy Ermıtajdan shyǵara almaı qatty qınaldyq. Esikke syımady. Sol kezderde Aleksandr Nevzorovtyń «60 sekýnd» degen baǵdarlamasy bar bolatyn. Qazandy shyǵara almaı dal bolyp júrgenimizdi jasyryn kameraǵa túsirip ketipti. «Túrkistan qalasynyń ákimi qazanyn alyp kete almaı jatyr» dep meni teledıdardan kórsetip, masqara qyldy. Merzim bitýine birneshe saǵat qalǵanda Fınlıandııa qurylys fırmasynan jaldaǵan ınjenerlerimiz qazandy terezeden kishkene krannyń kómegimen shyǵaryp berdi. Sol kezdegi qýanyshymyzdy aıtýǵa tilim jetpeıdi. Túrkistanǵa ákelgenimizde Iasaýı kesenesi aldyna áldeqashan halyq jınalyp alǵan eken. Adamdar mılıııaǵa da qaramaı, qazandy súıip, táý ete bastady. Erteńine amalyn taýyp, qazandy óz ornyna qoıdyq», – dep áńgimeleıdi E.Jýrabekov.

Sol-sol eken, sovet kezinde qatty qadaǵalanǵanyna qaramastan, qazan sebebimen ár zııaratta quran oqý ádetke aınaldy. Kommýnıstik partııa mundaı kontrevolıýııalyq jáne antısovettik isterge sebepshi bolǵany úshin Erkın Jýrabekovpen onyń járdemshilerin qýdalady. Aqyr-sońynda marqum Erkin aka jumystan ketti, eki járdemshisi qamaýǵa alyndy. Keıingi táýelsizdik jyldarynda Erkın aka qazanmen birge alyp ketilgen eki shamdaldy qaıtarýǵa kóp tyrysty. Biraq 2007 jyly aıaq astyna dúnıeden ozyp, bastaǵan isi aıaqtalmaı qaldy. Qazir Iasaýı kesenesi mýzeıinde sol kezdegi QazSSR mádenıet mınıstri Ózbekáli Jánibekov qazandy alyp kelgen azamat retinde kórsetilip, oǵan tıisti zattar jeke bólmede el nazaryna usynylýda. Marqum Erkın Jýrabekov týraly eshteńe aıtylmaǵan».

Jalpy taıqazannyń Túrkistanǵa qaıta oralýy týraly kezinde az jazylǵan joq. Biraq onda «Erkın Jýrabekov erekshe eńbek sińirgeni» týraly áńgime bolmaıtyn. Al endi myna sóz...

Biz, taıqazan elge qaıtarylǵan tusta Túrkistan qalasynyń basshysy (1985 jyldyń qarasha aıynan 1991 jylǵa deıin Qazaqstan kompartııasy Túrkistan qalalyq komıtetiniń birinshi hatshysy, 1990 jyldyń qańtarynan 1993 jylǵa deıin Túrkistan halyq depýtattary Keńesiniń tóraǵasy qyzmetterin qosa atqarǵan) Nurıdin Balqııaulynan osy áńgimeniń shyndyǵyn suraǵanymyzda, ol kisi bylaı jaýap berdi:

– Jalpy, taıqazan jóninde baspasóz betinde talaı aıtyldy. Ózim de talaı suhbattarymda toqtaldym. Soǵan qaramastan oqta-tekte «taıqazandy pálen degen kisiniń tikeleı nusqaýymen ákelgen», «ony ákelýge túgen degen azamattyń eńbegi sińgen» degen sekildi áńgimeler aıtylyp qalyp jatady. Arasynda ol iske túk qatysy joq keıbir tulǵalardyń da attary atalady. Biraq sonyń aq-qarasyn anyqtap, shyndyǵy mynaý eken ǵoı deıtin adam azaıyp bara jatqandaı búginde...

Men Túrkistan qalasyna basshylyq qyzmetke kelgen kezde, taıqazandy elge qaıtarý máselesi jıi qozǵalatyn. Shynyn aıtý kerek, taıqazan týraly menen buryn da aıtylyp júrgen áńgime. Talaı ret kóterilip, talaı ret qol kelisim jasalyp, qujattarǵa qol da qoıylǵan. Biraq jeme-jemge kelgende is bitpeı qala bergen.

Sol tusta KSRO Mádenıet mınıstri Vasılıı Georgıevıch Zaharov degen kisi bolatyn. Ǵylym doktory, professor. Ol kisi Qazaqstannyń usynysyna túsinistikpen qarady, ıaǵnı, taıqazannyń otanyna qaıtýyna qarsy bolmady. Biraq Memlekettik Ermıtaj mýzeıiniń dırektory (1964 – 1990 jyldary basqardy) akademık Borıs Borısovıch Pıotrovskıı taıqazandy bergisi kelmeıdi. Qazaqstannan usynys túsken saıyn «Ermıtajǵa túsken zat búkil Keńes Odaǵy halyqtarynyń ortaq baılyǵy bolǵandyqtan, keri qaıtarylmaıdy» dep jaýap berýden jalyqpaıtyn. (V.G.Zaharov bizden barǵan ótinish hattarǵa «vernýt kazan» dep sheshim shyǵaryp, qol qoıady, biraq mýzeı basshysy oryndamaıdy).

Jalpy, taıqazandy qaıtarý – sharýashylyq máselesi retinde sheshiletin nárse. Biraq basshy retinde ony únemi qadaǵalaýda ustap, istiń jyljýyn baqylap otyrdym. E.Jýrabekov bolsa, Túrkistan qalalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy. Kelisilgen jumysty atqarý sonyń moınynda. Bylaısha aıtqanda, beremin degen nárseni alyp qaıtýshy adam ǵoı. Qasynda ózge de jigitter boldy. Sol tusta jergilikti kásipkerlerdiń kómegine súıendik. Olar kómektesti. Nesin jasyramyz, bizdiń qaltaly jigitter Pıotrovskıı tilin taýyp, shaı iship, kóńildi otyrǵanda, ol kisi «taıqazannyń kórmege ýaqytsha ákelingeni» jónindegi qujattyń bar ekenin aıtyp qalady. Tipti «olaı emes» dep basyn ala qashqan kómekshilerine qujattyń nómirine deıin aıtyp, sózin dáleldeıdi. Ertesine bizdiń jigitter baryp, qujatyn taptyryp, sol boıynsha mýzeı dırektorynyń kelisimin alady. Sosyn Pıotrovskıı Ermıtajdyń búgil sıgnalızaııasyn óshirtip qoıyp, taıqazandy alyp shyǵýǵa jaǵdaı jasaıdy. Sóıtip, memlekettiń qarajatyn shyǵyndamaı, jekelegen kásipkerlerdiń kómegimen qazanymyzdy qaıtardyq. Qysqasha aıtqanda osylaı. Taıqazannyń oralýyna sińgen azdy-kópti eńbegimdi jurt aıtyp júr ǵoı, sondyqtan jurtqa belgili nárseni qaıtalaı bergim kelmeıdi. Bir aıta ketetinim, joǵaryda E.Jýrabekovke qatysty kórsetip otyrǵan jazbada aıtylǵannyń kóbi artyq sóz. Ol eshqashan taıqazan máselesimen Gorbachev túgili, mádenıet mınıstriniń qabyldaýynda bolǵan adam emes. Sosyn onyń jumystan bosatylýyna «jurttyń taıqazanǵa degen mahabbaty» emes, óziniń basshy retindegi jibergen qatesi sebep boldy. E.Jýrabekov qalatkom retinde sharýashylyqty júrgizgende onyń isine aralasqan joqpyn, jalpy basshylyq jasap, baǵyt bergenim bolmasa.

Bir kúni Shymkent oblysy obkom hatshysy Temirbekov degen kisi telefon soǵyp, «qalatkomnyń ústinen prokýratýra shaǵym jasap jatyr, páter bólýde zańsyzdyqqa jol bergen» dedi. Keıin tekserip qarasaq, rasynda zańdy buzý bar. Onyń máselesi bıýroda qaraldy, kinási moınyna qoıyldy. Eshkim qarsy bolǵan joq. Anyǵyn bilgisi kelgen adam bolsa, sol kezdegi prokýratýranyń qujattaryn qarasyn. Keıinnen onyń bir jerde bergen ıntervıýi týraly bildim. Onda ol jazyqsyz jazalandym demegen. «Bastyqtyń tapsyrmasyn oryndadym» degen. Eger bastyǵy týraly aıtsa, ol – sol tustaǵy oblatkom tóraǵasy Tereenko bolýy múmkin. Óıtkeni E.Jýrabekov jumystan qýylǵanda, Tereenko obkom hatshysyna shaǵym aıtyp kirgen kórinedi. Biraq maǵan tikeleı eshteńe degen emes.

Meniń taıqazannyń oralýy úshin istegen jumystarymdy biletin jigitterdiń áli kózi tiri. Sondyqtan bul týraly kez kelgen ortada shyndyqty aıtýǵa tartynǵan emespin.

P.S: Bizdiń qoǵamda bireýdiń eńbegine jarmasý, istemegenin istedim deýge uıalmaý az kezdesip júrgen joq. Taıqazan týraly áńgime de sondaıdyń biri sekildi. Biraq shyndyq barda, shyndyqty aıtatyn adam barda «ótiriktiń quıryǵy bir-aq tutam» ekenin umytpaıyqshy.

...Jalpy, taıqazan máselesinde ǵana emes, Qoja Ahmet Iasaýı týraly áńgimede ala toppyly aǵaıyndardyń ara-tura qyjyrtyp qalatyny bar. Máselen, osy jyldyń 16 sáýiri kúni sheteldegi ózbek oppozıııasynyń harakat.net atty saıtynda «Qazaqsha masqaralyq. 2019 jyl Ózbekstandaǵy Qazaqstan jyly dep jarııalandy, Qazaqstan Prezıdenti ózbek Qoja Ahmet Iasaýıdi qazaq dep jarııalady» degen maqala jaryq kórdi. Onda Iasaýıdi ózbek dep taný kerektigin aıta otyryp, «Túrkistan, Jambyl oblystary ejelgi ózbektiń jeri» degenge deıin barady. Biz buǵan ne deımiz... Elderdiń arasyna syna qaǵyp, iritki salmaq bolyp, aram maqsatyn ulttyq sezimmen oınaý arqyly iske asyrǵysy keletinder qatty qatelesedi.

Sondyqtan árkimniń «qaıǵysy» ártúrli bolsa da, qazan bireý, ol týraly shyndyq ta jalqy! Al odan aınalyp ótý múmkin emes.

Ahmet ÓMIRZAQ

Sońǵy jańalyqtar